lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-7569/66

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 20.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-7569/66
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2017
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
11 103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Balmax11539280(Hageja)Maaelu Teadmuskeskus70000869(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-7569

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2017. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-16-7569

Tsiviilasi

OÜ Balmax hagi Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) vastu 54 720€ ja viivise nõudes Eesti Vabariik (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) vastuhagi OÜ Balmax vastu leppetrahvi ja viivise nõudes

Hagi hind

63 474.10€ (54720+viivis 4376.50+viivis 1 aasta eest 4377.60)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastukostja OÜ Balmax (registrikood 11539280, asukoht Mooni 6 Tartu), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (AB RS Mercatoria, [email protected]); Kostja/vastuhageja Eesti Vabariik Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu (registrikood 70000869, asukoht J. Aamisepa 1 Jõgeva alevik): esindaja vandeadvokaat Piret Blankin (AB Derling, [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

31.10.2017

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Jätta vastuhagi rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Välja mõista Eesti Vabariigilt, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, OÜ Balmax kasuks põhivõlg 54 720 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 11 069.63 eurot.
4.Välja mõista Eesti Vabariigilt, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, OÜ Balmax kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (54720 eurot) alates 21.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Rahuldada kostja taotlus osaliselt ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: Eesti Vabariik, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, peab täitma käesoleva otsusega välja mõistetud rahalise kohustuse 14 päeva jooksul alates OÜ Balmax poolt 17.03.2015.a lepingu esemeks oleva taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üle andmist, kuid mitte enne käesoleva

otsuse jõustumist. tähtaeg.

Nimetatud 14-päevane tähtaeg on vabatahtliku täitmise

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, OÜ Balmax kasuks menetluskulud summas 11 350.51 eurot (ei sisalda käibemaksu).
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, OÜ Balmax kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: - 29. jaanuaril 2015 avaldas Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus Eesti Taimekasvatuse Instituut hanketeate RH nr 159765 „Taimekaitsepritsi ost 2015“, millele oli lisatud taimekaitsepritsi tehniline kirjeldus. Kostja esitas OÜ-le Balmax 5. veebruaril 2015 ettepaneku esitada hankele pakkumus (I kd t lk 16-19). - Hageja esitas 17. veebruaril 2015 hankemenetluses pakkumuse nr 50271, mis tunnistati hankija poolt 26. veebruari 2015 protokolliga hanketingimustele vastavaks. - 17. märtsil 2015 sõlmiti poolte vahel hankeleping (I kd t lk 40-42), millega hageja kohustus müüma ja tarnima kostjale hankedokumentides ettenähtud taimekaitsepritsi. Hankelepingu p 1.3 kohaselt on taimekaitsepritsi täpsem kirjeldus kindlaks määratud hanketeates ning hankedokumendis toodud asjade tehnilises kirjelduses. - ETKI riigihangete komisjoni koosolek otsustas 21.04.2015, et OÜ Balmax pakutud taimekaitseprits ei vasta hanketeates ja –dokumentides toodud tehnilistele tingimustele p 3, p 17 ja p 27 osas (I kd t lk 43) ja samal päeval teatati hagejale hankelepingu lõpetamisest (I kd t lk 44). - Hanketeatele lisatud tehnilise kirjelduse loetelu p 17 kohaselt pidi taimekaitseprits muuhulgas vastama järgmistele tunnustele: „Töökäigus eraldi kokkulapatavad tiivad, pritsimiskõrguse sujuv reguleerimine, poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus, poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteem, poomi/pihustite valgustus öösel pritsimiseks, pihustikaitse kogu poomi ulatuses.“ - Tehnilise kirjelduse p 27 kohaselt peab taimekaitseprits lisaks vastama järgmistele tunnustele: „Veotiisel traktoriga haakimiseks: hüdraulilise veokonksu silma suurus 50 mm.“ - Tehnilise kirjelduse p 3 kohaselt peab taimekaitseprits lisaks vastama järgmistele tunnustele: „Loputusvee paak vähemalt 400 liitrit“. Hageja nõue ja põhjendused seoses hagi ja vastuhagiga Hageja palus kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 54 720 €, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4376.50 € ja viivis seaduses sätestatud ulatuses

tähtaegselt tasumata põhinõudelt 54 720 € hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seaduses sätestatud ulatuses tähtaegselt tasumata põhinõudelt 54 720 € kuni selle täieliku rahuldamiseni Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt, kuid mitte üle 54 720 €. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt teatas kostja 21. aprillil 2015 hagejale, et vastavalt riigihanke komisjoni 21.04.2015 koosoleku protokollile nr 6 otsustati lõpetada RH 159765 raames sõlmitud hankeleping lähtudes punktist 8.3 ja nõuda pakkujalt välja nimetatud punktis märgitud trahv 10% ulatuses lepingu summast. Riigihanke komisjoni 21. aprilli 2015 koosoleku protokollist nähtub, et kostjal esinevad pretensioonid seoses hagejapoolse lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ning kokkuvõtvalt leidis kostja, et hageja tellitud taimekaitseprits ei vasta lepingutingimustele. Protokolli kohaselt seisnes lepingutingimustele mittevastavus järgnevas: pritsi loputusveepaagi suurus on 400 liitri asemel 300 liitrit; pritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-s 17 sätestatud nõuetele, väidetavalt puuduvad tiibade eraldi kokkulapitavus ning poomi ja tiibade eraldi kallutamise võimalus; pritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-le 27 (veotiisli kõrgus). Hageja ei nõustunud kostja poolt esitatud pretensiooniga ja on veendunud, et pole rikkunud lepingutingimusi. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole kompromissi saavutamiseks, kohtunud nimetatud eesmärgil 03.03.2015 ja teinud mitmeid kompromissiettepanekuid, kuid kostja pole soovinud kompromissi sõlmida. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus müügilepingust taganemiseks ja taganemine on tühine, mistõttu on kostja kohustatud täitma lepingust tuleneva kohustuse tasuda lepingu esemeks oleva taimekaitsepritsi eest müügihind summas 54 720 eurot (põhivõlgnevus). Põhivõlgnevusele summas 54 720 eurot lisandub seadusjärgne viivis arvestusega 0,022% iga kalendripäeva kohta. Kostja on ka keeldunud taimekaitsepritsi vastu võtmast. Hageja pakkus kostjale mitmeid kordi antud pritsi üleandmist. Hageja esitas kostjale lõpliku nõude taimekaitsepritsi üleandmiseks sobiva aja ja koha teatamiseks 07. mail 2015 e-kirja teel edastatud kohustuse täitmise nõudega. Kostja pole seniajani teatanud, kus ja millal ta müügilepingu esemeks oleva taimekaitsepritsi vastu võtab. Läbirääkimiste tulemusel selgus, et peamiseks etteheiteks on pritsi väidetav mittevastavus tehniliste tingimuste p-le 17. Hageja hinnangul on läbirääkimiste käigus poolte vahel sisuliselt ära langenud vaidlus 21.04.2015 riigihanke komisjoni koosolekul tehtud otsuses nimetatud kahe ülejäänud väidetava lepingupuuduse üle, s.o pritsi loputusveepaagi suurus on 400 liitri asemel 300 liitrit ning pritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-le 27 (veotiisli kõrgus). Hageja leidis, et tehniliste tingimuste p 17 on hageja hinnangul mitmeti mõistetav. Hageja laskis nimetatud osas teha keeleekspertiisi. Analüüsi kohaselt selgus: „Vaidlusküsimuse keskmes on küsimus, kas taimekaitseprits vastab hanketingimuse p-le 17 kui ta poomi ja tiibade kalle on reguleeritav korraga, aga mitte ühekaupa eraldi. Eelnev näitab, et kirjeldatud taimekaitseprits vastab tingimusele nii sellisel juhul kui kehtib tõlgendus (3-a) või tõlgendus (3-b).“ Hageja leidis, et sellest järeldub, et olenemata missugust tõlgendusmetoodikat kasutada, tuleb lugeda prits tehnilise kirjelduse punktile 17 vastavaks. Lisaks tõi ekspert välja, et selleks, et taimekaitseprits ei vastaks tingimustele, peaks muutma tingimuse p-i 17 sõnastust. Hageja oli seisukohal, et kuna tehnilise kirjelduse p 17 osas pritsil mittevastavusi ei esine, ei ole hageja müügilepingut rikkunud. Kui aga kostja leiab, et vajalikul taimekaitsepritsil peaks olema omadus reguleerida pritsi tiibasid teineteisest sõltumatult ning jätnud selle selgelt väljendamata tehnilises kirjelduses, on kostja olnud hankedokumentide ettevalmistamisel vähemalt hooletu ning antud hooletusest tingitud negatiivseid tagajärgi ei saa hagejale üle kanda. Hageja viitas lisaks, et ka teine pakkuja hankel, OÜ Jatiina, on hanketingimusi mõistnud sarnaselt, kuna on pakkunud poomi klappimise süsteemi Profi I, kuigi OÜ Jatiina pakutava tehnika infomaterjalidest (lk 29) nähtub, et ühepoolset, sõltumatut poomikalde muutmist

võimaldaks vaid süsteem Profi II. Kostja on tunnistanud OÜ Jatiina pakkumise vastavaks, mistõttu on ta sellist poomisüsteemi aktsepteerinud. Eeltoodu alusel oligi hageja seisukohal, et kostja ja hageja vahel sõlmitud müügilepingust taganemine on tühine. Kuivõrd hageja on tõendanud, et tellitav taimekaitseprits vastab tehnilise kirjelduse p-s 17 sätestatud tingimustele (eksperdihinnangu alusel) ning seega pole lepingut rikutud, siis tuleb asuda seisukohale, et kostjal puudub õiguslik alus lepingust taganemiseks VÕS § 116 alusel. Poolte vahel sõlmitud müügileping on kehtiv ja hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist – ostuhinna tasumist ja ka pritsi vastuvõtmist. Hageja hinnangul ei esine kostja vastutust välistavaid ega kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid. Hageja märkis viitega Riigikohtu lahendile 3-2-1-110-05, et kostja ei saa keelduda raha tasumise kohustusest ka põhjusel, et müügilepingu punkti 3.2 kohaselt toimub raha tasumine müüja esitatud arve alusel. Hageja nõudis kostjalt ka seadusjärgse viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hagi esitamise seisuga on viivise summaks 4376.50 €. Hageja nõudis viivist ka nn edasiulatuvalt kuni põhikohustuse täitmiseni. Hageja esitas 06.10.2016 kohtule täiendavad seisukohad hagi osas ja vastuväited vastuhagile. Hageja oli seisukohal, et kostjal puudus õigus lepingust taganeda, sest taimekaitseprits vastas lepingu tingimustele. Hageja märkis, et kostja taganes lepingust enne kui hageja sai pritsi kostjale tarnida, mistõttu on kostja teinud pritsis osas ka valesid järeldusi ainuüksi Maamessil nähtu alusel. Hageja ei ole kunagi kostjale väitnud, et Maamessil väljas olnud prits oli identne hankelepingu esemeks oleva pritsiga. Kostja eeldas seega põhjendamatult, et Maamessil nähtud prits on identne sellega, mida hageja kavatses kostjale tarnida. Kostja eksis eelkõige veokonksu mittevastavuse hindamisel, sest hageja vahetas ajutiselt pritsi veokonksu Maamessile viimiseks ära. Hageja kinnitas, et pritsi veokonksu silma suurus vastas lepingus kokku lepitud nõuetele, mida tõendab muuhulgas pritsi tootja Jessernigg & Co saateleht. Hageja jäi hagis esitatud seisukohale, et tehniliste tingimuste p 17 kohaselt ei pidanud pritsil olema poomi ja tiibade eraldi sõltumatut reguleerimise võimalust. Hageja märkis, et tehniliste tingimuste p 17 on sõnastatud ebaselgelt, mida tõendab dr M. Aheri ja prof R. Arguse arvamus: dr Martin Aher on arvamuses järeldanud: Sõnasõnalise tähenduse analüüs näitas, et vaidlusalune lauseosa on tõlgendatav mitmeti, kuid kõik tõlgendused on rahuldatud olukorras, kus masinal saab poomi reguleerida nii, et selle käigus saab reguleeritud ka tiibade kallet. Mitmeti tõlgendatava tingimuse puhul tuleb täita tõlgenduse miinimumnõudeid, st, et kui hanketingimus on mitmeti tõlgendatav, vastab hanketingimusele prits, mis vastab n-ö minimaalsetele nõuetele. Hageja leidis, et tema pakutav taimekaitseprits vastab tingimuste minimaalsetele nõuetele. Kostja leidis, et hageja väited nagu tõlgendaks tegevusvaldkonnas tegutsevad teised ettevõtted tehniliste tingimuste p 17 sõnastust kostja poolt väidetud viisil, on ebaõiged ja esitatud tõenditega vastuolus. OÜ Jatiina poolt menetluse ajal kostjale väljastatud subjektiivne arvamus selle kohta, kuidas tuleks vaidlusalust tehnilise kirjelduse punkti mõista, ei ole usaldusväärne, kuna OÜ-l Jatiina on endal subjektiivne huvi valduse tulemuse suhtes. Samuti ei ole nimetatud arvamus kooskõlas OÜ Jatiina hankelt tehtud pakkumusega. Pakkumuse tegemise ajal mõistis OÜ Jatiina tehniliste tingimuste p 17 sarnaselt hagejaga. Jatiina OÜ 12. veebruari 2015 pakkumuses ei ole sõnagi juttu ühepoolsest, sõltumatust kalde muutmisest. Pakkumuses on märgitud vaid eraldi kokkulapatavad tiivad. Pakkumuses on märgitud, et pakutakse pritsi poomi ja tiibade reguleerimise süsteemi nimetusega Profi I, millel ei ole eraldi sõltumatut poomi ja tiibade kalde reguleerimise võimalust. Hageja viitas, et kostja väidetavale soovile vastav pakett on OÜ-l Jatiina nimetusega Profi II. Praegusel juhul on tõendamist leidnud, et hageja ja OÜ Jatiina esitasid pakkumused täpselt ühesuguse poomikalde muutmise süsteemiga pritsi müümiseks, kuid kostja tunnistas siiski OÜ Jatiina pakkumise nõuetele vastavaks, millest

võib järeldada, et kostja on veendunud selles, et Profi I seadistusega süsteem sobib hanketingimustele. Hageja leidis ka, et tõendamata on kostja väide, et enne hanke korraldamist võttis hageja ühendust mitmete suuremate spetsialistidega veendumaks tehnilise kirjelduse täpsuses. Samuti leidis hageja, et kostja väide, et poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteem on eraldiseisev süsteem, on meelevaldne järeldus ning seda ei saa kuidagi seostada või samastada tiibade sõltumatu ühepoolse kallutamise süsteemiga. Poomi põllupinnaga hoidmise süsteem toimib nii, et poomil asetsevad sensorid hoiavad poomi kindlal kõrgusel põllupinnast. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et pakkujatele oli teada, et kostja soovis hakata pritsi kasutama Vooremaa põldudel ja seega pidi see olema sobilik tööks „mägises„ piirkonnas. Hageja selgitas, et tõendamata ja ebaõige on kostja väide, et kostja rõhutas korduvalt hagejale pritsi tähtaegse tarnimise kohustust. Kostja ei ole mitte üheski e-kirjas ega üheski vestluses pritsi tähtaegse tarnimise kohustust rõhutanud. 31.03.-01.04.2015 poolte meilivahetusest ei tulene, et pritsi tarnimisega viivitamine põhjustaks probleeme. Kostja suhtus vahetult pärast tähtaja möödumist pritsi tarne viibimisse niivõrd rahulikult ega nõudnud pritsi viivitamatut üleandmist. Kostja esindaja väljendas hoopis 06.04.2015 meilis, et tarnimisega ei ole kiiret ja seda võib teha ka pärast Maamessi. Seega oli hagejale kuni 13.06.2016 menetlusdokumendi esitamiseni teadmata kostja etteheide pritsi tarnimisega viivitamise tõttu. 06.10.2016 seisukohas rõhutas hageja, et kuna kostja ei võimaldanudki hagejal pritsi tarnida, siis ei saa kostja väita, et hageja poolt Maamessil välja pandud prits ei vastanud hanketingimustele. Kui kostja oleks võimaldanud hagejal pritsi tarnida, siis oleks saanud hageja veenduda pritsi vastavuses ajal, mil ta oleks pritsi enda kätte saanud. Muud väited on selgelt spekulatiivse iseloomuga, sest pritsi omadusi oleks õiguslikult siduvalt olnud võimalik hinnata alles pärast tarnet. Hageja märkis ka, et kostjal puudus vajadus uue pritsi järele aprillis 2015.a ning pritsi tarnega ligi kahenädalane hilinemine ei põhjustanud kostjale ülemääraseid kulutusi ega kahju, sest kostja teostas põllutöid teiste seadmetega ning hilisemal ajal. Hageja esitas 28.10.2016 täiendavad tõendid, muuhulgas pritsi tootja Jessernigg & Co kinnituse, et tegemist on ainsa Eestisse hagejale tarnitud pritsiga alates 01.01.2015, seerianumber G15007. Seega on tegemist sama pritsiga, mida hageja soovis kostjale üle anda. 16.11.2016 seisukohas vaidles hageja vastu kostja taotlusele kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisele, sest antud taotlus ei põhine ühelgi õiguslikul alusel. Hageja leidis, et kostja vastuväited pritsi tarnega seoses on vastuolus tegelike asjaoludega. Kuivõrd kostja andis ise nõusoleku pritsi tarnimiseks pärast 2015.a Maamessi, ei oma põhjused, miks hageja pikendas pritsi tarnet, mitte mingisugust õiguslikku tähendust. Hageja hinnangul on absurdne kostja väide, et hageja ei ole pritsi tarnet kostjale pakkunud ega toonud pritsi 20. aprillil 2016 „Jõgevale“. Kostja ei ole tõendanud, et ta teatas hagejale konkreetse pritsi tarnimise koha. Vastupidiselt vältis kostja pärast Maamessi hagejaga kontakti ning ei teatanud mitme hageja küsimise peale pritsi tarnimise kohta. Hageja leidis, et kostja väited, et kostjal oli eriline huvi pritsi tarne vastu 01. aprilliks 2015, on paljasõnalised ja otsitud. Nimelt nähtub kostja põlluraamatutest, et 2015.a viidi esimene kevadkülv läbi 21.04.2015 ja seega oli vajadus põlde pritsida alles 15. mail 2015 ning selleks ajaks vajati ka pritsi. Kui kostja oleks vastavalt kokkuleppele võtnud taimekaitsepritsi vastu 20.04.2015 ehk vahetult pärast Maamessi ja hageja oleks saanud läbi viia koolituse vastavalt poolte kokkuleppele 27.-28. aprillil 2015, oleks kostja saanud oma kevadised külvid planeerida ja teostada lähtuvalt uue pritsi parameetritest. Hageja leidis ka, et kostja püüab menetluse ajal lubamatult vaieldavate asjaolude ringi laiendada. Kostja taganemisavalduse täiendus on tühine. Hageja leidis, et vaidluse all saab olla

ainult kostja 21.04.2015 taganemisavalduse kehtivus. Kostja on loobunud õigusest prits vastu võtta, mistõttu on ta loobunud ka täiendavate pretensioonide esitamise õigusest. 15.06.2017 menetlusdokumendis rõhutas hageja, et kostja vaba tahe oli vaadata prits üle Maamessil, s.o selleks mitte ette nähtud ajas ja kohas. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele täiendada oma taganemisavaldust või esitada uus avaldus ja leidis, et kostja kuritarvitab oma õigusi. Hageja leidis, et taganemisavaldust ei saa teha suvaliselt ja ajaliste piiranguteta. Mõistlik aeg puuduse avastamiseks ja puudusest teavitamiseks algab alati hetkest, mil ostjal on võimalik asja üle vaadata. Käesolevalt on kostja ise loobunud pritsi üle vaatamisest, seega on tegemist subjektiivse põhjusega, mitte aga hageja poolt loodud takistusega. Mõistlikku aega tuleb hinnata ka lepingu täitmise perspektiivist. Hageja märkis, et paagi mahu oleks kostja saanud kindlaks teha, kui ta oleks pritsi üle vaadanud. Asjaolu, et kostja väidetavalt avastas puuduse vaatlusel ja hageja poolt esitatud arvega tutvumisel, ei muuda mõistliku tähtaja kulgemise algust. Hageja leidis, et täitmise korda saab reguleerida vaid esitatud nõude suhtes. Rahalise kohustuse täitmise nõude korda saab reguleerida vaid raha maksmise viisi ja tähtaja suhtes. Kohus ei saa väljaspool esitatud nõudeid otsuse täitmise korda reguleerida. Kuna hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist ning kostja müügilepingust taganemise õiguse tuvastamist ja leppetrahvi, siis ei saa kostja nõuda hageja nõude rahuldamise korral hageja nõude rahuldamisele tingimuste seadmist. Kostja saaks neid tingimusi seada vaid juhul, kui tal oleks selleks menetluses vastav nõue. Hageja kinnitas, et hageja asub oma lepingulisi kohustusi täitma mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu eelistungil võttis hageja omaks, et taimekaitsepritsil puudus tiibade eraldi reguleerimise süsteem, kuid põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteem oli olemas. Hageja rõhutas, et Maamess ei ole tehnika üleandmise koht. Kostja esindajad teatasid Maamessil pärast pritsi üle vaatamist, et lepingule ei vasta poomi ehitus, tiisli kõrgus ja konks. Hankes tiisli kõrguse nõuet üldse ei olnud. Hageja möönis, et Maamessil oli pritsil teine veokonks, kuid see oleks üleandmise ajaks ära vahetatud ja seda oleks siis saanud näha. Hageja leidis, et üks asi on see, mis hankes oli kostja poolt kirja pandud, kuid teine asi on see, mida tegelikult näha sooviti. Hageja esindaja leidis ka, et uute asjaolude esitamine taganemise põhjusena aasta ja 2 kuud hiljem, ei ole mõistlik aeg. Põhistungil jäi hageja nõude juurde ja palus vastuhagi jätta rahuldamata. Samuti palus hageja jätta rahuldamata kostja taotlus täitmise korra kindlaks määramiseks. Hageja leidis, et kostja on asunud sõna „eraldi“ välja tooma hiljem. Algselt said kõik kolm pakkujat hanketingimuste p-st 17 aru sarnaselt. Hageja leidis, et ei oma tähtsust pritsi tarneaeg Eestisse, kui kostja oli nõus, et see tarnitakse tellijale pärast Maamessi. Hageja hinnangul puudus kostjal majanduslik huvi saada prits kindlasti 01.04.2015. Hageja ei kinnitanud Maamessil kostja esindajatele, et tegemist on 100% sama pritsiga, vaid kostja esindajad eeldasid seda ise. Siiski oleks saanud ka paagi mahtu Maamessil vaadata, sest mahuandmed olid palja silmaga nähtavad. Hageja palus jätta tähelepanuta kostja poolt vaidluses esmakordselt esitatud väite, et 20. aprill oli täiendava tähtaja andmine. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja esitas 13.06.2016 vastuväited hagile ja vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista leppetrahvi 5472 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5053.14 eurot ning ka viivise kuni põhikohustuse täitmiseni. 14.07.2017 täpsustas vastuhageja nõuet ja palus välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 502.80 eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt kohustus hageja 17.03.2015 lepingu kohaselt andma taimekaitsepritsi üle hiljemalt 01. aprillil 2015. 31.03.2015 teatas hageja kostjale, et saab pritsi kostjale üle anda pärast Maamessi (s.o mitte varem kui 19.04.2015). Kostja esindaja vaatas pritsi Maamessil üle ja tegi kindlaks, et tellitud taimekaitseprits ei vasta hanketeate tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Kostja tunnistas 21. aprillil 2015 riigihanke komisjoni protokolliga nr 6 hageja pakkumuse hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele mittevastavaks, tuues eraldi välja kolm mittevastavust hanketeates ja hankedokumentides sätestatud taimekaitsepritsi tehnilistele nõuetele. Kostja taganes hankelepingust 21.04.2015 kirjaga nr 6-2/25-1 ning esitas hagejale hankelepingu p 8.3 alusel leppetrahvi nõude 10 % ulatuses taimekaitsepritsi kogumaksumusest. Hageja on 7. mail 2015 esitanud kostjale kohustuse täitmise nõude ning püüdnud korduvalt kostjale esitada samasisulisi kompromissiettepanekuid, olemata ise nõus kulusid kandma taimekaitsepritsi ümberehitamise eest nõuetele vastavaks. Pooled kokkulepet ei saavutanud. Kostja leidis, et taimekaitseprits ei vasta lepingu tingimustele, sest ei ole vastavuses tehnilise kirjelduse p-ga 17. Poolte vahel on vaidlus nimetatud tingimuse osa „poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ tõlgendamise üle. Kostja leidis, et lähtudes VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reeglitest, tuleb „poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ sisustamisel lähtuda sellest, kuidas mõistavad tingimust teised taimekaitsepritsi tootmise ning kasutamisega tegelevad ettevõtjad. Kostja sai vastuse järelpärimisele kolmelt taimekaitsepritsidega igapäevaselt tegelevalt spetsialistilt, kes mõistsid tehnilise kirjelduse p-s 17 sisalduvaid tingimusi sarnaselt kostjaga: „poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ all tuleb mõista võimalust nii poomi tiibadest kui ka tiibu üksteisest iseseisvalt reguleerida. Kostja leidis, et eeltoodu tõttu ei ole osta soovitud taimekaitseprits antud tegevusvaldkonnas ühelgi viisil ebaharilik. Eeltoodust tulenevalt tuleb lepingu tingimust seega tõlgendada nii, et eraldi on võimalik reguleerida poomi ning poomi paremat ja vasakut tiiba. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud eksperdiarvamuse hinnangu järgselt saab tehnilise kirjelduse p-s 17 sisalduvat tingimust tõlgendada muu hulgas kostja ning teiste taimekaitsepritsiga igapäevaselt töötavate ettevõtjate arusaama kohaselt. Kostja oli seisukohal, et olukorras, kus keeleliselt on võimalik lepingutingimust tõlgendada kahel erineval viisil, tuleb tingimuse sisustamisel eelistada seda tõlgendust, mille on tingimusele andnud kostja ning taimekaitsepritsidega tegelevad spetsialistid. Lisaks tuleb lepingu punkti tõlgendamisel arvesse võtta kogu p-i 17 kontekst. Tingimuse „poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ tõlgendamisel tuli seega arvesse võtta ka tingimust, mis nägi ette poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteemi vajalikkuse. Kahe tingimuse koosmõjul on üheselt mõistetav, missugust taimekaitsepritsi riigihanke korras soetada sooviti. Kokkuvõtvalt leidis kostja, et hanketeate tehnilise kirjelduse p-s 17 sisalduvat tingimust tuleb mõista selliselt, et taimekaitsepritsil peab olema võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida nii poomi kui selle mõlema poole tiibade kallet. Seejuures toimub kalde reguleerimine automaatse poomi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteemi abil. Kuivõrd hageja poolt pakutud taimekaitsepritsil vastav funktsioon ning poomi ja tiibade eraldi reguleerimise võimalus puuduvad, on tegemist lepingutingimustele mittevastava asjaga VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kostja leidis, et taimekaitseprits ei vasta ka tehnilise tingimuste p-le 27. Ülevaatusel tuvastas kostja, et taimekaitsepritsi veotiisli silma suurus on silmnähtavalt väiksem kui hanketeate tehnilises kirjelduses ettenähtud 50 mm. Väiksem silma suurus ei oleks võimaldanud taimekaitsepritsi ühendamist kostja põllutöömasinatega. Kostja ei nõustu hagejaga, et tegemist on ebaolulise puudusega. Kostja oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel oli tal alus lepingust taganeda. Hagejapoolne kohustuse rikkumine seisnes esmalt mittekohases täitmises VÕS § 100 mõttes, kuivõrd hageja poolt pakkumuses esitatud taimekaitseprits ei vastanud hanketeate tehnilise kirjelduse p-s 17 ning p-s 27 sisalduvatele tingimustele ja seega ei vastanud

taimekaitseprits lepingutingimustele. Lisaks on hageja viivitanud lepingu eseme üle andmisega: vahetult enne taimekaitsepritsi üleandmise tähtaega 01.04.2015 teatas hageja, et ei saa pritsi enne 19.04.2015 üle anda. Seega poleks hageja poolt pakutud taimekaitsepritsi olnud võimalik kasutada eesmärgipäraselt isegi juhul, kui kostja poleks lepingust enne taimekaitsepritsi üleandmist taganenud. Põldude saagikuse tagamiseks tuli kevadine külv läbi viia hiljemalt aprilli keskpaigas ja kostja oli seetõttu korduvalt rõhutanud tarnetähtaja olulisust. Pritsimistööde läbiviimise kostja põldudel välistas ka taimekaitsepritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-le 17, sest kostja põldude eripära eeldas poomi ja selle tiibade kalde eraldi reguleeritavuse ning taimekaitsepritsi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteemi võimalust. Seetõttu ei olnud kostjal hagejale ka võimalik enne lepingust taganemist täiendavat tähtaga anda. Alternatiivselt tuleb asuda seisukohale, et kostja ei pidanud täiendavat tähtaega hagejale andma VÕS § 223 lg 3 alusel. Kuna lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest VÕS § 188 lg 2 ls 1 alusel, ei ole kostjal taganemisejärgselt kohustust hanketeatele ja hankedokumentidele mittevastava taimekaitsepritsi vastuvõtmiseks ega taimekaitsepritsi ostuhinna tasumiseks. Kostja esitas vastuhagi lepingu p 8.3 alusel, mis võimaldab pakkuja süül lepingust taganemisel hankijal nõuda leppetrahvi tasumist 10 % taimekaitsepritsi maksumusest. Taimekaitsepritsi maksumus on hageja poolt esitatud hinnapakkumise nr 15-02/20 järgselt 54 720 eurot, mistõttu on pooled kokku leppinud, et leppetrahvi kogusumma on 5472 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et lepingurikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 järgselt. Kostja palus välja mõista ka seadusjärgse viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Kostja leidis, et leppetrahvi maksmine muutus sissenõutavaks kostja poolt leppetrahvi tasumise nõude esitamisega 21.04.2015. Hageja oli vastuhagi esitamise ajal tasumisega viivituses 419 päeva ning kostja esitas viivise nõude summas 5053.14 eurot. 14.07.2016 menetlusdokumendis korrigeeris kostja viivise arvutust ja leidis, et 13.06.2016 seisuga on viivis 502.80 eurot. Kostja esitas 21.09.2016 täiendavad seisukohad ja vastuväited. Kostja leidis, et on olnud õigustatud tuginema ka hilinemisele ja ta on seda ka teinud. Hageja väide, et ta ei teadnud, et tarnekuupäev on kostja jaoks oluline, on ebaõige ning kohut eksitav, sest selline tingimus oli kirjas ettepanekus esitada pakkumus. Hanke tingimuste muutmine tagantjärele, kui sellist võimalust pole hanketeates otsesõnu ette nähtud, on lubamatu ja vastuolus Riigihangete seaduse § 36 lg-ga 1. Hageja osales riigihankes ja pidi alluma vastavatele tingimustele. Seega ei saanud hagejal tekkida õiguspärast ootust, et kostja nõustub taimekaitsepritsi hilisema tarnimisega. Kostja jaoks omas pritsi tarnimine enne kevadiste külvitööde algust ka määravat tähtsust, sest külvid oli vajalik teha õige tehnoradade vahekaugusega. Kevadkülvi algus oli 2015. aastal aprilli keskpaigas. Antud asjaolu pidi olema hageja kui igapäevaselt oma majandus- ja kutsetegevuse käigus taimekaitsepritse müüva isiku jaoks ettenähtav. Kostja kinnitas, et ta ei ole hilinemist hageja poolt kunagi aktsepteerinud. Tema esindaja 31.03.2017 e-kirjas ei olnud kostja nõusolekut tarneaja pikendamiseks. Kostja püüdis olla lepingupartneriga võimalikult sõbralik ja heatahtlik. Kostja nõue prits koheselt tarnida oleks olnud mõttetu, sest tulenevalt hagejapoolsest teatest oli kostjale juba selge, et pritsi tähtaegne tarnimine (tähtaeg oli 1. aprill 2015) pole võimalik. Kostja leidis, et puudub vaidlus, et hageja ei ole andnud seadet üle tähtaegselt, sest hageja pole seadet üldse üle andnud. Ka juhul, kui lepingut oleks tähtaja osas muudetud, ei ole hageja tõendanud, et ta lepingut ka muudetud tähtajal täitis või oleks täitnud. Kui hageja leidis, et kaup vastab lepingutingimustele, oleks ta pidanud vähemalt selle kaubagi esitama. Kostja leidis, et arvestades Maamessil toimunud seadme esitlust hageja poolt oli kostjal mõistlik alus arvata, et hageja lepingut kohaselt täita ei suuda. Kostja kordas, et sellise eelduse ümberlükkamiseks oleks hageja pidanud lepingu omapoolselt täitma.

Hageja ei teavitanud kostjat Maamessil seadme esitlemisel kostjale, et tegemist ei olnud kostjale tarnitava seadmega. Hageja esitas Maamessil kostjale seadet viisil, millest kostja sai mõistlikult järeldada, et tegemist on kostjale tarnitava seadmega (või identse seadmega) ja et see ei vastanud kostja arvates kokkulepitud tingimustele. Kostja ei saanud ka eeldada, et hageja on mõnda tehnilise kirjelduse punkti teisiti mõistnud ning et pakutav prits ei vasta pakkumuse tehnilises kirjelduses toodud näitajatele. Isegi kui hageja tõlgendas hanketeate tehnilise kirjelduse p-i 17 vääralt, siis ei olnud see tingitud mitte hanketeate halvast sõnastusest, vaid hageja enda ebapiisavatest terminoloogilistest ja tehnilistest teadmistest. Kostja leidis, et hageja on põhjendamatult suurt tähtsust omistanud OÜ Jatiina pakkumisele hankemenetluses. Vaidluse lahendamisel ei kuulu tuvastamisele, kas OÜ Jatiina pakkumus vastas hanketingimustele või mitte, sest OÜ-ga Jatiina kostja lepingut ei sõlminud. Kostja märkis, et esialgsel hinnangul vastas OÜ Jatiina pakkumuses esitatud Amazone’i pritsi mudel UG 3000 hanketingimustele ja vormis A p-s 2 kinnitas OÜ Jatiina, et tema pakkumus vastab hankedokumentides esitatud tingimustele. Kostjal on siiski puudunud võimalus seda ise vahetult inspekteerida. Pakkumuse vastavuse hindamisel saab kostja tugineda üksnes pakkumuses esitatud informatsioonile. Asjaolu, kas OÜ Jatiina pakkumus ka tegelikkuses tingimustele vastas või mitte, on asjas ebaoluline. Käesolevas vaidluses esitatud OÜ Jatiina kui asjatundja arvamus on võetud seetõttu, et tegemist on vastaval kutsealal tegutseva ettevõtjaga ning nii OÜ Jatiina kui AS Tatoli arvamust tuleb hinnata tulenevalt VÕS § 29 lg 5 p-le 5. Taimekaitsepritside müük ja ost on väga spetsiifiline ning kitsas valdkond, mistõttu saab lähtuda üksnes vastava ala spetsialistide poolt väljendile omistatud tähendusest. Nimetatud spetsialistide arvamust tuleb lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistada M. Aheri ja prof R. Arguse arvamustele. Seoses veotiisli mittevastavusega märkis kostja, et hageja seisukohad on siin vastuolulised, kuna kompromissiettepaneku p-s 7.1.1 pakkus hageja, et ta on valmis kandma tiisli ümberehitamise kulud, ning p-s 7.1.2 palus selleks lisaaega. Samas oleks Maamessi jaoks veotiisli ajutise vahetuse korral selle tagasi vahetuseks kulunud vast paar tundi. Liiati poleks olnud vajalik teostada veotiisli ümberehitust. 28.10.2016 esitas kostja seisukoha, milles esitas ka taotluse kohtuotsuse täitmise tähtaja ja korra kindlaks määramiseks. Kostja palus määrata, et esitatud hagi täitmisnõude (ostuhinna tasumise nõue) tunnustamisel seada Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) poolt kohtuotsuse täitmise kohustus sõltuvusse OÜ Balmax taimekaitsepritsi üleandmise kohustuse täitmisest. Määrata, et OÜ Balmax peab andma Eesti Vabariigile üle taimekaitsepritsi Jessernigg AgroGigant 3400l koos kõikide dokumentidega vastavalt poolte vahel 17. märtsil 2015 sõlmitud hankelepingu tingimustele hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Taotlust põhjendas kostja eelkõige kahtlusega, kas hagejal üldse taimekaitseprits Jessernigg AgroGogant 3400L olemas on ning sooviga vältida hilisemaid vaidlusi ja viivitusi hageja poolt kohustuse täitmisel. Muus osas esitas kostja järgmised täiendavad vastuväited lepingu täitmisega viivitamise kui lepingust taganemise aluse osas. Hageja oli juba lepingut sõlmides teadlik, et ta ei suuda pritsi tähtaegselt tarnida, sest pritsi tootja Jessernigg ja CO esitatud saatelehelt ja arvelt nähtub, et tootja kohustus hageja jaoks panema pritsi tarnimiseks valmis alles 12. aprillil 2015. Kostja hinnangul ei ole hageja käitunud heas usus, kui tõi kostja esindajale 31.03.2015 saadetud meilis tarne viibimise põhjusena välja oma soovi näidata pritsi Maamessil. Oma meilis hageja lihtsalt teatas uue tarne tähtaja 20.04.2015 ega küsinud selleks kostja nõusolekut. Puudub vaidlus, et hageja ei tarninud pritsi lepingujärgsesse üleandmiskohta ka 20. aprillil 2015. Kostja teatas, et hageja ei ole perioodil 01.04.-21.04.2015 pakkunud talle ka seadme üleandmist, millest siis kostja oleks keeldunud. Asjaolu, et hageja rikkus lepingut ka hilinemise tõttu, ei olnud vaieldav

ja seda seetõtu ka 21.04.2015 protokollis eraldi taganemise põhjusena välja ei toodud, kuigi protokollis oli märgitud, et puudub selgus, millal prits tellijani jõuab. Seega toimus lepingust taganemine kahe nõude rikkumise – kohustuse õigel ajal täitmata jätmise (VÕS § 76 lg 3) ja asja lepingutingimustele mittevastavuse (VÕS § 217) tõttu. Menetluse kestel on kostjal ka tekkinud kahtlus, kas hagejal üldse oli olemas seade, mida ta riigihanke pakkumuses kostjale tarnida lubas. Esiteks puuduvad konkreetse seadme kohta tehnilised dokumendid. Hanketingimuste tehnilise kirjelduse punkti 1 kohaselt pidi ostetava taimekaitsepritsi poomi töölaius olema 24 meetrit ja punkti 2 järgi pritsipaagi maht 3400 l. Tootja Jessernigg avalikult kätte saadavate andemete kohaselt ei ole sellel tootjal hageja poolt riigihanke pakkumuses esitatud tingimustele vastavat seadet. Suurima pritsimispaagiga seade on 3000 l, kuid riigihankes nõuti 3400 l paaki. Ka hageja esitatud arvelt nähtub, et talle tarniti seade AgroGigant 3000l. Seega on võimalik, et taimekaitseprits ei vastanud ka hanke tehniliste tingimuste p-dele 1 ja 2 ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja täiendas oma taganemisavaldust ja teatas, et taganeb lepingust ka põhjusel, et hageja pakutud taimekaitseprits ei vasta tehnilise kirjelduse punktide 1 ja 2 nõuetele. Tegemist on olulise puudusega, kuna nimetatud tehnilised kriteeriumid määravad seadme töö efektiivsuse. 22.05.2017 menetlusdokumendis esitas kostja alternatiivselt taganemisavalduse täienduse või uue taganemisavalduse. Kostja soovis taganemisavaldust täiendada punktidega, et prits ei ole sama mudel AgroGigant 3400l, mis on hageja poolt lubatud tarnida ja pritsil oli 3400 l paagi asemel 3000 l suurune paak. Seega oli prits, mida hageja pidi kostjale tarnima, oma olemuselt ja omadustelt kardinaalselt erinev sellest, mida kostja lootis. Et tegemist ei ole sama marki pritsiga või et sellel on vahetatud põhipaak, said kostjale teatavaks vaatluse käigus. Kostja leidis, et tal on võimalik esitada täiendav taganemisavaldus, kuna mõistlik aeg selle esitamiseks hakkas kulgema kostja poolt pritsi täiendavatest puudustest ja seega hagejapoolsest lepingurikkumisest teada saamisest, mitte kostja poolt 2015. aastal taganemisavalduse tegemisest. Taganemisavalduse täiendamine ei riku käesolevalt hageja õigusi, kuna lepingust taganemine oli juba toimunud. Hagejal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kostja ei toetu kõigile võimalikele puudustele. Alternatiivselt soovis kostja esitada uue taganemisavalduse, sest leidis, et hageja on lepingu tingimusi oluliselt rikkunud. Rikkumiste tagajärg pidi olema hagejale ettenähtav, sest pritsi omadused olid hanketingimustes ette antud. Ka hageja huvi lepingu tähtaegse täitmise vastu pidi hageja teada olema. Kostja leidis, et hageja on oma kohustusi rikkunud ka tahtlikult, sest sõlmis lepingu teadmisega, et ei saa tarnida lubatud omadustega pritsi AgroGigant 3400l ega teha seda tähtaegselt. Kostja kordas oma taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Kostja leidis, et TsMS § 445 lg 1 alusel saavad taotluse esitada mõlemad pooled. Sisuliselt palus kostja anda hagejale vabatahtlikuks täitmiseks – pritsi tarnimiseks – tähtaeg ning seada kostja kohustuse täitmine vastavusse teise poole nõude täitmisega. Kostja märkis, et põhihagi rahuldamisel tekiks olukord, kus leping kehtib ja seega taastuks ka lepingus sätestatud poolte õigused ja kohustused, sh hageja kohustus tarnida prits ja kostja kohustus maksta selle eest. Lepingu p-s 3.2 oli määratud, et kostja ei pidanud lepingu alusel tasuma hagejale seadme eest enne selle tarnimist. Kostja leiab, et nimetatud lepingutingimust tuleb järgida ka kohtulahendi täitmisel. Kostja märkis, et on arusaamatu, miks hageja vaidleb vastu kohustuste vastastikusele täitmisele. Kohtu eelistungil selgitas kostja esindaja, et Maamessil pritsi ülevaatamise järel teavitas kostja hagejat, et tiisli kõrgus, haakekonksu silm ja poomi reguleerimise võimalused ei vasta tingimustele ja lepiti kokku, et hageja esitab 20. aprilliks selgitused tiibade ja poomi reguleeritavuse osas. Hageja neid ei esitanud. Maamessil oli hageja esindaja Aab kostja esindajatele teatanud, et sellise laiusega pritsile ei ole tootja firma pakkunudki paralleelselt

hoidmise süsteemi. See, mida hageja väidab paralleelselt hoidmise süsteemiks on tegelikult poomi kõrguse hoidmise süsteem. Keskliigend ei võimaldanud tiibade kallet eraldi reguleerida. Kui leping oleks kohe 01.04.2015 üles öeldud, oleks olnud vaja teha kohe uus hange, kuid kostja lootis siiski pritsi sel kevadel kasutama hakata. Põhiistungil palus kostja vastuhagi rahuldada ning jätta põhihagi rahuldamata. Kostja leidis, et hageja sõlmis lepingu pahatahtlikult, sest teadis juba lepingu sõlmimise ajal, et ei suuda pritsi määratud tähtajaks tellijale üle anda. Ka pidi hageja teadma, et tootjal puudub 3400 liitrise paagiga prits, kuigi pakkus seda ikkagi. Kostja märkis, et ei ole loobunud vabatahtlikult pritsi üle vaatamisest. Alles vaatlusel said kostjad kontrollida paagi mahtu. Kostja leidis, et mõlemad pooled said aru, et Maamessil on seesama prits, mis antakse üle kostjale. Õiguslikult oli 20.04 täiendava tähtaja andmine. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus, et kostja taganes 21.04.2015.a ostu-müügilepingust, mis oli poolte vahel sõlmitud 17.03.2015 (I t lk 40-42). Hageja leiab, et taganemine ei ole kehtiv, kuna taganemise eeldused ei olnud täidetud ja nõuab kostjalt lepingu täitmist. Esmalt märgib kohus, et hageja poolt Eestise tarnitud prits ja vaatlusel ning ekspertiisik üle vaadatud prits on sama: ekspert tuvasta pritsi seerianumberiga G15007; sama seerianumbriga pritsi AgroGigant tarnimist hagejale kinnitab tootjatehas Jesserigg & Co esindaja 28.10.2016.a kirjas (II kd t lk 109-110). Viimase kinnituse kohaselt on tootja väljastanud pritsi eest hagejale arve 15-1696 (I kd t lk 185-187, tõlge II kd t lk 20- 21) ja AS Balmax on pritsi eest tasunud ja prits vastab tellimuse kinnitusel nr 15-0235 (I kd t lk 161-163) ja saatelehel nr 15-L0951 esitatud tingimistele. Tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt ütles hageja esindaja messil, et see on komplekssena sama prits, mis tellijale tarnitakse ja tunnistaja eeldas, et see ongi ETKI prits. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Nimetatud sättest tulenevad ostja ja müüja põhikohustused: müüjal anda ostjale üle kokkulepitud omadustega asja ja ostjal võtta asja vastu ning tasuda kokku lepitud summa. Käesolevalt leidis kostja, et hageja rikkus üht oma kohustust ja asi, mille ta pidanuks lepingu alusel üle andma, ei vastanud kokku lepitud tingimustele. VÕS § 217 lg 1 sätestab: ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, ja lõige 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Vastavalt VÕS § 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Käesolevalt on kostja 21.04.2015.a kirjaga (I t lk 44) kostjale teatanud, et leping lõpetatakse Riigihanke komisjoni 21.04.2015.a protokollis märgitud põhjusel. Nimetatud protokollis (I kd t lk 42) on kostja esitanud lepingu lõpetamise põhjusena, et taimekaitseprits ei vasta lepingu tingimustele (riigihanke lisaks olevad tehnilised tingimused) vähemalt kolmes punktis: - Loputusvee paagi maht erineb nõutust: 400l asemel 300l (p 3); - Puudub poomi ja tiibade eraldi kalde reguleerimise võimalus, millega kaasneb poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteemi võimalus (p 17);

- Veokonksu haake silm ei ole nõutud 50mm (p 27). Protokollist ja kohtus poolte antud selgitustest tuleneb, et nimetatud otsustuse tegi kostja Maamessil 17.04.2015.a toimunud pritsi üle vaatamise järel. Tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt vaatasid pritsi messil üle algselt kostja töötajad ja järgmisel päeval tunnistaja ja kostja seaduslik esindaja M. Kxxxxx, misjärel pöörduti messil probleemiga hageja esindaja poole. Hageja nimetatud asjaolule vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et antud asjas on oluline ostetud asja üle vaatamine ostja poolt. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus märgib, et just ostetud asja üle vaatamisel kogetu annab aluse esitada vastaspoolele pretensioone ja teatada õiguskaitsevahendite kasutamisese soovist. Kohus leiab, et käesolevalt on kostja seisukoht asja ülevaatamise kohustuse täitmise küsimuses olnud vastuoluline. Nimelt tugines kostja ise taganemise otsust tehes (21.04.2015.a protokoll) sellele, et ta vaatas pritsi üle Maamessil, kus ta tuvastas ka lepingutingimustele mittevastavused, mis esitati taganemise põhjusena. Sarnasel seisukohal oli kostja esindaja ka istungil, kus ta korduvalt selgitas, et prits vaadati üle Maamessil ja leiti, et see ei vasta tingimustele ning suheldi hageja esindajaga. Ka tunnistaja A. Rxxxxxxx ütlustest selgub ülevaatamise asjaolu Maamessil ja sellele järgnenud tegevused. Samas on kostja asunud kohtumenetluse lõpuosas väitma, et ta ei ole pritsi üle vaadata saanud ja seda sai teha alles kohtu korraldatud vaatlusel 2017.a kevadel. Kostja leidis, et pritsi üle vaatamiseks pidi hageja selle tooma lepingus märgitud kohta, mida hageja ei ole teinud. Vastavalt hanketeate p II 2.2 oli ostetud asja tarnimise kohaks Jõgeva alevik (I kd t lk 10-14). Seda, et hageja ei ole pritsi Jõgeva alevikku kohale toonud, hageja ei eita, kuid märkis, et pakkus pärast Maamessi korduvalt kostjale täitmist (pritsi tarnimist), kuid kostja seda ei võimaldanud. Kohus märgib, et ei hanketingimused ega leping sätestanud, kus tuli ostetud asi üle vaadata. Seega oli võimalik pritsi üle vaatamine muuhulgas ka Maamessil ja üldiselt ongi kostja taganemisavaldust tehes ja ka hilisema käitumisega nimetatud asjaolule tuginenud. Kohus leiab, et kostja menetluse lõpuosas esitatud väited, et pritsi üle vaatamist ei ole toimunud enne 2017.a kevadet, tuleb jätta tähelepanuta, sest see väide on vastuolus kostja enda varasema pikaajalise käitumise ja esitatud seisukohtadega. Kohus märgib ka, et kostja arvamusele, et ta oli pritsi enda hinnangul ammendavalt üle vaadanud, viitab asjaolu, et ta ei ole võimaldanud pärast taganemisavalduse tegemist hageja poolt pakutud pritsi üle andmist ega pidanud vajalikuks samal ajal ka omapoolse asja üle vaatamise kohustuse täitmist. Nimetatule viitavad kohtule esitatud tõendid kogumis: hageja 07.05.2015.a kohustuse täitmise nõue (I kd t lk 46- 49)- täpsemalt nõude p 20; kostja esindaja kinnitus selle nõude kätte saamise kohta 08.05.2015, kuid 15. maiks 2015 vastanud ei olnud (I kd t lk 69-70); 19.05.2015.a A. Rxxxxxxx vastusmeil nõudele (I kd t lk 131), kuid jäetud vastamata hageja nõudele kohustuse täitmise kohta ja rõhutatud hoopis pritsi puudusi; 03.06.2015.a toimunud kohtumise järel hageja esindaja koostatud kompromissi ettepanek (I kd t lk 120), kus hageja pakub, et prits tarnitakse kostjale 29.-30.06.2015.a; seejärel hageja 19.06.20145.a kompromissettepanek (I kd t lk 50-52), kus pakutakse pritsi tarnet hiljemalt 22.07.2015; ning kostja esindaja 26.06.2015.a e-kiri nimetatud pakkumisele (t lk 53-55), kus teatatakse, et kostja jääb esitatud taganemisavalduse juurde. Kostja vastustes on läbi seisukoht, et kuna kostja on lepingust taganenud, siis pole hagejal vajalik pritsi tarnida. Sellega on kostja ise aktsepteerinud olukorda, kus ta on pritsi VÕS § 219 lg 1 mõttes üle vaadanud Maamessil, seda uuesti üle vaadata ei soovi ning on kujundanud Maamessil nähtu alusel oma seisukoha pritsi lepingule vastavuse kohta ja kasutanud õigust lepingust taganeda. Kohus möönab, et selline tegevus on õiguspärane, kuid sellisel juhul ei saa kostaja ise esitada väiteid nagu ta

polekski pritsi üle vaadanud ning esitada uusi taganemise asjaolusid, mille ta on väidetavalt avastanud hiljem. Kohus leiab, et kostja poolt menetluses esitatud esialgse taganemisavalduse täiendused või alternatiivselt täiendavad taganemisavaldused on tühised. Kohus leiab, et olenemata sellest, kas tegemist on varasema avalduse täienduse või uue, täiendava avaldusega, on selle tühiseks lugemise põhjused samad. Kostja esitas kohtumenetluse ajal täiendavalt veel kaks alust, mille tõttu ei vastanud taimekaitseprits lepingu tingimustele ja mis kostja hinnangul andsid talle täiendava aluse lepingust taganeda: 28.10.2016.a menetlusdokumendis põhjusel, et pritsil oli 3400 l paagi asemel 3000 l suurune paak (tehn. tingimuste p 2) ja 22.05.2017.a menetlusdokumendis veel täiendavalt põhjusel, et tegemist polnud üldse lepingus kokku lepitud pritsiga AgroGigant 3400l. Hageja leidis, et kostja on esitanud täiendavad taganemisalused hilinenult. Kostja leidis, et on esitanud täiendavad taganemisavaldused mõistliku aja jooksul. VÕS § 118 lg 1 sätestab: Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Seega on käesolevalt oluline, kas kostja on teinud täienevad lepingust taganemise avaldused või täiendanud varasemat avaldust mõistliku aja jooksul. Käesolevalt ei ole kostja andnud hagejale VÕS § 114 sätestatud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, seega ei kohaldu käesolevalt ka VÕS § 118 lg 1 p 2. Kohus ei käsitle sisuliselt kostja esindaja lõpukõnes esitatud seisukohta, et messil antigi hagejale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks (asja viimiseks lepinguga vastavusse), sest TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele. Kohus möönab, et eelnevalt oli arutuse all, et kostjad palusid hageja esindajaga messil probleemidest rääkides tal esitada 20.aprilliks omapoolse ettepaneku, kuidas ja mis ajaks saaks pritsi lepingutingimustega kooskõlla viia (kostja seadusliku esindaja selgitused, tunnistaja A. Raivere vastavad ütlused). Kohus märgib, et kostja ei ole nimetatud asjaolu enne kohtukõnet käsitlenud täiendava täitmise tähtaja andmisena VÕS § 114 mõttes. Kohus märgib vaid, et olukorra kontekstis ei olnud kokku lepitud 21. aprill ka täiendava täitmise tähtaja andmine, sest kostjad ootasid nimetatud päevaks vaid hageja ettepanekut võimaliku tähtaja määramise osas, mitte puuduste kõrvaldamist või kohustuse täitmist. Seega tuleb kostja täiendavad taganemise avaldusi hinnata lähtuvalt VÕS § 118 lg 1 p 1: hinnata, kas avaldus on tehtud mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teada saamisest või pidi sellest teada saama pidamisest. Riigikohus on öelnud, et lepingust taganemiseks ette nähtud mõistliku tähtaja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsus (3-2-1-15712 p 16). Kostja leidis, et ta sai täiendavat esile toodud puudustest teada alles vaatlusel 03.04.2017.a, kuid paagi mahu osas tekkisid kahtlused hageja esitatud tõenditega tutvumisel 2016.a sügisel. Täiendavad avaldused esitas kostja alles 28.10.2016 ja 22.05.2017.a. Kohus nõustub üldiselt kostja arvamusega, et vastavalt riigikohtu lahendi 3-2-1-43-15 p 11 on menetlusosalisel õigus tugineda puudustele ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses. Seega on taganemise aluste täiendamine iseenesest lubatud. Samas tuleb aga hinnata, millisest aja hetkest alustada käesolevalt mõistliku aja arvestamist ja kas esineb objektiivseid põhjusi, miks ei saanud esitada taganemisavaldust varasemalt. Viidatud riigikohtu lahend on tehtud olukorras, kus täiendavad puudused ilmnesid vahetult menetluse alguses või selle algusosas, kusjuures osade puuduste avastamine ei olnudki kohe valduse üle andmisel ja asja üle vaatamisel võimalik (nt puudus lume koristuses eeldas vastavat ilmastikunähtust). Käesolevas vaidluses oli aga kostjal võimalik objektiivselt kõik

lepingueseme puudused, mille ta vaidluses viitab, kindlaks teha juba asja üle vaatamisel, enne kohtumenetluse algust. Asjaolu, et kostja ilmselt ei vaadanud pritsi Maamessil piisava hoolikusega üle ja hiljem loobus selle üle vaatamisest, on tema enda riisiko. Kohus eelpool leidis, et kostja on asja üle vaadanud Maamessil aprillis 2015.a ja kostja väide, et ta ei ole asja üle vaadata saanud enne 2017.a aprilli ei ole asjakohane. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja saama olulistest lepingu tingimuste rikkumisest teada 2015.a aprillis ja just nimetatud ajast hakkab kulgema mõistliku aja arvestamine taganemisavalduse esitamiseks või varasema avalduse täiendamiseks uute asjaoludega. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb juhinduda just VÕS § 118 lg 1 p 1 teisest eeldusest: kostja pidi puudustest teada saama. Tal oli teada saamiseks võimalus, kuid ta ise ei kasutanud seda piisava hoolikusega: ei selgtanud ülevaatusel välja kõiki pritsi omadusi, mis talle olulised olid. Et kostjal oli võimalik prits Maamessil korralikult üle vaadata ja tuvastada ka muud võimalikud rikkumised, sellele viitab muuhulgas tunnistaja A. Rxxxxxxx oma ütlustes, kus ta avaldas, et inimesele, kes töötab pritsidega, piisab vaid pilgu peale viskamisest, et tuvastada need puudused, mis seal olid. Seejuures ei ole kostja täiendavalt esile toodud puudused varjatud iseloomuga ja neid oli võimalik tuvastada lihtsal vaatlusel: paagi mahtuvus on näha paagi nivool- seda kinnitas ka ekspert oma ütlusest, sest tal tekkis kahtlus paagi mahu osas, A. Rxxxxxx ütluste kohaselt oli täiteindikaatori viimane mõõt 3200; pritsi margi kohta oli pritsil olemas silt: kohtu ja eksperdi vaatlusel tehti kindlaks, et pritsi külge kinnitatud sildil ei olnud kirjas selle marki AgroGigant 3000le vaid üksnes seerianumber, ekspert vande all selgitas, et mark oli prits peale kirjutatud. Tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt pritsil marki näha ei olnud, messil oli pritsi mark prindituna kirjas eraldi lehel pritsi juures. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud, oldi seega Maamessil toimunud üle vaatamisel tuvastatavad või vähemalt pidi kostjal tekkima piisav kahtlus, et asja kontrollida ja lepinguese täpsemalt üle vaadata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõistlik taganemisavalduse esitamise /selle täiendamise aeg hakkas kulgema pritsi üle vaatamisest Maamessil aprillis 2015 ning kohtu hinnangul ei saa mõistlikul ajal esitatuks lugeda 1,5 aastat hiljem esitatud avaldust ning 2 aastat hiljem esitatud avaldust. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VÕS § 118 lg 1 p 1 on avaldaja täiendavad taganemisevaldused või varasema avalduse täiendus tühised. Seega hindab kohus ainult esialgses taganemisavalduses esitatud puuduste olulisust ja ning piisavust lepingust taganemiseks. Taganemisavalduses esitatud kolmest lepingust taganemise põhjuse osas on pooltel vaidlus kahe põhjuse üle: tehniliste tingimuste p 27 (veokonksu silma suuruse) ja p 17 (poomi ja tiibade kalde reguleerimine) üle. Tehniliste tingimuste p 27 kohaselt pidi veokonksu silma suurus olema 50mm. 21.04.2015.a hanke komisjoni protokollis on märgitud, et on paigaldatud tavaline konksu haake silm. Täiendavalt on kostja selgitanud, et haakekonksu silm ei olnud 50mm. Nimetatud asjaolu tegi kostja esindaja kindlaks pritsi üle vaatamisel Maamessil. Kohtu poolt määratud ekspertiisi käigus tegi ekspert kindlaks, et veokonksu silma läbimõõt oli 50 mm (III kd t lk 2-3- vastus 4). Hageja selgitas, et Maamessi transpordi jaoks oli veokonks ära vahetatud ja õige veokoks oli hagejal olemas, see tuli vaid tagasi vahetada. Hageja väitel selgitati seda kostja esindajatele ka Maamessil. Kostja esindaja kohtu eelistungil seda möönis, tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt hageja esindaja messil kostjat sellest ei teavitanud ja kinnitas, et hageja sõnul on tegemist selle pritsiga, mis pidi kostjale tarnitama. Kohus leiab, et kuna ekspert tuvastas, et veokonksu silma läbimõõt on 50mm, siis vastab prits lepingu tingimustele. Kohtule esitatud tõendite ja kostja esindaja selgituste kohaselt tegi kostja Maamessil kindlaks veel teise veotiisliga seotud puuduse: kostja sõnul ei vastanud tiisli kõrgus või süsteem tehniliste tingimuste p 27, mille kohaselt pidi pritsil olema haakimine hüdraulilisse veokonksu,

kuid tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt oli vaadeldud pritsil tegemist riputusredelile haakega. Ebaõige veokonksu probleem on olnud arutusel ka poolte 2015 mai-juuni läbirääkimistes ning hageja on lubanud selle omal kulul ümber ehitada (nr I kd t lk 50-51). Samas ei ole nimetatud puudust välja toodud 21.04.2015.a protokollis ning ka menetluses pooled seda kui lepingust taganemise olulise põhjusena ei käsitlenud. Poolte põhiline vaidluse ese oli taimekaitsepritsi mittevastavus tehniliste tingimuste p 17. Puudub vaidlus, et hageja poolt kostjale tarnida soovitud pritsil ei ole võimalik reguleerida eraldi poomi ja tiibade kallet- nimetatud asjaolu on hageja esindaja kohtuistungil omaks võtnud ning nimetatud funktsionaalsuse puudumine on tuvastatud ka ekspertiisi käigus (II kd t lk 2-3, vastus 2). Pooltel on vaidlus selles, kas selline tingimus oli ostu-müügilepingus sätestatudseega on vaidlus selles, mida pooled kokku leppisid ja kuidas tõlgendada lepingut. Lepingu osaks olevate tehniliste tingimuste p 17 on sõnastatud järgmiselt: töö käigus eraldi kokku lapatavad tiivad, pritsimiskõrguse sujuv reguleerimine, poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus, poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteem, poomi/pihustite valgustus öösel pritsimiseks, pihustikaitse kogu poomi ulatuses. Kostja tõlgenduse kohaselt tähendab väljend „poomi ja tiibade kalde reguleerimine“, seda, et pritsil saab reguleerida terve poome kallet (s.t mõlemat tiiba koos keskosaga) kui ka kumbagi tiiva kallet eraldi. Hageja tõlgenduse kohaselt ei tähenda selline sõnastus, et tiibade kallet saab eraldi reguleerida. Kuigi hageja ei osalenud lepingu koostamisel, võttis ta riigihankest osa ja teadis, et lepingu sõlmimisel nõustub ta hankedokumentides esitatud lepingu tingimustega, sh ka tehniliste tingimustega. Kohus leiab, et eelnimetatud sõnastust ongi võimalik mõista kahte eri moodi: laiendavat ja kitsendavalt. Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja esitatud semantikaalase (REE internetiväljaande kohaselt on semantika keeleteaduses 1. keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause) tähendus(ed). 2. keeleüksuste tähendusi, keele ja reaalsete objektide ning mõtlemise suhteid uuriv keeleteaduse haru) dr Mxxxxx Axxxx arvamustega (I kd tlk 58-64). Nimetatud arvamuse p 2 on dr Axxx esitatud lauseosa tõlgendatud ja leidnud, et on kitsas tõlgendus: poomi ja tiibade reguleerimine korraga; ja lai tõlgendus: poomi reguleerimine ja tiibade reguleerimine. Arvamuses leidis dr. Axxx, et sõnasõnalise tähenduse analüüsi kohaselt on vaidlusalune lauseosa tõlgendatav mitmeti, kuid kõik tõlgendused on rahuldatud olukorras, kus masinal saab poomi reguleerida nii, et selle käigus saab reguleeritud ka tiibade kalle. Kostja on esitanud prof Rxxxx Axxxxxxhinnangu (I lt 127-128, 129), mille oli tellinud hageja. Nimetatud hinnangust selgub samuti, et vaidlusalust lause osa on võimalik tõlgendad kahel viisil (sarnaselt dr Axxxx käsitlusega). Mõlemad spetsialistid on leidnud, et nimetatud lause osa saab tõlgendada järgmiselt: 1) Reguleerida saab poomi (kusjuures erinevalt moel, st üldiselt) ja reguleerida saab tiibade kallet; 2) Reguleerida saab samaaegselt/ üheksoos poomi kallet ja tiibade kallet. Seega on nimetatud lauseosa grammatiliselt võimalik tõlgendada kahel eri viisil ning ei ole võimalik väita, et kumbki neist oleks ebaõige. Kuna pooled tõlgendavad tingimuste p 17 erinevalt: hageja kitsendavalt ja kostja laiendavalt, ei ole võimalik välja selgitada nende ühist tahet lepingu sõlmimisel vastavalt VÕS § 29 lg 1. Sama paragrahvi lg 3 sätestab: Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Käesolevalt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja teadis või pidi teadma seda, mida kostja pidas nimetatud sõnastuse all täpsemalt silmas. Pooled suhtlesid tingimuste täpsustamiseks enne lepingu

sõlmimist riigihangete registris (I kd t lk 216, II kd t lk 123-126), kuid nimetatud asjaolu osas ei ole pooltel üksteisele täpsustavaid küsimusi olnud. Nagu kohus eelpool arvamustele tuginedes leidis, on mõlemad sõnastuse tõlgendused õiged ning puudub alus väita, et hageja pidi teadma, kumba tõlgendust kostja lepingutingimusi koostades silmas pidas. Kohus juhib tähelepanu mõlemas arvamuses esitatud soovitusele, et väljendamaks olukorda, kus tiibade kallet saab reguleerida ükshaaval või iseseivalt, tulnuks selguse huvides sõnastust muuta: kasutades sõnu „eraldi“ , „ükshaaval“ või „üksteisest sõltumatu“. Kohus märgib, et ka 21.04.2015.a protokollis on kostja ise kasutanud sõuna „eraldi“. Tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluse kohaselt tehti seda just selguse huvides. Kuna käesolevalt puudub poolte ühine tegelik tahe ning õigeks tõlgenduseks ei saa lugeda kostja tahet tulenevalt VÕS § 29 lg 3 alusel, tuleb lepingu tingimust tõlgendada nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Seejuures tuleb juhinduda ka sama paragrahvi lg 5-8. Kostja leidis, et lepingu punkti tõlgendamisel tuleb juhinduda sellest, kuidas mõistavad nimetatud punkti vastaval tegevus- või kutsealal tegutsejad ja milline tähendus väljenditele tavaliselt antakse (VÕS § 29 lg 5 p 5). Tunnistaja Mxxx Uxxxxxxxx, kes tegutseb samuti põllutehnika müügi valdkonnas, ütluste alusel mõistab tema seda lepingu punkti laiendavaltso sarnaselt kostjaga ja täiendavalt sõna “eraldi“ lisamist ei pidanud ta selguse huvides vajalikuks. Tunnistaja märkis aga, et see on tema isiklik arvamus ning nende firmas müüdavate pritside puhul kasutakse ka teistsuguseid nimetusi, igal firmal on oma nimetus. Tehnilised kirjeldused esitavad tootjafirmad ingliskeelsena. Kirjalikult on Mxxx Uxxxxxxx andnud 05.06.2015.a kostjale järgmise selgituse: „Poomi kalde reguleerimine peaks toimima selliselt , et kogu poomi saab hüdrauliliselt kallutada ning eraldi on võimalik kumbagi tiiba kallutada“. Kostja enda töötaja Jxxxxx Sxxx on 04.06.2015.a andnud selgituse: „.. kalde reguleerimiselteeb seda traktorist vastavalt olukorrale ja vajadusele- tiibade kallet eraldi ja poomi tervikuna,... “. Ka OÜ Jatiina esindaja on 04.06.2015.a andnud kirjaliku selgituse: „Poomi ja tiibade kalde reguleerimise võimalus tähendab, et on võimalik reguleerida nii poomi kaldenurka kui ka poomi mõlema poole kaldenurka eraldi“. Esmalt märgib kohus, et kõik arvamused on kostja võtnud siis, kui nimetatud sõnastuse üle tekkis vaidlus, mis viitab kaudselt asjaolule, et hanke tingimuste koostamise ajal kostja võimalikule vastuolule ei mõelnud ja on asunud asjaolusid endale selgeks tegema vaidluse tekkimise järel. Kostja väitis, et enne tingimuste koostamist ja sõnastamist ta konsulteeris vastava ala spetsialistidega: tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt ta ei tea, kas ja kellega täpselt tingimused koostanud A. Gxxxxxenne konsulteeris. Kohus nõustub aga hageja vastuväitega nimetatud tõendite erapoolikuse suhtes, kuna kostja on küsinud selgitust konkreetse väljendi osas, kusjuures J. Siim on kostja enda töötaja. Tunnistaja A. Rxxxxxxx selgitas, et pärast tehniliste tingimuste koostamist hanke jaoks saadeti need üle vaatamiseks ka J. Sxxxxxx, kes mingeid märkusi ega parandusi ei teinud. Kaheldav on ka OÜ Jatiina selgitus, sest on vastuolus hankemenetluses tema enda poolt hanke tingimuste tõlgenduse alusel tehtud pakkumisega. Nimelt on OÜ Jatiina pakkunud pritsi, millel samuti ei ole võimalik tiibu eraldiseisvalt reguleerida: on hanke pakkumus on tehtud pritsile UG 3000 ja selgitusse märgitud: “Poomi klappamise süsteem Profi I (eraldi kokkupandavad mõlemad pooled, kõrguse reguleerimine, kalde reguleerimine, poomi paralleelsus süsteem,...“ (I kd t lk 205). Nimetatud pritsi, UG 3000 tootekataloogi (I kd tlk 72-107) lk 28/29 (I kd t lk 100, samui I kd t lk 167) on süsteemi de Profi I ja Profi II kirjeldused: Profi I on märgitud kalde reguleerimise süsteem, kuid Profi II lisandub ühepoolne, sõltumatu poomikalde muutmine. Seega oli tiibade (ehk poomi ühe poole) eraldiseisev kallutumine võimalik vaid paketil Profi II. Sellest saab järeldada, et pakkumuse tegemise ajal tõlgendas OÜ Jatiina esindaja tehniliste tingimuste p 17 sarnaselt hagejaga.

Hageja esitas omalt poolt OÜ Baltic Agro Mechinery 02.11.2016.a vastuse hageja päringule (II kd t lk 140-141), milles samuti põllumajandustehnika müügiga tegelev ettevõte tõlgendab vaidlusalust punkti sarnaselt hagejaga. Kohus märgib, et ka nimetatud seisukoht on võetud pärast vaidluse algust, kuid samas on selle kohaselt asutud teiste eriala spetsialistidega vastupidisele seisukohale. Seega tuleb esitatud arvamusi võtta reservatsiooniga, sest kohtu hinnangul annavad spetsialistid seisukoha subjektiivselt, vastavalt sellele, mida saaja küsides saada soovib. Muuhulgas selgub nii OÜ Jatiina pakutust (prits UG 3000, kus nimetatakse süsteeme Profi I ja Profi II) kui ka M. Uxxxxxxxx ütlustest selgub, et tootjad nimetavad oma pakutavaid võimalusi erinevate nimedega ning seetõttu tuleb konkreetseid pakutavad tehnilised võimalused alati täpselt välja selgitada. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et nimetatud valdkonnas oleks olemas mingi üks ühtne arusaam nimetatud vaidlusaluse lepingupunkti üheseks sisustamiseks. Käesolevalt ei ole võimalik lepingu punkti tõlgendamisel juhinduda VÕS § 29 lg 5 p 1 (eraldi läbirääkimisi ei olnud), p 2 (pooltel varasem samalaadne leping puudus), p 6 (tavad ja praktika samuti puudusid). Poolte käitumise kohta enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3) ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis võiks aidata kaasa lepingu tõlgendamisele. Kostja viitas lepingu tõlgendamisel lepingu eesmärgile (§ 29 lg 5 p 4): vajadusele kasutada pritsi Vooremaa künklikel nõlvadel. Kostja hinnangul pidid riigihankel pakkujad, sh hageja nimetatud eripära teadma. Kohus märgib, et hanketingimustest ei nähtu, kus täpsemalt pritsi kasutama hakatakse. Kohus leiab, et tegemist ei ole sellise eesmärgiga, mille teadmist võis ostja müüjalt lepingu sõlmimisel eeldada. Kohus leiab, et riigihanke teade on oma olemuselt ettepank teha pakkumus (VÕS § 16 lg 3) ning arvestades riigihanke piiratud iseloomu, peaks hanketeates olema selgelt väljendatud kõik asjaolud, mida hanke korraldaja soovib pakkumusega saada ja mis on talle sobiva pakkumise hindamisel ja seega ka lepingutingimustes oluline. Kui kostjale oli oluline, kasutada pritsi teatud tingimustes või teatud omadustega põldudel, tulnuks seda hanketeates täpsemalt väljendada. VÕS § 29 lg 8 kohaselt tuleb lepingutingimuse tõlgendamisel eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna spetsialistid kinnitasid, et tehniliste tingimuste p 17 saab tõlgendada kahel eri viisil, tuleb lugeda, et punkt kehtib minimaalse eelduse täitmise korral: so kitsas tõlgendus. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et õigeks tuleks lugeda just laiendav tõlgendus. Samuti ei ole tõendatud, et hageja on tõlgendanud nimetatus punkti sihilikult ebaõigesti või et hageja teadis, et kostja tõlgendab seda hagejast erinevalt. 21.04.2015.a protokollis on välja toodud, et kuna puudub kalde eraldi reguleerimise võimalus, siis puudub ka põllu pinnaga paralleelselt hoidmise süsteemi. Ekspert on kohtu esitatud küsimusele vastanud, et nimetatud pritsil on poomi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteem olemas (III kd t lk 2-3, p 1). Kõike eeltoodust arvesse võttes leiab kohus, et hageja tarnitud prits vastab tehniliste tingimuste p 17 nõuetele. Seega puudus hagejal alus lepingust taganeda, sest hageja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud. Kostja esitas vastuväite hagejale ka lähtuvalt asjaolust, et hageja ei täitnud omapoolseid lepingulisi kohustusi lepingus sätestatud tähtajaks, milleks oli 01.04.2015.a puudub vaidlus, et hageja nimetatud tähtajaks kostjale pritsi üle ei andnud. Hageja teatas kostjale enne tähtaega 31.03.2015, et prits tuuakse pärast maamessi esmaspäeval, kostja hoovi (I kd t lk 68, sama 119) ning küsitakse väljaõppeks sobivat aega. Kostja esindaja vastab meiliga samal päeval, väljaõpe sõltub ilmast, et kui on vajadus varem välja minna, siis

saaks varem. Kostja ei viidanud nimetatud vastuses, et vajab pritsi kindlasti tähtajaks, ei esitanud tähtaegse tarnimise nõuet ega isegi viidanud asjaolule, et hageja rikub lepingut. Samuti ole ühtegi sellist viidet või märkust kostja esindaja 07.04.2015.a meilis hageja esindajale (I kd t lk 177), kus märgitakse, et vajadusel saaks väljaõppe teha ka messi järgsel nädalavahetusel. 2015.aastal toimus Maamess 16.-18. aprillil (www.maamess.ee) ja seega lõppes mess laupäeval. Hageja on seega lubanud pritsi tarnida 20.aprilliks, kostja teatel on väljaõpe võimalik juba ka 19.aprillil. Pooltel puudub vaidlus, et Maamessil teatasid kostja esindajad hageja esindajale, et kuna pritsi ei vasta nende soovidele, siis soovivad hagejalt ettepanekuid pritsi ümberehituse aja ja võimaluste kohta 20.apriulliks 2015, mistõttu pritsi 20.aprillil ei tarnitud. Seega on hageja rikkunud lepingu täitmise tähtaega, kuid on vastavalt VÕS § 102 sellest kostjat teavitanud. Kohus leiab aga, et kostja on nõustunud hilisema täitmisega: 20.aprilliks 2015.a. Eelpool kohus käsitles asjaolu, et pärast 21.04.2015.a ei ole kostja ise võimaldanud kohustuse täitmist. Kostja ei ole esitanud lepingu täitmisega viivitamist lepingust taganemise alusena 21.04.2015.a ning ei ole nimetatud rikkumisele tuginenud ka hilisemates läbirääkimistes. Seega ei olnud kohtu hinnangul tegemist nii olulise rikkumisega, et kostja soovinuks sellel alusel lepingut lõpetada. Rikkumise olulise üle tuleb otsustada ka antud olukorra reaalsete asjaolude alusel, hinnates, kas kostja huvid sai oluliselt kahjustatud pritsi tarnimisega hilinemise tõttu. Hageja leidis, et kostja tegelikult ei vajanud pritsi enne aprilli lõppu, sest soovis sellega pritsida kevadel tehtud külve - kostja enda kinnistus 31.03.2015 meilis. Kevadised külvid tegi ETKI 2015.aastal alates 21.04.2015 (II kd tlk 41-86). On üldteada asjaolu, et külvide pritsimist ei tehta samaaegselt külviga vaid siiski mõnevõrra (paar nädalat) hiljem, mistõttu ei vajanud kostja pritsi kindlasti enne aprilli lõppu. Kohus märgib, et 31.03.2015.a pidi kostjale põllumajandusvaldkonnas tegutseva isikuna ettenähtav olema ka nimetatud aastal eeldatav külvamise aeg (see sõltub kevadistest ilmastikuoludest) ja seetõttu võis ta ette näha, et pritsi ei ole koheselt, so 01.04.2015 vaja, sest külve selleks ajaks ju veel tehtud ei olnud. Ka kostja 07.04.21015.a meilist ei tulene, et pritsi saamisega oleks kiire, mis võis samuti tuleneda sellest, et külvidega ei olnud veel alustatud. Tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt tõdeti ühel hetkel, et kui pritsi ei ole, siis ei ole midagi teha ja kohe sanktsioone rakendama ei hatatud ning oldi nõus, et kohe pärast messi saadakse prits koos väljaõppega kätte. Seega tuleneb tunnistaja ütlustest, et kostja leppis asjaoluga, et prits tarnitakse hilinemisega. Kostja leidis, et tal puudus õigus pikendada täitmise tähtaega, sest vastav keeld tuleneb riigihangete seadusest. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu, sest riigihangete seadus ei reguleeri üldiselt lepingute täitmist. Riigihangete seaduse (perioodil 02.04.2015-25.10.2016.a kehtinud redaktsioon) § 2 lg 1 sätestas: Käesolev seadus sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Seega reguleerib Riigihangete seadus sisuliselt lepingueelseid läbirääkimisi võlaõiguslikus mõttes ja tegemist on erikorraga VÕS suhtes. Lepingute täitmine ja kohaldatavad õiguskaitse vahendid tulenevad ikkagi TsÜS ja VÕS sätetest võimalike riigihankeseaduses sätestatud erisustega. Kostja viidatud Riigihangete seaduse § 36 lg 1 ja 2 reguleerivad pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva muutmist, so sisuliselt lepingu sõlmimisele eelneva perioodi (läbirääkimiste) tegevusi ja tähtaegu, mitte aga juba sõlmitud lepingu täitmist või muutmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja küll rikkunud lepingus kokku lepitud täitmise aega, kostja ei ole aga sellel alusel lepingust taganenud. Kohus märgib, et lepingu mitteõigeaegse täitmise tagamiseks oli kostja taganud endale ka õiguskaitsevahendi: lepingu p 4.3. kohaselt oli võimalik

tarnimisega hilinemise korral nõuda viivist ja nimetatud summa oli võimalik tasaarvestada pritsi maksumuse tasumisel. Tunnistaja A. Rxxxxxxx ütluste kohaselt hilinemisest teada saamisel hagejat leppetrahviga ei ähvardatud, kuigi see oli lepingus kirjas. Ka nimetatud asjaolu kaudselt kinnitab, et paari-nädalane tarne hilinemine ei olnud sel ajal kostjale oluline. Seega oleks kostjal kohaseks õiguskaitsevahendiks olnud viivise nõudmine täitmisega hilinemise aja eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahuldada tuleb põhihagi. Kuna ostu-müügilepingust taganemine on tühine, siis leping kehtib ja kostjal puudub alus nõuda leppetrahvi lepingu p 8.3 alusel. Seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud välja mõista seadusjärgne viivis alates 16.05.2015 kuni põhikohustuse täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole kohustust täitnud, on hageja viivise nõue põhjendatud. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt seadusjärgset viivist hagiavalduse kohaselt alates 16.05.2015.a ning hagi esitamise seisuga oli viivise suuruseks 4376.50 eurot (s.o 362 päeva eest). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude sissenõutavuse aja määramiseks

16.maile 2015.a. Hagi esitamisest kuni lahendini on kokku 556 päeva. Viivise suuruseks oli kuni 30.06.2016.a 8,05% aastas ja alates 01.07.2016.a 8% aastas, so mõlemal juhul 0,022% päevas. Arvestades põhivõla suurust, on viivise suuruseks päevas 12.038€. Seega on pärast hagi esitamist kogunenud viivise suuruseks kokku 6693.13 eurot. Kokku on 20.11.2017.a seisuga viivis 11 069.63 eurot. Nimetatud viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhikohutuse täitmiseni tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 54 720 eurot ja viivise 11 069.63 eurot lahendi tegemise seisuga.

Kostja esitas taotluse otsuse korra ja tähtaja kindlaks määramiseks juhul, kui kohus põhihagi rahuldab. Hageja leidis, et kostjal puudub õiguslik alus nimetatud taotlust esitada. TsMS § 445 lg 1 sätestab: Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et seadusega ei ole kooskõlas hageja käsitlus, et kostja ei saa käesolevalt sellist taotlust esitada. Hageja leidis, et kostja ei saa nõuda hageja nõude rahuldamise korral hageja nõude rahuldamise tingimusi seada. Kohus leiab, et sellise käsitlus ei vasta TsMS § 445 lg 1

sõnastusele, millest ei tulene, et ainult hagejal on õigus esitada taotlus enda poolt esitatud nõude korra ja tähtaja kindlaks määramiseks. Nimetatud sätte kohaselt saavad taotluse esitada mõlemad pooled. Kohus leiab, et ka kostjal on põhimõtteliselt õigus esitada vastav taotlus tema vastu esitatud nõude suhtes. Kohus märgib, et taotlus peab olema põhistatud ja kohus kaalub taotluse lahendamisel mõlema poole huve. Kohus märgib esmalt, et kuna kohus leidis, et kostja taganemisavaldus on tühine, siis kehtib poolete vahel 17.03.2017.a sõlmitud leping, kus on poolte kohustusete vahekord kindlaks määratud. Tegemist on vastastikuse lepinguga, mistõttu peavad mõlemad pooled tegema soorituse. VÕS § 82 lg 5 sätestab: Lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub hageja selles, et rahalise kohustuse täitmise nõude korda saab reguleerida vaid raha maksmise viisi ja tähtaja. Kohus leiab, et kostja kohustuse, so raha maksmise kohustuse, sõltuvusse panemine vastaspoole sooritusest on hõlmatud just eelnimetatud võimalusega määrata raha maksmise tähtaeg. Kuna lepingus oli määratud taimekaitsepritsi eest tasumine alles pärast selle tarnimist (lepingu p 3.2), siis on asjakohane ka käesoleva lahendi täitmine panna sõltuvusse pritsi tarnimisest, sest pooled olid niimoodi lepingus kokku leppinud. Käesolevalt on hageja kogu menetluse aja väitnud, et prits on tal olemas ja tarnimiseks valmis, mistõttu ei peaks omapoolse lepingust tuleneva kohustuse täitmine olema talle ebamõistlikult koormav. Sellisel juhul jääks lepinguga määratud poolte kohustuste tasakaal (ajalises mõttes) paika. Samas ei rahulda kohus kostja taotlust täies ulatuses: kohus ei pane hagejale kohustust prits tarnida konkreetseks ajaks, sest kostja ei ole hageja vastu sellist nõuet esitanud. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse täitmise määramisega ei saa panna aga hagejale kohustusi ja veel vähem määrata selleks tähtaegu selliste kohustuste täitmiseks, milleks kohtule ei ole nõuet esitatud. Kuna aga lepingus oli tasumine sõltuvuses pritsi tarnimisest, saab kohus aga jätkata sama põhimõtet kohtuotsuse täitmisel ja määrata kohtuotsusega kostja kohustuse täitmiseks aja sõltuvalt hageja poolt lepingujärgse kohustuse täitmisest. Seda põhjusel, et tegemist on vastastikuste kohustustega, mille täitmise järjekorra olid pooled lepingus määranud. Kohus määrab, et kostja poolt kohustuse täitmine (hageja nõue) on sõltuvuses hageja enda poolt kohustuse täitmisega- seega, mida kiiremini hageja oma kohustuse täidab, seda kiiremini saab ta nõuda kohustuse täitmist ka kostjalt. Kostja vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab seega kulgema pritsi ja selle dokumentide üle andmisest, kuid mitte enne kohtuotsuse jõustumist. Kohus ei pea vajalikuks seada tasumist sõltuvusse lepingus määratud kõrvalkohustuste täitmisest: arve esitamine, töötajate väljaõpe. Kohus leiab, et see väljuks käesoleva vaidluse piiridest.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kuna kohus rahuldab põhihagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud lähtudes TsMS § 162 jätta kostja kanda. Kohus tegi kulutusi seoses eksperdi tasuga summas 228 eurot. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p 1. Eksperdi tasu tasus ette kostja. Kuna kohtukulud jäävad kostja kanda, siis kohus kostjale nimetatud kulusid teiselt poolelt välja ei mõista. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1100 eurot. Kostja vastuhagilt riigilõivu ei tasunud, kuna oli sellest vabastatud TsMS § 145 alusel. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja lepinguliseks esindajaks käesolevas tsiviilasjas oli vandeadvokaat Robert Sarv. Hageja taotluse kohaselt on temal menetluskulusid kokku 12 893,74 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1100 eurot, lepingulise esindaja tasu 10 813,23 eurot (km-ta), tõlkekulud 9,68 eurot ja dokumentaalse tõendi hankimise kulud 970,83 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja arvestanud õigusabi eest tasu 77h 15m eest tasumääraga 140 h/€ (km-ta). Kostja lepinguliseks esindajaks käesolevas tsiviilasjas oli vandeadvokaat Piret Blankin. Kostja taotluse kohaselt on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 10 950 eurot (kmta) ning eksperdi tasu 400 eurot, kokku 11 350 eurot (km-ta). Kostja on esitanud lepingulise esindaja kulude tõendamiseks menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et kostja esindaja on arvestanud õigusabi eest tasu 91h 15m eest tasumääraga 120 eurot/tund käibemaksuta. Hageja esitas oma vastuväited kostja menetluskuludele, milles märkis, et taotluses soovitakse kulude hüvitamist suuruses, mida ei saa mõistlikuks pidada. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus nimetatud kulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt ei hinda. Kostja algselt vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud, kuid esitas omapoolsed vastuväited hageja vastuväidetele. Kostja märkis, et hageja esindajakulude maht on sisuliselt identne kostja omaga, hagejal 10 813,23 eurot ning kostjal 10 950 eurot. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas oleks kostja pidanud osalema samas menetluses, kus poolte esindajatel tuli töötada läbi võrdsel hulgal materjali, koguda tõendeid, ette valmistada dokumente ja suhelda kliendiga, kolm korda väiksemate menetluskuludega. Hageja on palunud hüvitada tõlkekulud summas 9,68 eurot ja dokumentaalse tõendi hankimise kulud summas 970,83 eurot. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 p 1 ja p 2 alusel. Kohus leiab, et mõlemad kulud on menetluses olnud vajalikud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus leiab, et hageja menetluskulud seoses õigusabiga on põhjendatud ja vajalikud. Tegemist on olnud mahuka ja spetsiifilisi teadmisi nõudva kohtuvaidlusega. Algselt esitas

hageja nõude vaid lähtudes kostja 21.04.2015.a taganemisavalduses esitatud asjaoludest, kuid kuna kostja esitas menetluse käigus uusi, täiendavaid asjaolusid, pidi hageja andma igakordse kostja seisukohale omapoolse seisukoha ja hinnangu uuetele asjaoludele. Samuti oli vajalik koguda menetluse täiendavalt tõendeid. Arvestada tuleb asjaoluga, et menetluses oli nii hagi kui vastuhagi. Hageja on taotluse lisas märkinud tegevustele kulunud ajaks 77 tundi 15 minutit. See on veidi vähem kui oli kostjal menetlusele kulunud aeg. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulud on vastavuses hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Hageja taotluse kohaselt on tema tunnitasuks 140 eurot, millel lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär ületab keskmise õigusabiteenuse tunnitasu määra. Kohtu hinnangul ei pea kaotanud pool maksma kinni vastaspoole kallimat õigusabiteenus, kuna samaväärset teenust on võimalik saada ka veidi odavamalt. Kostja esindaja tasumäär on olnud 20 eurot madalam, kuigi teenuse kvaliteet on olnud hageja esindajaga samaväärne. Kohus leiab, et antud asjaolust tulenevalt tuleb hageja kulusid õigusabile lugeda põhjendatuks osaliselt, arvestusega 120 eurot tund (+käibemaks). Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud 9270 euro suuruses summas. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 11 350.51 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja kinnitas, et saab menetluskuludest käibemaksu tagasi. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud ja täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2018 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja