Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-7569
Tsiviilasi
Osaühingu Balmax hagi Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) vastu 54 720 euro ja viivise väljamõistmiseks Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) vastuhagi osaühingu Balmax vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 63 474,10 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2017. a otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) apellatsioonkaebus
Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Osaühingu Balmax vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/ vastuapellatsioonis vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): Eesti Vabariik (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) (registrikood 70000869), esindaja vandeadvokaat Piret Blankin
Vastustaja/ vastuapellatsioonis vastuapellant (hageja/ vastuhagis kostja): Osaühing Balmax (registrikood 11539280), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) taotlus tõendite (2 fotot) asja materjalide juurde võtmiseks ning lugeda apellatsioonkaebusele lisatud fotod apellandile tagastatuks.
Rahuldada Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) apellatsioonkaebus osaliselt, s.o kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist puudutavas osas.
3.Täiendada kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5, lugedes selle tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada kostja taotlus osaliselt ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: Eesti Vabariik, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, peab täitma käesoleva otsusega välja mõistetud rahalise kohustuse 14 päeva jooksul alates OÜ Balmax poolt 17.03.2015. a lepingu esemeks oleva töökorras taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üleandmisest ning kostja töötajatele väljaõppe läbiviimisest, kuid mitte enne käesoleva otsuse jõustumist. Nimetatud 14-päevane tähtaeg on vabatahtliku täitmise tähtaeg.“
4.Ülejäänud osas jätta Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2017. a otsus osaliselt kostjalt väljamõistmisele kuuluvate maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda Osaühingu Balmax vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus kokku 12 893,74 eurot.
7.Mõista Eesti Vabariigilt (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) välja 12 893,74 eurot Osaühingu Balmax kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks.
8.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) kanda.
9.Mõista Eesti Vabariigilt (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) välja 1170 eurot Osaühingu Balmax kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 10 .Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Balmax (hageja) esitas hagi Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) kaudu) (kostja) vastu põhivõlgnevuse 54 720 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 4376,5 euro ja seaduses sätestatud ulatuses viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni, kuid mitte üle 54 720 euro. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 29.01.2015 hanketeate koos tehnilise kirjeldusega riigihanke „Taimekaitsepritsi ost 2015“ (RH nr 159765) kohta eesmärgiga leida müüja, kellega sõlmida leping taimekaitsepritsi ostmiseks. Kostja esitas hagejale 05.02.2015 ettepaneku esitada hankele pakkumus. Hageja esitas 17.02.2015 hankemenetluses pakkumuse nr 50271, mis tunnistati kostja poolt 26.02.2015 protokolliga hanketingimustele vastavaks. 17.03.2015 sõlmisid pooled taimekaitse pritsi ostu-müügilepingu, mille kohaselt pidi hageja müüma kostjale taimekaitsepritsi hinnaga 45 600 eurot. ETKI riigihangete komisjoni koosolek otsustas 21.04.2015, et hageja pakutud taimekaitseprits ei vasta hanketeates ja -dokumentides toodud tehnilistele tingimustele p 3, p 7 ja p 27 osas ja samal päeval teatati hagejale hankelepingu lõpetamisest. Protokolli kohaselt seisnes lepingutingimustele mittevastavus järgnevas: pritsi loputusveepaagi suurus on 400 liitri asemel 300 liitrit; pritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-s 17 sätestatud nõuetele, väidetavalt puuduvad tiibade eraldi kokkulapitavus ning poomi ja tiibade eraldi kallutamise võimalus; pritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-le 27 (veotiisli kõrgus). Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus müügilepingust taganemiseks ja taganemine on tühine, mistõttu on kostja kohustatud täitma lepingust tuleneva kohustuse tasuda lepingu esemeks oleva taimekaitsepritsi eest müügihind 54 720 eurot (põhivõlgnevus). Põhivõlgnevusele lisandub seadusjärgne viivis. Hageja pakkus kostjale mitmeid kordi taimekaitsepritsi üleandmist, millest kostja on keeldunud. Hageja esitas kostjale lõpliku nõude taimekaitsepritsi üleandmiseks sobiva aja ja koha teatamiseks 07.05.2015 e-kirja teel edastatud kohustuse täitmise nõudega. Läbirääkimiste tulemusel selgus, et peamiseks etteheiteks on pritsi väidetav mittevastavus tehniliste tingimuste p-le 17. Hageja hinnangul on läbirääkimiste käigus poolte vahel sisuliselt ära langenud vaidlus 21.04.2015 riigihanke komisjoni koosolekul tehtud otsuses nimetatud kahe ülejäänud väidetava lepingupuuduse üle, s.o pritsi loputusveepaagi suurus on 400 liitri asemel 300 liitrit ning pritsi mittevastavus tehnilise kirjelduse p-le 27 (veotiisli kõrgus). Hageja leidis, et tehniliste tingimuste p 17 on mitmeti mõistetav. Hageja lasi nimetatud osas teha keeleekspertiisi ning soovis hinnangut selles osas, kas poomi ja selle paremat või vasemat tiiba on vaja tingimuse kohaselt liigutada eraldi (iseseisvalt, sõltumatult) teisest tiivast, üles ja alla, vastavalt kaldenurgale. Analüüsist (I kd, tl 58-64) selgus, et olenemata missugust tõlgendusmetoodikat kasutada, tuleb lugeda prits tehnilise kirjelduse p-le 17 vastavaks. Hageja viitas lisaks, et ka teine hankel pakkuja, OÜ Jatiina, on hanketingimusi mõistnud sarnaselt. Kostja on tunnistanud OÜ Jatiina pakkumise vastavaks, mistõttu on ta sellist poomisüsteemi aktsepteerinud.
1.3.Vastuseks kostja vastuhagile märkis hageja, et kostjal puudus õigus lepingust taganeda, sest taimekaitseprits vastas lepingu tingimustele. Kostja taganes lepingust enne kui hageja sai pritsi kostjale tarnida, mistõttu on kostja teinud pritsi osas ka valesid järeldusi ainuüksi Maamessil nähtu alusel. Kostja eksis eelkõige veokonksu mittevastavuse hindamisel, sest hageja vahetas ajutiselt pritsi veokonksu Maamessile viimiseks ära. Hageja kinnitas, et pritsi veokonksu silma suurus vastas lepingus kokku lepitud nõuetele, mida tõendab muuhulgas pritsi tootja Jessernigg & Co saateleht. Hageja esitas pritsi tootja Jessernigg & Co kinnituse, et tegemist on ainsa Eestisse hagejale tarnitud pritsiga alates 01.01.2015, seerianumbriga G15007. Seega on tegemist sama pritsiga, mida hageja soovis kostjale üle anda. OÜ Jatiina poolt kostjale väljastatud arvamus selle kohta, kuidas tuleks vaidlusalust tehnilise kirjelduse punkti mõista, ei ole usaldusväärne, kuna OÜ-l Jatiina on endal huvi vaidluse tulemuse suhtes. Samuti ei ole nimetatud arvamus kooskõlas OÜ Jatiina hankel tehtud pakkumusega. OÜ Jatiina pakkumuses pakuti pritsi poomi ja tiibade reguleerimise süsteemi nimetusega Profi I, millel ei ole eraldi sõltumatut poomi ja tiibade kalde reguleerimise võimalust. Kostja väide, et poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteem on eraldiseisev süsteem, on meelevaldne järeldus ning seda ei saa kuidagi seostada või samastada tiibade sõltumatu ühepoolse kallutamise süsteemiga. Poomi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteem toimib nii, et poomil asetsevad sensorid hoiavad poomi kindlal kõrgusel põllupinnast. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et pakkujatele oli teada, et kostja soovis hakata pritsi kasutama Vooremaa põldudel ja seega pidi see olema sobilik tööks „mägises“ piirkonnas. Kostja ei ole varem rõhutanud pritsi tähtaegse tarnimise kohustust, 31.03.-01.04.2015 kirjavahetusest ei tulene, et pritsi tarnimisega mõningane viivitamine põhjustaks probleeme. Kui kostja oleks vastavalt kokkuleppele võtnud taimekaitsepritsi vastu 20.04.2015 ehk vahetult pärast Maamessi ja hageja oleks saanud läbi viia koolituse vastavalt poolte kokkuleppele 27.-28.04.2015, oleks kostja saanud oma kevadised külvid planeerida ja teostada lähtuvalt uue pritsi parameetritest. Kuna kostja ei võimaldanudki hagejal pritsi tarnida, siis ei saa kostja väita, et hageja poolt Maamessil välja pandud prits ei vastanud hanketingimustele. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele täiendada oma taganemisavaldust või esitada uus avaldus, mh tuginedes paagi mahu mittevastavusele. Kostja ei vaadanud pritsi üle kokkulepitud ajal ja kohas. Mõistlik aeg puuduse avastamiseks ja sellest teatamiseks on möödunud. Hageja leidis, et täitmise korda saab reguleerida vaid esitatud nõude suhtes, kusjuures rahalise kohustuse täitmise nõude korda saab reguleerida vaid raha maksmise viisi ja tähtaja osas. Kuna hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist ning kostja müügilepingust taganemise õiguse tuvastamist ja leppetrahvi, siis ei saa kostja nõuda hageja nõude rahuldamise korral hageja nõude rahuldamisele tingimuste seadmist.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja esitas vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja leppetrahv summas 5472 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis leppetrahvilt summas 502,80 eurot ning lisanduv viivis seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis seadusjärgses ulatuses.
2.1.17.03.2015 lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostjale taimekaitsepritsi üle hiljemalt 01.04.2015. 31.03.2015 teatas hageja kostjale, et saab pritsi anda kostjale üle pärast Maamessi, s.o mitte varem, kui 19.04.2015.
Kostja esindaja vaatas pritsi Maamessil üle ja tegi kindlaks, et tellitud taimekaitseprits ei vasta hanketeate tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Kostja taganes hankelepingust 21.04.2015 kirjaga nr 6-2/25-1 ning esitas hagejale hankelepingu p 8.3 alusel leppetrahvi nõude. Kostja leidis, et taimekaitseprits ei ole vastavuses tehnilise kirjelduse p-ga 17. Tehnilise kirjelduse p 17 sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistavad tingimust teised taimekaitsepritsi tootmise ning kasutamisega tegelevad ettevõtjad. Kostja sai vastuse järelpärimisele kolmelt taimekaitsepritsidega igapäevaselt tegelevalt spetsialistilt, kes mõistsid tehnilise kirjelduse p-s 17 sisalduvaid tingimusi sarnaselt kostjaga: „poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ all tuleb mõista võimalust nii poomi tiibadest kui ka tiibu üksteisest iseseisvalt reguleerida. Kui keeleliselt on võimalik lepingutingimust tõlgendada kahel erineval viisil, tuleb tingimuse sisustamisel eelistada seda tõlgendust, mille on tingimusele andnud kostja ning taimekaitsepritsidega tegelevad spetsialistid. Lisaks tuleb lepingu punkti tõlgendamisel arvesse võtta kogu p-i 17 kontekst. Tingimuse „poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus“ tõlgendamisel tuli seega arvesse võtta ka tingimust, mis nägi ette poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteemi vajalikkuse. Kahe tingimuse koosmõjul on üheselt mõistetav missugust taimekaitsepritsi riigihanke korras soetada sooviti. Kuivõrd hageja poolt pakutud taimekaitsepritsil vastav funktsioon ning poomi ja tiibade eraldi reguleerimise võimalus puuduvad, on tegemist lepingutingimustele mittevastava asjaga VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Taimekaitseprits ei vasta ka tehnilise tingimuste p-le 27. Ülevaatusel selgus, et taimekaitsepritsi veotiisli silma suurus on silmnähtavalt väiksem kui hanketeate tehnilises kirjelduses ettenähtud 50 mm. Väiksem silma suurus ei oleks võimaldanud taimekaitsepritsi ühendamist kostja põllutöömasinatega. Kostja leidis, et tal oli õigus lepingust taganeda nii asja lepingutingimustele mittevastavuse kui ka kohustuse täitmisega viivitamise tõttu. Kevadine külv tuli läbi viia hiljemalt aprilli keskpaigas ja kostja oli seetõttu korduvalt rõhutanud tarnetähtaja olulisust. Pritsimistööde läbiviimise kostja põldudel välistas ka taimekaitsepritsi mittevastavus, sest kostja põldude eripära eeldas poomi ja selle tiibade kalde eraldi reguleeritavuse ning taimekaitsepritsi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteemi võimalust. Seetõttu ei olnud kostjal hagejale ka võimalik enne lepingust taganemist täiendavat tähtaga anda. Alternatiivselt tuleb asuda seisukohale, et kostja ei pidanud täiendavat tähtaega hagejale andma VÕS § 223 lg 3 alusel. Kuna lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest VÕS § 188 lg 2 esimese lause alusel, ei ole kostjal taganemisejärgselt kohustust hanketeatele ja hankedokumentidele mittevastava taimekaitsepritsi vastuvõtmiseks ega taimekaitsepritsi ostuhinna tasumiseks.
2.2.Kostja esitas vastuhagi lepingu p 8.3 alusel. mis võimaldab pakkuja süül lepingust taganemisel hankijal nõuda leppetrahvi tasumist 10 % taimekaitsepritsi maksumusest, s.o 5472 eurot. Kostja palus välja mõista ka seadusjärgse viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Kostja leidis, et on õigustatud tuginema ka täitmisega hilinemisele. Hageja pidi alluma riigihanke tingimustele mh tarnekuupäeva osas ning tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kostja nõustub taimekaitsepritsi hilisema tarnimisega. Hageja ei ole seniajani seadet üldse üle andnud. Hageja oli juba lepingut sõlmides teadlik, et ta ei suuda pritsi tähtaegselt tarnida, sest pritsi tootja kohustus hageja jaoks panema pritsi tarnimiseks valmis alles 12.04.2015. Heauskne ei ole viivituse põhjendamine sooviga näidata pritsi Maamessil.
Hageja seisukohad veotiisli mittevastavuse osas on vastuolulised, kuna kompromissiettepaneku p-s 7.1.1 pakkus hageja, et ta on valmis kandma tiisli ümberehitamise kulud, ning p-s 7.1.2 palus selleks lisaaega. Samas oleks Maamessi jaoks veotiisli ajutise vahetuse korral selle tagasi vahetuseks kulunud paar tundi. Liiati poleks olnud vajalik teostada veotiisli ümberehitust.
2.3.Kostja esitas taotluse kohtuotsuse täitmise tähtaja ja korra kindlaks määramiseks. Kostja palus määrata, et esitatud hagi täitmisnõude (ostuhinna tasumise nõue) tunnustamisel seada kostja poolt kohtuotsuse täitmise kohustus sõltuvusse hageja taimekaitsepritsi üleandmise kohustuse täitmisest. Määrata, et hageja peab andma kostjale üle taimekaitsepritsi Jessernigg AgroGigant 3400l koos kõikide dokumentidega vastavalt poolte vahel 17.03.2015 sõlmitud hankelepingu tingimustele hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Taotlust põhjendas kostja kahtlusega, kas hagejal üldse taimekaitseprits Jessernigg AgroGigant 3400l olemas on ning sooviga vältida hilisemaid vaidlusi ja viivitusi hageja poolt kohustuse täitmisel. Põhihagi rahuldamisel tekiks olukord, kus leping kehtib ja seega taastuks ka lepingus sätestatud poolte õigused ja kohustused, sh hageja kohustus tarnida prits ja kostja kohustus maksta selle eest. Lepingu p-s 3.2 oli määratud, et kostja ei pidanud lepingu alusel tasuma hagejale seadme eest enne selle tarnimist. Kostja leidis, et nimetatud lepingutingimust tuleb järgida ka kohtulahendi täitmisel.
2.4.Kostja esitas alternatiivselt taganemisavalduse täienduse või uue taganemisavalduse märkides, et prits ei ole sama mudel AgroGigant 3400l, mille hageja lubas tarnida. Pritsil oli 3400 l paagi asemel 3000 l suurune paak, mis ei vasta tehnilise kirjelduse p-dele 1 ja 2. Ka hageja esitatud arvelt nähtub, et talle tarniti seade AgroGigant 3000l. Seega oli prits, mida hageja pidi kostjale tarnima, oma olemuselt ja omadustelt erinev sellest, mida kostja lootis. Et tegemist ei ole sama marki pritsiga või et sellel on vahetatud põhipaak, said kostjale teatavaks vaatluse käigus. Kostja leidis, et tal on võimalik esitada täiendav taganemisavaldus, kuna mõistlik aeg selle esitamiseks hakkas kulgema kostja poolt pritsi täiendavatest puudustest ja seega hagejapoolsest lepingurikkumisest teada saamisest, mitte kostja poolt 2015. aastal taganemisavalduse tegemisest.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 54 720 eurot ja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 11 069,63 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 21.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus rahuldas osaliselt kostja taotluse ning määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra järgmiselt: kostja peab käesoleva otsusega välja mõistetud rahalise kohustuse täitma 14 päeva jooksul alates hageja poolt 17.03.2015 lepingu esemeks oleva taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üleandmist, kuid mitte enne maakohtu otsuse jõustumist. 14-päevane tähtaeg on vabatahtliku täitmise tähtaeg. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 11 350,51 eurot (käibemaksuta). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Esmalt märkis kohus, et hageja poolt Eestisse tarnitud prits ja vaatlusel ning eksperdi poolt üle vaadatud prits on sama: ekspert tuvastas pritsi seerianumbriga G15007; sama seerianumbriga pritsi AgroGigant tarnimist hagejale kinnitab tootjatehas Jessernigg & Co esindaja 28.10.2016 kirjas.
3.2.Riigihanke komisjoni 21.04.2015 protokollist ja kohtus poolte antud selgitustest tuleneb, et lepingu lõpetamise otsuse tegi kostja Maamessil 17.04.2015 toimunud pritsi üle vaatamise järel.
Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt vaatasid pritsi messil üle algselt kostja töötajad ja järgmisel päeval tunnistaja ja kostja seaduslik esindaja M. Koppel, misjärel pöörduti hageja esindaja poole. VÕS § 219 lg 1 kohaselt on oluline ostetud asja üle vaatamine ostja poolt, mis võimaldab esitada müüjale pretensioone ja teatada õiguskaitsevahendite kasutamisese soovist. Kohus pidas kostja seisukohta asja ülevaatamise küsimuses vastuoluliseks. Kostja on märkinud, et ta vaatas pritsi üle Maamessil, kus tuvastas ka lepingutingimustele mittevastavused. Samas on kostja asunud kohtumenetluse lõpuosas väitma, et ta ei ole pritsi üle vaadata saanud ja seda sai teha alles kohtu korraldatud vaatlusel 2017. a kevadel. Kohus märkis, et pritsi oli võimalik ja lubatav üle vaadata muuhulgas ka Maamessil ning tähelepanuta tuleb jätta kostja hilinenud väited, et pritsi ei vaadatud üle enne 2017. a kevadet. Kostja käitumine ja poolte vahel peetud kirjavahetus viitab sellele, et ta oli pritsi enda hinnangul ammendavalt üle vaadanud.
3.3.Kohus leidis, et kostja poolt menetluses esitatud esialgse taganemisavalduse täiendused või alternatiivselt täiendavad taganemisavaldused on tühised olenemata sellest, kas tegemist on varasema avalduse täienduse või uue avaldusega. Kostja esitas kohtumenetluse ajal täiendavalt veel kaks alust, mille tõttu ei vastanud taimekaitseprits lepingu tingimustele ja mis kostja hinnangul andsid talle täiendava aluse lepingust taganeda: 28.10.2016 menetlusdokumendis põhjusel, et pritsil oli 3400 l paagi asemel 3000 l suurune paak (tehn. tingimuste p 2) ja 22.05.2017 menetlusdokumendis veel täiendavalt põhjusel, et tegemist polnud üldse lepingus kokku lepitud pritsiga AgroGigant 3400l. Taganemise aluste täiendamine on iseenesest lubatud (RKTKo 3-2-1-43-15, p 11), kuid käesolevas vaidluses oli kostjal võimalik objektiivselt kõik lepingueseme puudused kindlaks teha juba asja üle vaatamisel. Asjaolu, et kostja ei vaadanud pritsi Maamessil piisava hoolikusega üle ja hiljem loobus selle üle vaatamisest, on tema enda riisiko. Väidetavad puudused olid Maamessil toimunud üle vaatamise käigus tuvastatavad või vähemalt pidi kostjal tekkima piisav kahtlus, et lepinguese täpsemalt üle vaadata. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et mõistlik taganemisavalduse esitamise/selle täiendamise aeg hakkas kulgema pritsi üle vaatamisest Maamessil aprillis 2015 ning kohtu hinnangul ei saa mõistlikuks ajaks lugeda 1,5 ja 2 aastat hiljem esitatud avaldusi.
3.4.Taganemisavalduses esitatud kolmest lepingust taganemise põhjuse osas on pooltel vaidlus kahe asjaolu üle: tehniliste tingimuste p 27 (veokonksu silma suuruse) ja p 17 (poomi ja tiibade kalde reguleerimine).
3.4.1.Tehniliste tingimuste p 27 kohaselt pidi veokonksu silma suurus olema 50 mm. Kohtu poolt määratud ekspertiisi käigus tegi ekspert kindlaks, et veokonksu silma läbimõõt oli 50 mm (III kd, tl 2-3). Järelikult vastab prits selles osas lepingu tingimustele. Kohtule esitatud tõendite ja kostja esindaja selgituste kohaselt tegi kostja Maamessil kindlaks veel teise veotiisliga seotud puuduse. Kostja sõnul ei vastanud tiisli kõrgus või süsteem tehniliste tingimuste p-le 27, mille kohaselt pidi pritsil olema haakimine hüdraulilisse veokonksu, kuid tunnistaja A.R. ütluste kohaselt oli vaadeldud pritsil tegemist riputusredelile haakega. Ebaõige veokonksu probleem on olnud arutusel ka poolte 2015 mai-juuni läbirääkimistes ning hageja on lubanud selle omal kulul ümber ehitada (I kd, tl 50-51). Samas ei ole nimetatud puudust välja toodud 21.04.2015 protokollis ning ka menetluses pooled seda kui lepingust taganemise olulise põhjusena ei käsitlenud.
3.4.2.Peamine vaidluse ese oli taimekaitsepritsi mittevastavus tehniliste tingimuste punktile 17. Puudub vaidlus, et hageja poolt kostjale tarnida soovitud pritsil ei ole võimalik reguleerida eraldi poomi ja tiibade kallet. Pooltel on vaidlus selles, milles pooled kokku leppisid ja kuidas tõlgendada lepingu p-i 17.
Kohus leidis, tuginedes hageja esitatud dr Aheri (I kd, tl 58-64) arvamusele, et eelnimetatud sõnastust ongi võimalik mõista kahte eri moodi: laiendavalt ja kitsendavalt. Kostja on esitanud prof R. Arguse hinnangu (I kd, tl 127-128, 129), millest selgub samuti, et vaidlusalust lause osa on võimalik tõlgendada kahel viisil. Mõlemad spetsialistid on leidnud, et nimetatud lause osa saab tõlgendada järgmiselt: 1) reguleerida saab poomi (kusjuures erinevalt moel, st üldiselt) ja reguleerida saab tiibade kallet; 2) reguleerida saab samaaegselt / üheskoos poomi kallet ja tiibade kallet. Seega on nimetatud lauseosa grammatiliselt võimalik tõlgendada kahel eri viisil ning ei ole võimalik väita, et kumbki neist oleks ebaõige. Kuna pooled tõlgendavad tingimuste p 17 erinevalt, ei ole võimalik välja selgitada nende ühist tahet lepingu sõlmimisel vastavalt VÕS § 29 lg 1. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja teadis või pidi teadma seda, mida kostja pidas nimetatud sõnastuse all täpsemalt silmas (VÕS § 29 lg 3). Järelikult tuleb tõlgendada lepingu tingimust nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4, 5-8). Kostja on küsinud M. Uudebergi, J. Siimu ja OÜ Jatiina arvamused siis, kui nimetatud sõnastuse üle tekkis vaidlus, mis viitab kaudselt asjaolule, et hanke tingimuste koostamise ajal kostja võimalikule vastuolule ei mõelnud ja on asunud asjaolusid endale selgeks tegema vaidluse tekkimise järel. Kohus nõustus hageja vastuväitega nimetatud tõendite erapoolikuse suhtes, kuna kostja on küsinud selgitust konkreetse väljendi osas, kusjuures J. Siim on kostja enda töötaja. Tunnistaja A.R. selgitas, et pärast tehniliste tingimuste koostamist hanke jaoks saadeti need üle vaatamiseks ka J. Siimule, kes mingeid märkusi ega parandusi ei teinud. Kaheldav on ka OÜ Jatiina selgitus, sest on vastuolus hankemenetluses tema enda poolt hanke tingimuste tõlgenduse alusel tehtud pakkumisega. Nimelt on OÜ Jatiina pakkunud pritsi, millel samuti ei ole võimalik tiibu eraldiseisvalt reguleerida. Hageja esitas OÜ Baltic Agro Machinery 02.11.2016 vastuse hageja päringule (II kd, tl 140-141), milles ettevõte tõlgendab vaidlusalust punkti sarnaselt hagejaga. Kohus leidis, et poolte esitatud arvamusi (M. Uudebergi, J. Siimu, OÜ Jatiina ja OÜ Baltic Agro Machinery) tuleb võtta reservatsiooniga, sest kohtu hinnangul annavad spetsialistid seisukoha subjektiivselt, vastavalt sellele, mida saaja küsides saada soovib. Ei saa asuda seisukohale, et nimetatud valdkonnas oleks olemas mingi üks ühtne arusaam nimetatud vaidlusaluse lepingupunkti üheseks sisustamiseks Kostja viitas lepingu tõlgendamisel lepingu eesmärgile (VÕS § 29 lg 5 p 4), s.o vajadusele kasutada pritsi Vooremaa künklikel nõlvadel. Kohus märkis, et hanketingimustest ei nähtu, kus täpsemalt pritsi kasutama hakatakse. Arvestades riigihanke piiratud iseloomu peaks hanketeates olema selgelt väljendatud kõik asjaolud, mida hanke korraldaja soovib pakkumusega saada ja mis on talle sobiva pakkumise hindamisel ja seega ka lepingutingimustes oluline. Kui kostjale oli oluline kasutada pritsi teatud tingimustes või teatud omadustega põldudel, tulnuks seda hanketeates väljendada. VÕS § 29 lg 8 kohaselt tuleb lepingutingimuse tõlgendamisel eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv. Kuna spetsialistid kinnitasid, et tehniliste tingimuste p 17 saab tõlgendada kahel eri viisil, tuleb lugeda, et punkt kehtib minimaalse eelduse täitmise korral, s.o kitsas tõlgendus. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et õigeks tuleks lugeda just laiendav tõlgendus. Samuti ei ole tõendatud, et hageja on tõlgendanud nimetatud punkti sihilikult ebaõigesti või et hageja teadis, et kostja tõlgendab seda hagejast erinevalt.
21.04.2015 protokollis on välja toodud, et kuna puudub kalde eraldi reguleerimise võimalus, siis puudub ka põllu pinnaga paralleelselt hoidmise süsteem. Ekspert on kohtu esitatud küsimusele vastanud, et nimetatud pritsil on poomi põllupinnaga paralleelselt hoidmise süsteem olemas (III kd, tl 2-3, p 1). Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et hageja tarnitud prits vastab tehniliste tingimuste p 17 nõuetele. Seega puudus hagejal alus lepingust taganeda, sest hageja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud.
3.5.Kostja esitas vastuväite hagejale ka lähtuvalt asjaolust, et hageja ei täitnud omapoolseid lepingulisi kohustusi lepingus sätestatud tähtajaks (01.04.2015). Puudub vaidlus, et hageja nimetatud tähtajaks kostjale pritsi üle ei andnud. Hageja teatas kostjale enne tähtaja saabumist, et prits tuuakse pärast Maamessi esmaspäeval, kostja hoovi (I kd, tl 68 ja tl 119) ning küsis väljaõppeks sobivat aega. Kostja esindaja vastas samal päeval, viitamata seejuures, et vajab pritsi kindlasti tähtajaks, ei esitanud tähtaegse tarnimise nõuet või et hageja rikub lepingut. Samuti ole ühtegi sellist viidet või märkust kostja esindaja 07.04.2015 meilis hageja esindajale, kus märgitakse, et vajadusel saaks väljaõppe teha ka messi järgsel nädalavahetusel. 2015. a Maamess toimus 16.-18. aprillil ja lõppes laupäeval. Hageja on seega lubanud pritsi tarnida
20.aprilliks, kostja teatel on väljaõpe võimalik juba ka 19. aprillil. Pooltel puudub vaidlus, et Maamessil teatasid kostja esindajad hageja esindajale, et kuna prits ei vasta nende soovidele, siis soovivad hagejalt ettepanekuid pritsi ümberehituse aja ja võimaluste kohta 20.04.2015, mistõttu pritsi 20. aprillil ei tarnitud. Seega on hageja rikkunud lepingu täitmise tähtaega, kuid on vastavalt VÕS § 102 sellest kostjat teavitanud. Kohus leidis, et kostja on nõustunud hilisema täitmisega
20.aprilliks 2015. Pärast 21.04.2015 ei ole kostja ise võimaldanud kohustuse täitmist. Kostja ei ole esitanud lepingu täitmisega viivitamist lepingust taganemise alusena 21.04.2015 ning ei ole nimetatud rikkumisele tuginenud ka hilisemates läbirääkimistes. Seega ei olnud kohtu hinnangul tegemist nii olulise rikkumisega, et kostja soovinuks sellel alusel lepingut lõpetada. Kohus märkis, et 31.03.2015 pidi kostjale põllumajandusvaldkonnas tegutseva isikuna ettenähtav olema ka nimetatud aastal eeldatav külvamise aeg ja seetõttu võis ta ette näha, et pritsi ei ole koheselt, s.o 01.04.2015 vaja, sest külve selleks ajaks tehtud ei olnud. Ka kostja 07.04.2015 meilist ei tulene, et pritsi saamisega oleks kiire. Tunnistaja A.R. ütluste kohaselt tõdeti ühel hetkel, et kui pritsi ei ole, siis ei ole midagi teha ja kohe sanktsioone rakendama ei hakatud ning oldi nõus, et kohe pärast messi saadakse prits koos väljaõppega kätte. Seega tuleneb tunnistaja ütlustest, et kostja leppis asjaoluga, et prits tarnitakse hilinemisega. Kohus ei nõustunud kostjaga, et riigihangete seadusest (RHS) tuleneb keeld pikendada täitmise tähtaega, sest riigihangete seadus ei reguleeri üldiselt lepingute täitmist. Kostja viidatud RHS § 36 lg-d 1 ja 2 reguleerivad pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva muutmist, s.o sisuliselt lepingu sõlmimisele eelneva perioodi (läbirääkimiste) tegevusi ja tähtaegu, mitte aga juba sõlmitud lepingu täitmist või muutmist. Kohaseks õiguskaitsevahendiks täitmise hilinemise korral oleks olnud viivise nõudmine (lepingu p 4.3)
3.6.Kohus rahuldas osaliselt kostja taotluse määrata kindlaks lahendi täitmise kord. Kuna kohus leidis, et kostja taganemisavaldus on tühine, siis kehtib poolte vahel 17.03.2017 sõlmitud leping. Kuna lepingus oli määratud taimekaitsepritsi eest tasumine alles pärast selle tarnimist (lepingu p 3.2), siis on asjakohane ka käesoleva lahendi täitmine panna sõltuvusse pritsi tarnimisest, sest pooled olid niimoodi lepingus kokku leppinud. Hageja on kogu menetluse aja väitnud, et prits on tal olemas ja tarnimiseks valmis, mistõttu ei peaks omapoolse lepingust tuleneva kohustuse
täitmine olema talle ebamõistlikult koormav. Sellisel juhul jääks lepinguga määratud poolte kohustuste tasakaal (ajalises mõttes) paika. Kohus ei määranud hagejale kohustust prits tarnida konkreetseks ajaks, sest kostja ei ole hageja vastu sellist nõuet esitanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tervikuna tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja palus rahuldada kostja vastuhagi hageja vastu leppetrahvi summas 5472 eurot ja viivise saamiseks. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, palub kostja muuta maakohtu otsuse täitmise korda resolutsiooni punktis 5 järgmiselt: „Eesti Vabariik, kes tegutseb Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu, peab täitma käesoleva otsusega välja mõistetud rahalise kohustuse 14 päeva jooksul alates OÜ Balmax poolt 17.03.2015.a lepingu esemeks oleva töökorras taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üle andmist ning töötajate väljaõppe läbiviimist, kuid mitte enne käesoleva otsuse jõustumist“. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.1.Kostja hinnangul on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.
4.1.1.Kohus oleks pidanud kõigepealt VÕS § 208 lg 1 alusel kontrollima, kas müüja on täitnud asja üleandmise kohustuse, mis tuleneb VÕS § 209 lg-st 1. Ostjal ei teki kohustust vaadata asi VÕS § 219 lg 1 alusel üle enne, kui müüja on täitnud asja üleandmise kohustuse ostjale. Seega on kohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 208 lg-t 1 ja põhjendamatult üldse kohaldamata jätnud VÕS § 209 lg 1. Hageja pole asja üle andnud. Maamessil oli kostjal üksnes võimalus pritsi näha. Seda ei saa ka võrdsustada ülevaatamisega, mis ei saa toimuda enne asja üleandmist. Asja ülevaatamine ei mõjuta kuidagi ostja õigust õiguskaitsevahendeid kasutada. Kostja nägi pritsi ja teatud määral sai sellega tutvuda, millest sai ta juba teada, et pritsil ei ole kokkulepitud omadusi. See ei ole käsitletav pritsi ülevaatamisena VÕS § 219 lg 1 tähenduses. Kohus oleks pidanud tuvastama pritsi üleandmise kohustuse sisu. Leping ei pidanudki sätestama pritsi ülevaatamise kohta, vaid üksnes üleandmise kohta, mis on lepingu kohaselt Jõgeva alevik. Vääralt on käsitletud lepingu täitmise tähtpäeva küsimust. Vaidlus puudub, et hagejal oli kohustus tarnida prits 01.04.2015, mida hageja ei täitnud. Arusaamatuks jääb, mida kostja oleks pidanud siis 21.04.2015 tegema või kui kaua taganemisavaldusega ootama, võttes arvesse, et juba Maamessil tuvastati nii olulised puudused, mille tõttu ei oleks kostja nagunii saanud pritsi vastu võtta. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, justkui tuleneks kostja soovimatusest pärast taganemisavaldust pritsi üle vaadata kostja tahe aktsepteerida pritsiga tutvumist Maamessil VÕS § 219 lg 1 tähenduses ülevaatamisena. Kuna pärast taganemisavaldust õigussuhe lõpeb, siis puudus kostjal vajadus ja võimalus pritsi üle vaadata.
4.1.2.Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 118 lg-t 1. Väär on kohtu seisukoht, et kostja taganemisavalduse täiendus või alternatiivselt uus taganemisavaldus on esitatud hilinemisega, sest kostja oleks pidanud märkama kõiki puudusi juba Maamessil pritsiga tutvudes. Kostja avastas ja saigi täiendavad puudused avastada alles kohtumenetluse käigus. Kahtlus, et pritsi põhipaagi suurus ei ole 3400 l ega mudel AgroGigant 3400l tekkis alles hageja esitatud tõendite alusel.
Kõiki puuduseid ei oleks saanud ka ülevaatusel avastada. Pritsi paagi suurust ei saanud saada teada pritsi välise vaatuse käigus. Kostjal ei olnud ka mingit alust Maamessil seda puudust kahtlustada. Kohus on kontekstist välja rebinud ja valesti tõlgendanud A.R. ütlusi, mille kohaselt „Me nägime küll ainult kokku lapatuna pritsi, aga inimesel, kes töötab pritsidega, piisab vaid pilgu peale viskamisest, et tuvastada need puudused, mis seal olid,“ Kohus on jätnud tähelepanuta, et tunnistaja on pidanud silmas veotiisli silma mittevastavust ning tiibade üksteisest sõltumatult kallutamise võimaluse puudumist. Tunnistaja on selgitanud, et paak oli sopiline ning ei olnud võimalik aru saada, kas paagi suurus oli 3200 l või 3400 l. Samuti on ekspert selgitanud, et nivoo oli kuni 3200 l (31.10.2017 kohtuistungi protokolli lk 5). Samas ei saa olla üheselt arusaadav, kas sellega peab olema hõlmatud ka segamisruum või mitte. Lisaks sellele on kohus jätnud arvestamata hageja pahauskse käitumisega Maamessil. Tunnistaja ütlustest tuleneb: „Sai ka küsitud Aabi käest, et Jesserniggi kodulehel on pritsid kuni 3000 ja nemad pakuvad meile 3400, siis tema väide oli, et oi meil neid tünne ja mahuteid väga erinevaid ja tehakse meile erinev“. Seega esitas hageja kostjale tahtlikult paagi mahu kohta valeandmeid. Kohus tuvastas ja tunnistaja A.R. ütlustega on tõendatud: „Ega marki ei olnud pritsil näha ja silt oli ette prindituna pandud, et AgroGigant“. Ka ekspert tuvastas, et margi osas oli pritsi peale kirjutatud „Jessering AgroGigant“. Lisaks sellele oli hageja kostjale eelnenud hankemenetluse käigus esitanud tootjafirma kinnituse, millelt kohaselt oli tarnitava pritsi mark AgroGigant 3400l. Seega ei olnud Maamessil võimalik kindlaks teha, et tegu ei olnud margiga Jessernigg AgroGigant 3400l. Põhjendamatu on kohtu etteheide kostjal pidi tekkima piisav kahtlus, et asja kontrollida ja lepinguese täpsemalt üle vaadata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-06 p-s 19 sedastanud vastupidist. Seega ei pidanud kostjal tekkima kahtlust, et pritsil võib esineda terve rida varjatud puudusi. Hageja teadis juba enne hankelepingu sõlmimist, et tegu ei ole mudeliga AgroGigant 3400l ning põhipaagi suurus ei ole 3400 l. Seega ei kaotanud kostja õigust lepingust neil alustel taganeda ka siis, kui ta ei vaadanud pritsi üle või ei teatanud õigeaegselt pritsi puudustest hagejale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Asjaolu, et pritsi paagi maht ei ole 3400 l, on tõendatud eksperdi ütlustega. Seega ei olnud mõistlik tähtaeg taganemisavalduse täiendamiseks möödunud ning kohus oleks pidanud võtma arvesse ka pritsi mudeli ja põhipaagi mahu mittevastavust.
4.1.3.Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata riigihangete seaduse (RHS). Kui kohaldatav ei olnud RHS § 36 koostoimes §-ga 3, oleks kohtul tulnud kohaldada §-i 69. Hageja sooviks oli hankelepingu sõlmimine ja/või täitmine teistel tingimustel, kui oli sätestatud hankedokumentides. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-46-14 p-s 11.3 selgitanud, et hankedokumentidest erineva sisuga lepingu sõlmimine ei ole ühelgi põhjusel seaduslik (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14 p 11.2). Alternatiivselt oli tegu hankelepingu muutmisega RHS § 69 lg 3 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-14, p 19; nr 3-2-1-171-15, p 14).
4.2.Kohus on rikkunud menetlusnorme.
4.2.1.Kohus on jätnud andmata õigusliku hinnangu hageja 31.03.2015 kirjale ning sellele järgnenud pooltevahelisele suhtlusele. Kohus on sisuliselt piirdunud väitega, et hageja teavitas kostjat hilisemast täitmisest ja kostja nõustus sellega. Kohus ei ole andnud hinnangut, kas poolte tahteavaldusi saab käsitleda kui uues täitmise tähtajas kokkuleppimist, heastamises kokkuleppimist
või kostja poolt täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Õiguslikult kvalifitseerimata on jäänud ka poolte suhtlus Maamessil. Selgusetuks jääb maakohtu seisukoht, et hageja on rikkunud lepingu täitmise tähtaega, kuid on vastavalt VÕS §-le 102 sellest kostjat teavitanud. Kohtumenetluses esitatud tõenditest aga nähtub, et hageja oli juba enne 17.03.2015 müügilepingu sõlmimist teadlik sellest, et pritsi pole võimalik lepingus sätestatud tähtajaks tarnida. Hageja ühepoolset avaldust ei saa käsitleda kokkuleppena lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks. Hageja 31.03.2015 kirja hilisema täitmise kohta saab käsitleda kui teadet heastamise kohta VÕS § 107 lg 1 mõttes. Vastavalt hageja kirjale oleks ta pidanud täitma oma kohustuse – toimetama kostjale pritsi kätte, hiljemalt 20.04.2015. Vaidlust ei ole, et pritsi 20.04.2015 kostjale ei tarnitud. Seega oli kostjal täitmise ebaõnnestumisel õigus kasutada õiguskaitsevahendina mh taganemist. Alternatiivselt leiab kostja, et 31.03.2015 teate järgset suhtlemist saab käsitleda ka selliselt, et hagejale anti täiendav tähtaeg täitmiseks VÕS § 114 mõttes. Kuna täitmist ei toimunud täiendava tähtaja lõpuks, oli kostjal VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 1 koostoimes lg 2 p-ga 5 õigus lepingust taganeda. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et Maamessil tuvastasid mõlemad pooled, et pritsil on puudused võrreldes lepingutingimustega. Hageja esialgsel hinnangul pidi puuduste kõrvaldamine võtma mitu kuud. Seega tulenes lepingust taganemise täiendav alus VÕS §-st 223.
4.2.2.Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates valesti tuvastanud kostja taganemisavalduse alused. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja jaoks ei olnud tarnega hilinemine taganemise põhjus. Tõlgendades taganemisavaldust koostoimes poolte varasema ja hilisema käitumisega on ilmne, et ka pritsi tarnega hilinemine oli taganemise põhjus. Hilinemine oli välja toodud kostja 21.04.2015 koosoleku protokollis samamoodi nagu pritsi tehnilised mittevastavused. Kostja ei ole üheski dokumendis ega suulises suhtluses väljendanud, et taganemine põhines üksnes tehnilistel mittevastavustel. Tähtaeg oli kostja jaoks oluline. Meelevaldne ja väär on kohtu seisukoht, et kostja ei vajanud pritsi enne aprilli lõppu. Kohus ei ole tõenditena üldse hinnanud 17.03.2015 müügilepingut, ettepanekut esitada pakkumus ega kostja 06.04.2015 kirja. Kostja 31.03.2015 ja 07.04.2015 kirjade näol oli tegemist üksnes kostja töötaja vastusega hageja küsimusele pritsimise kohta ning sellest ei saa teha järeldust tähtaja ebaolulisuse kohta. 31.10.2017 kohtuistungil selgitas kostja, et pritsimise all mõeldi talivilja pritsimist, kuid uute põldude pritsimiseks oli vaja ikkagi uut pritsi. Lisaks jättis kohus tähelepanuta 07.04.2015 kirjas sisalduva rõhutuse, et „põllutööd /.../ vajavad tegemist“, mistõttu olid kostjale pritsi ja väljaõppe kiire saamine olulised. Asjaolu, et kostja soovis hoida äripartnerite vahelisi häid suhteid, ei ole käsitletav lepingurikkumise aktsepteerimisena. Kostjal on õigus valida õiguskaitsevahendite vahel.
4.2.3.Kohus on jätnud tuvastamata, kas pritsil oli veotiisel silma suurusega 50 mm taganemise aja seisuga. Kohus tuvastas, et Maamessil ei olnud pritsil veotiislit silmaga 50 mm, aga see oli olemas vaatluse ajal. Pritsi seisund vaatluse ajal tähtsust ei oma. Kuna vahetult (st 1 päev) enne taganemisavaldust oli veotiisli silma suurus vale, siis on alus arvata, et see oli vale ka taganemisavalduse aja seisuga. Kohus on jätnud tõendite vahelised vastuolud kõrvaldamata, jättes täielikult hindamata kostja väited ning tõendid, mis ei toeta kohtu seisukohta. Esmalt on kohus jätnud käsitlemata vastuolud hageja poolt esitatud tootjatehase dokumentides, millelt nähtub üheselt, et seal esitatud andmete
kohaselt on tegu olnud eri mudelite (Agrogigant 3000L ja Agrogigant 3400L) ja tehniliste omadustega pritsidega. Otsuse sõnastusest võib järeldada, et kohtu hinnangul oli nii ekspertiisi käigus kui ka Maamessil esitletud pritsi näol tegu täies komplektsuses sama pritsiga. Samas kohus tuvastas, et vähemalt veotiisli osas ei olnud tegu samas komplektsuses pritsiga. Kohus oleks pidanud eristama nii veotiisli silma suurusest kui ka valest haakemehhanismist tulenevaid puudusi, mh võtma seisukoha, kumma puuduse kõrvaldamiseks hageja veotiisli ümberehitamist pakkus.
4.3.Kohus on jätnud tuvastamata pritsi tiibade puudused. Kohus on omistanud põhjendamatult suurt kaalu keeleteadlaste arvamusele ning jätnud arvestamata vastaval tegevus- ja kutsealal tegutsevate isikute selgitused. Kohus on jätnud asjas olulist tähtsust omavad tõendid arvesse võtmata, andnud neile ebaõige hinnangu ning selle tulemusel jätnud tuvastamata hagejapoolsed rikkumised ning kostja õiguse sel alusel lepingust taganeda. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, jättis hindamata kostja vastuväited hageja esitatud tõendile ning arvestamata 31.10.2017 kohtuistungil kohtu enda poolt esitatud küsimusele eksperdi Jüri Olti poolt antud vastuse. Kohus on jätnud hindamata A.R. ütlused, mille kohaselt selgitati hagejale enne lepingu sõlmimist, et pritsi hakatakse kasutama Vooremaa mägistel põldudel ning tiibade teineteisest sõltumatu kallutamise võimalus on vajalik.
4.4.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse seada ostuhinna tasumine sõltuvusse mh kostja töötajate väljaõppe läbimisest. Väljaõpet läbimata pritsi kasutamine võimalik ei ole ning see on kostja jaoks sisuliselt kasutu.
5.Hageja (vastustaja) palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse tõendite esitamiseks.
5.1.Maakohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud. Kostja suhtus hooletult pritsi ülevaatamisse ja selle lepingutingimustele vastavuse hindamisse. Hagejal ei olnud mingitki võimalust pritsi Jõgevale tuua, kui enne pritsi tarnet väljendas kostja tahet pritsi mitte vastu võtta. Asja ülevaatamine saab toimuda ka enne selle tarnimist. Kostja pikendas pritsi tarnimise aega 06.04.2015 e-kirjaga kuni Maamessi järgse ajani ning 07.04.2015 e-kirjaga koolituse toimumise aega. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja on käitunud vastuoluliselt, asudes alles kohtumenetluses nõudma pritsi tarnet.
5.2.Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja vaatas pritsi üle Maamessi käigus 16.04.2015, mõistlik aeg puudustest teavitamiseks hakkas kulgema alates pritsi faktilisest ülevaatamisest. Kostja loobus omal vabal tahtel alates 21.04.2015 kuni 28.10.2016 pritsi (täiendavast) ülevaatamisest ning seega ka taganemisõigusest.
5.3.Pritsi tarne tähtaegsuse küsimus ei oma mingit õiguslikku tähendust, kuivõrd kostja ei ole seda enda ainsas kehtivas 21.04.2015 taganemisavalduses taganemise alusena nimetanud. Kostja etteheited seoses sellega, et kostjal oli tungiv vajadus kohe põllutöid tegema hakata on üllatuslik ning esitatud alles apellatsiooniastmes. Lisaks on need väited vastuolus põlluraamatuga. Teiseks ei ole täiendava tähtaja andmine käsitletav lepingu muutmisena RHS-i tähenduses. Kostja poolt hagejale antud tähtaeg pritsi tarne edasi lükkamiseks on käsitletav aga just VÕS § 114 lg 1 tähenduses täiendava tähtaja andmisena. Kohus ei ole rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.
5.4.Vaidlust ei ole, et kostja nõustus pritsi tarnimisega pärast Maamessi. Mõistlikuks tähtajaks saab pidada paari-kolme tööpäeva. Kostja oli selleks ajaks aga juba lepingust taganenud. Hageja ei ole kunagi pritsi väidetavaid puuduseid (mida ei ole) tunnistanud. Kostja ei ole vastavat asjaolu tõendanud ning kostja seisukoht on vastuolus kohtus tõendamist leidnud asjaoludega (st et prits on kohane). VÕS § 223 lg 1 kohaldamise esmaseks materiaalseks eelduseks on müüja lepingurikkumise olemasolu (mida praegu tuvastatud ei ole).
5.5.Kostja tugineb alles apellatsioonkaebuses väitele, et pritsi tarne juures tuleks arvestada ka varasemaid dokumente (nagu hankeleping, pakkumuse esitamise ettepanek jms). Kostja ise andis uue tähtaja pritsi tarnimiseks.
5.6.Maakohus tuvastas õigesti veotiisli puuduste mitteesinemise. Hageja esitas vaatluseks pritsi, mille soovis kostjale hiljem üle anda. Hageja pidi tagama pritsi täieliku vastavuse alles pritsi tegeliku kostjale üleandmise käigus. Kostja on ise läbivalt tuginenud veotiisli silma suuruse puudusele, mitte aga muudele veotiisli väidetavatele puudustele. Järelikult on sellise väite esitamine alles apellatsiooniastmes lubamatu. Kostja püüab eksitada kohut ka selles, et hageja oleks pidanud aru saama, et veotiislil on ka teisi puuduseid, millele kostja justkui tugineb. Kuna hankedokumentides veotiisli kõrgusest juttu pole, ei saa seda puudusena käsitleda. Hageja pakkus välja veotiisli ümberehitamise võimaluse kompromissiettepaneku raames, kuid ei tunnistanud kordagi seda kui puudust.
5.7.Maakohus tuvastas põhjendatult, et pritsi poom vastas hankelepingule. Keeleteadlaste antud arvamuste kohaselt olid mõlemad tõlgendusvõimalused reaalsed. Kostja etteheited väidetavate tõendite väära hindamise suhtes ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele.
5.8.Kohtuotsuse täitmise kord on määratud õigesti. Kostja ei ole esitanud kordagi hageja nõudele vastuväitena väljaõppe korraldamata jätmist.
6.Hageja (vastuapellant) esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 12 893,74 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 175 lg-t 1. Hageja vaidlustab otsuse üksnes osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja lepingulise esindaja tasu tunnitasu määra 120 eurot/h ja mitte 140 eurot/h alusel. Hageja ei nõustu sellega, et vahepealse üldise elukalliduse tõusu ja ka õigusabi osutamise teenuste hinna kasvu tõttu ei saa 2017. a lõpus pidada põhjendatuks tunnihinda 140 eurot. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi viimases praktikas on peetud tunnitasu määraga 140 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks ja põhjendatuks (vt nt 3-2-1-64-17, p 12). Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui kasutas tunnihinna põhjendatuse juures 2009. – 2010. a õigusabi hindu ning see on aluseks maakohtu otsuse vastavas osas tühistamisele ja uue otsuse tegemisele.
7.Kostja (vastuapellatsioonis vastustaja) palus jätta hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ning on oma seisukohta põhjendanud. Erinevalt hageja viidatust on Riigikohus ka hiljutistes lahendites rõhutanud, et ta jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ilma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus rahuldab vastuapellatsioonkaebuse ja määrab hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjendatud ja vajaliku rahalise suuruse kindlaks summas 12 893,74 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
9.Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde uued tõendid, s.o foto veotiislist ja foto taimekaitsepritsist (à ühel lehel). Mõlemaid fotosid soovis kostja esitada juba maakohtule, kuid maakohus keeldus neid asja materjalide juurde võtmast. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Kostja ei ole põhistanud TsMS § 652 lõigetes 3 ja 4 sätestatud aluste esinemist, mis võimaldaksid ringkonnakohtul võtta asja materjalide juurde täiendavaid dokumentaalseid tõendeid fotode näol. Esitatud fotod tuleb lugeda apellandile tagastatuks. Eesti Vabariigi (Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaudu) apellatsioonkaebus
10.Poolte vahel on 17.03.2015. a sõlmitud ostu-müügileping taimekaitsepritsi ostuks, mis pidi vastama hankedokumentides ettenähtud tingimustele. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas leping kuulub täitmisele, s.o hagejal tuleks lepingu ese kostjale üle anda ning kostjal tasuda kokkulepitud hind (45 600 eurot ilma käibemaksuta), või on leping lõppenud kostja poolse taganemise tulemusena ning müügilepingust tulenevate põhikohustuste asemel rakenduvad taganemise õiguslikud tagajärjed. Lepingu p 4.2 kohaselt tuli prits tellijale tarnida 1. aprilliks 2015. a; tarnetähtaja ületamise puhuks nähti lepingu p-ga 4.3 ette viivise maksmise kohustus. 21. aprillil 2015 aga otsustas kostja lepingust taganeda põhjendusel, et lepingueseme esmasel ülevaatamisel 16.04.2015 Maamessi käigus tuvastati vähemalt kolm mittevastavust hanketeates ja –dokumentides toodud tehnilistele tingimustele.
11.Müügilepingust taganemine on VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 kohaselt lubatud juhul, kui hageja (tarnija) on lepingut rikkunud oluliselt. Kui lepingu rikkumine ei leia kinnitust või ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, siis ei too taganemisavaldus kaasa VÕS §-s 188 jj sätestatud õiguslikke tagajärgi. Praegusel juhul on kostja 21.04.2015 Riigihanke komisjoni koosoleku protokolli nr 6 (I kd tl 43) kohaselt puudustena tuvastatud järgmised mittevastavused: a) p-s 3 toodud loputusvee paagi mahutavus nõutud 400 l asemel 300 l; b) p-s 17 toodud tiibade eraldi kokkuklapitavus, puudub poomi ja tiibade eraldi kalde reguleerimise võimalus, millega kaasneb ka poomide põllupinnaga paralleelsena hoidmise võimalus; c) p-s 27 toodud nõue „veotiisel traktoriga haakimiseks: hüdraulilisse veokonksu, silma suurus 50 mm“ – on paigaldatud tavaline konkus haake silm. Kohtumenetluse kestel, s.o 28.10.2016 ja 22.05.2017. a menetlusdokumentides esitas kostja veel täiendavad 2 alust, mille tõttu tema hinnangul ei vastanud taimekaitseprits lepingu tingimustele: d) pritsil oli 3400 l suuruse paagi asemel 3000 l suurune paak (hankematerjalide tehnilise kirjelduse kohaselt: p 2 järgi pidi pritsi paagi maht olema vähemalt 3200 l); e) tegemist ei olnud lepingus kokku lepitud pritsiga Agro Gigant 3400l.
12.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on analüüsida esmalt küsimust, kas kostja tuginemine oma 28.10.2016 ja 22.05.2017 menetlusdokumentides täiendavatele puudustele oli õigeaegne või mitte, ja alles seejärel asuda käsitlema esiletoodud puuduste olulisust või mitteolulisust. Nimelt saab sõltuvalt lepingu ja kohustuste iseloomust lugeda oluliselt lepingurikkumiseks ka mitut eraldi võttes ebaolulist rikkumist, mis alles oma kogumis on kvalifitseeritavad olulise rikkumisena (vt ka VÕS I kommentaar 2016, § 116 komm 4.4.1, samuti Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-15, p 20). Kostja on esitanud lepingust taganemise avalduse 21.04.2015. a, s.o enne seda, kui müüja (hageja) eseme ostjale (kostjale) üle andis (puudub vaidlus selle üle, et taimekaitsepritsi ei ole seniajani kostjale üle antud). See ei välista siiski iseenesest lepingust taganemist muuhulgas lepingueseme puudustele tuginedes. Pooled vaidlevad mh selle üle, kas ja milliseks ajaks oli kostjal kohustus hageja poolt pakutav taimekaitseprits üle vaadata ning millal hakkas sellest lähtudes kulgema mõistlik aeg puudustele tuginemiseks.
13.Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et mõistlik taganemisavalduse või selle täiendamise aeg hakkas kulgema pritsi üle vaatamisest Maamessil aprillis 2015 ning hilisemaid täiendusi ei saa arvestada, kuna need on esitatud pärast mõistliku aja möödumist. Kostja on aga seisukohal, et ostjal ei tekkinudki kohustust vaadata asi VÕS § 219 lg 1 alusel üle enne, kui müüja on täitnud asja üleandmise kohustuse ostjale (VÕS § 208 lg 1 ja § 209). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja teostas taimekaitsepritsi ülevaatamise VÕS § 219 lg 1 tähenduses aprillis 2015. a Maamessil. Võlaõigusseadusest ei tulene, et müügilepingu eseme üleandmine peaks ajaliselt eelnema ostja poolsele eseme ülevaatamisele. Niisugust kohustuslikku ajalise järgnevuse sätestamist ei saaks pidada ka eesmärgipäraseks. Asja ostjale üleandmine VÕS § 209 tähenduses võib olla seotud kuludega ning põhjendatuks ei saaks pidada seisukohta, et need kulud tuleb igal juhul esmalt kanda ja alles seejärel omandaks ostja poolne eseme ülevaatamine õiguslikud tagajärjed. Praegusel juhul on ostjal olnud võimalus asjaga tutvuda juba enne selle üleandmist VÕS §-de 208 lg 1 ja § 209 mõttes ning ostja on selle tulemusena asunud 21.04.2015. a seisukohale, et esemel puuduvad soovitud omadused, mille tõttu tegi ostja tahteavalduse müügilepingust taganemiseks, ühtlasi keeldudes ka eseme vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu arvates ei ole õigustatud käsitlus, mille kohaselt säilitaks ostja niisuguses olukorras õiguse tugineda eseme täiendavatele puudustele sisuliselt piiramatu aja vältel.
14.Ostja poolsel eseme ülevaatamisel tuleb järgida sellist hoolsust, et ostjal oleks võimalik avastada väliselt äratuntavad lepingutingimustele mittevastavused. Reeglina piisab kauba välisest vaatlusest ning üldiste tunnuste/omaduste kontrollimisest. Puudused, mida ei ole võimalik eeldatavalt tuvastada asja välise ülevaatuse käigus tavapärast hoolsust rakendades, võivad endast kujutada varjatud puuduseid. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja põhistanud, et 28.10.2016 ja 22.05.2017. a menetlusdokumentides esiletoodud etteheidete puhul oleks tegemist varjatud puudustega, mida ei saanud tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus. Põhjendatud ei ole kostja väide, et pritsi paagi mahtu ei olnud võimalik vaatluse käigus tuvastada. Paagi mahu erinevus 200 l ei ole selline, mida tuleks käsitada varjatud puudusena. Hankematerjalide tehnilise kirjelduse p 2 kohaselt pidi pritsi paagi maht olema vähemalt 3200 liitrit, hageja esitas pakkumise paagi mahuga 3400 liitrit. Samas on ekspert J. Olt maakohtu istungil andnud selgitusi, et paagi ava juures oli kirjas nivoo kuni 3200 l. Ka tunnistaja A.R. , kes ise kostja esindajana Maamessil pritsiga tutvus, andis ütlusi selle kohta, et täiteindikaatori viimane mõõt oli 3200. Seega oli paagi mahutavust võimalik tuvastada vaatluse käigus või vähemalt oli indikaatori näidiku näol olemas konkreetne numbriline suurus, mille põhjal olnuks ostjal võimalik andmeid täpsustada.
Kostja väited selle kohta, kas tegemist oli mudeliga Jessernigg AgroGigant 3400l või mitte, on ringkonnakohtu hinnangul otsitud. Maakohtu istungil on nõustaja muuhulgas selgitanud, et baasmudel on 3000l, kuid konkreetne toode pannakse kokku vastavalt tellimusele. Ka tunnistaja A.R. ütlustest järeldub sama. Kui ühele ja samale baasmudelile on võimalik paigaldada eri suurusega vedelikupaake, siis ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt õiguslikku tähendust see, millisel viisil tootja on erilahendusega seadme tähistanud. Asja materjalide põhjal on võimalik järeldada, et Jessernigg tähistab tootja nime (ärinimi Jessernigg & Co. GesmbH), AgroGigant on taimekaitsepritside marginimetus ja numbriline täiendus (3000l ... 3400l) viitab paagi mahutavusele, mis võib olla sõltuvalt tellimusest erinev. Kuivõrd tähistused sõltuvad tootjast, siis ei saanud hageja juba enne kostjaga lepingu sõlmimist teada, kas tegemist on mudeliga AgroGigant 3400l või mitte. Muuhulgas on kohtule esitatud tootja 28.10.2016. a kinnituskiri koos lisadega (II kd tl 109 – 122), kus samuti kinnitatakse, et tarnitud taimekaitseprits AgroGigant seerianumbriga (sks k Gerätenummer) G15007 kemikaali paagi maht on 3400 l.
15.Kostja ei ole varasemas menetluses paagi mahutavuse osas tuginenud pritsi paagi mahutavuse osas asjaolule, kas soovitud maht pidi hõlmama ka segamisruumi või mitte. Hanke tehniliste tingimuste punktis 2 on märgitud „pritsi paagi maht vähemalt 3200 liitrit“. Tõepoolest ei ole esitatud selgitusi selle kohta, millest tingituna oli tootja edastatud materjalide kohaselt paagi maht 3400 l, kuid täitenivooks oli tegelikkuses paagil märgitud 3200 l. Samas vastab maht 3200 l hanke tingimustele. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et 28.10.2016. a ja 22.05.2017. a menetlusdokumentides esile toodud täiendavad lepingust taganemise alused on esitatud hilinemisega, s.o seda ei ole tehtud mõistliku aja jooksul ning nimetatud aluseid ei pidanud kohus taganemisavalduse põhjendatuse analüüsimisel käsitlema.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt maakohus ei ole käsitlenud lepingu täitmise tähtpäeva küsimust. Kohus on analüüsinud täitmise tähtajaga seonduvat otsuse lk-del 1719. Vaidluse all ei ole olnud asjaolu, et lepingu p 4.2 kohaselt tuli prits tarnida ja tellijale üle anda
1.aprilliks 2015. a. Asja materjalidest nähtub, et lepingu ese oli enne selle kostjale üleandmise tähtaja saabumist, s.o 31.03.2015. a seisuga hageja valduses, kuid kuna hageja soovis demonstreerida pritsi Maamessil (16.-18.04.2015), siis lükati pritsi üleandmise aeg edasi Maamessi järgsesse aega. Maakohus asus seisukohale, et hageja on rikkunud lepingu täitmise tähtaega, kuid on sellest vastavalt VÕS §-le 102 kostjat teavitanud ning kostja on hilisema täitmisega nõustunud. Apellandi (kostja) etteheidete kohaselt on kohus jätnud andmata õigusliku hinnangu hageja 31.03.2015 kirjale ning sellele järgnenud pooltevahelisele suhtele; samuti jätnud kvalifitseerimata, kas poolte tahteavaldusi saab käsitleda kui uues täitmise tähtajas kokkuleppimist, heastamises kokkuleppimist või kostja poolt täitmiseks täiendava tähtaja andmist; samuti on õiguslikult kvalifitseerimata jäetud poolte suhtlus maamessil. Kostja arusaam, justkui peaks kohus asuma poolte igasugusele suhtlusele õiguslikku kvalifikatsiooni omistama, on ringkonnakohtu hinnangul liialdatud. Kohtul tuli eeskätt hinnata asjas esitatud tõendeid ja võtta nende põhjal seisukoht, kas kummagi poole esitatud väited saab lugeda tõendatuks.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega (otsuse lk 18), mille kohaselt kostja nõustus hilisema täitmisega, s.o pritsi üleandmisega 01.04.2015 asemel Maamessi järgsel ajal, seega kokkulepitud tähtajast ca 3 nädalat hiljem. Poolte vahelisest suhtlusest ei tulene aga, et prits oleks tulnud kostjale üle anda hiljemalt 20.04.2015 ning kui selleks ajaks üleandmist ei toimunud, andis see kostjale iseseisva VÕS §-de 114 lg 4 ja § 116 lg-te 1 ja 2 p 5 koostoimest tuleneva lepingust taganemise aluse.
Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks selgesõnaliselt vaielnud vastu pritsi demonstreerimisele Maamessil, mis tõi paratamatult kaasa üleandmise edasilükkumise ca 3 nädala võrra. Sellises olukorras ei ole alust välistada, et pooled leppisid kokku täitmise (s.o eseme üleandmise) tähtaja pikendamises, kuivõrd kostja sai oma nõustumust väljendada ka kaudsel viisil (TsÜS § 68 lg 3). Kostja 21.04.2015 protokollist (I kd tl 43) nähtub muuhulgas, et poolte esindajad kohtusid 17.04, mil arutati eraldi poomide liigutamise võimalustega seonduvat ning kostjal puudus valmidus Maamessil nähtud pritsi vastuvõtmiseks.
18.Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ringkonnakohus ka kostja käsitlusega, mille kohaselt ei olnud kostjal võimalik lepingu täitmise tähtaega pikendada, kuna tegemist oli riigihanke korras sõlmitud müügilepinguga, mille muutmist riigihangete seadus (RHS) ei võimaldanud. Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi (kohtuotsuse lk 18-19). Asjaolu, et leping sõlmiti riigihanke korras, ei tähenda, et lepingu täitmisel ei saanuks kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud tagajärgi või õiguskaitsevahendeid. Põhjendatud ei ole kostja väited, et nõustumine lepingu eseme mõni nädal hilisema üleandmisega oleks kostja seisukohalt hankelepingu muutmine RHS § 69 lg 3 tähenduses. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et kuna Maamessil tuvastatud puuduste kõrvaldamine pidi hageja esialgsel hinnangul võtma mitu kuud, siis tulenes lepingust taganemise täiendav alus VÕS §-st 223. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kinnitanud, et veotiisli vahetamine õige silma suurusega tiisli vastu ei olnud seotud märkimisväärse ajakuluga; seevastu pritsi tiibade ümber ehitamine selliseks, et nende kallet oleks võimalik eraldi reguleerida, oleks toonud kaasa määramata kestusega viivituse. Samas tekkiski pooltel juba Maamessil pritsiga tutvumise järgselt erimeelsus hanketeate tehnilise kirjelduse punkti 17 sisustamise osas. Ringkonnakohtu arvates ei saanud sellises olukorras tekkida kostjal eraldiseisvat alust tuginemaks hageja poolsele müügilepingu olulisele rikkumisele ning taganemaks lepingust vaidlusaluse rikkumise kõrvaldamiseks eelduslikult kuluva pika aja tõttu.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega maakohtule selles, et kohus asus vääralt seisukohale, et kostja jaoks ei olnud tarnega hilinemine taganemise põhjus. Ka täitmisega hilinemise olulisust tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 kontekstis, s.o lepingust taganemise aluseks ei ole igasugune hilinemine, vaid see peab samuti olema sedavõrd oluline, et hilinemise tõttu jääb ostja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ning et ostja huvi eseme üleandmise vastu kahaneb oluliselt. Iseenesest ei ole vaidlust, et taimekaitsepritsi üleandmise tähtajana lepiti kokku 01.04.2015 ja on ka mõistetav, et kostja soovis pritsi kätte saada enne kevadtööde alust sellise arvestusega, et jõutaks läbi viia vajalikud koolitused pritsi kasutamise alal. Samas on maakohus ka kevadiste tööde toimumise ajaga seonduvat piisava põhjalikkusega käsitlenud, märkides esiteks, et tööde tegemise konkreetne aeg sõltub mh ilmastikuoludest ning teiseks, et külvide pritsimine toimub üldjuhul paar nädalat peale külvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega leides, et kostja vastustest (meilivahetusest) ega muudest avaldustest ei tulenenud, et pritsi üleandmise lükkumine 01.04. asemel Maamessi järgsesse aega oleks põhjustanud kostja tegevuses olulisi tõrkeid, märkimisväärset rahalist kahju ning huvi kaotust taimekaitsepritsi saamise vastu.
20.Veotiisli silma osas nähti hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktis 27 ette, et seadmel peab olema veotiisel traktoriga haakimiseks: hüdraulilisse veokonksu, silma suurus 50 mm. Kostja riigihanke komisjoni 21.04.2015 protokolli kohaselt leiti, et paigaldatud oli tavaline konksu haake silm. Maakohtu istungil selgitas nõustaja A. Aab, et Maamessile ja tagasi vedamiseks vahetati veokonksu silm 40 mm vastu ning seda nägid messil ka kostja esindajad, kuid pärast messi vahetati veokonksu silm tagasi 50 mm. Pooled vaidlesid, kas Maamessil kostja esindajatele selgitati, et konksu silm on ajutiselt vahetatud. Seega saab järeldada, et Maamessil ei olnud mitte 50 mm veokonks vaid 40 mm, kuid seda ei saa pidada oluliseks lepingurikkumiseks, mis andnuks alust
lepingust taganeda, kuivõrd hageja kinnitusel oli veokonksu (tiisli) vahetamine lihtsalt teostatav ning kohtumenetluse ajaks oli seda ka tehtud. Ekspert on tuvastanud, et veokonksu silma läbimõõt oli ekspertiisi läbiviimise ajal 50 mm. Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide põhjal kinnitust leidnud, et Maamessil esitletud taimekaitseprits oli sama, mille hageja soovis kostjale üle anda. Muu hulgas on kohtule esitatud tõendid, mille kohaselt tootjatehasest ei olnud vaidlusalusel perioodil Eestisse hageja tellimusel ühtki muud masinat tarnitud. Asjaolu, et pritsil oli transpordi eesmärkidel veotiisel ajutiselt vahetatud, ei muuda eset olemuslikult teiseks masinaks. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostja on lepingust taganemise avaldust tehes tuginenud veotiisli silma valele suurusele, mitte seevastu valele haakemehhanismile. Asja materjalide kohaselt tegi kostja esindaja küll Maamessil kindlaks, et pritsil pidi olema haakimine hüdraulilisse veokonksu, kuid vaadeldud pritsil oli tegemist riputusredelile haakega, samuti arutasid pooled tiisli ümberehitamise küsimust enne kohtusse pöördumist, kuid menetluses seda lepingust taganemise olulise põhjusena esile ei toodud, nagu on oma otsuses märkinud ka maakohus (lk 15). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja etteheited, et maakohus jättis võtmata seisukoha, kumma puuduse kõrvaldamiseks pakkus hageja veotiisli ümberehitamist.
21.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud etteheidetega ka selles osas, milles maakohus käsitles kostja peamist pretensiooni hageja poolt pakutavale taimekaitsepritsile, s.o kostja hinnangul ei vastanud prits tehniliste tingimuste punktile 17. Nimetatud küsimust on menetluses käsitletud põhjalikult ning maakohus on vaidlusalust tingimust analüüsinud otsuse lk-del 15-17 ringkonnakohtu hinnangul ammendavalt. Kolleegium ei pea TsMS § 654 lg-t 6 järgides vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, arvestades mh ka keeleekspertide ning asjatundjate arvamusi, et vaidlusalune tingimus: „töö käigus eraldi kokku lapatavad, tiivad, pritsimiskõrguse sujuv reguleerimine, poomi ja tiibade kalde reguleerimisvõimalus, poomi põllupinnaga paralleelse hoidmise süsteem, poomi/pihustite valgustus öösel pritsimiseks, pihustikaitse kogu poomi ulatuses“ on allajoonitud osas kaheti mõistetav. Asja materjalidest saab järeldada, et vaidlusaluse esemega sarnaste taimekaitsepritside turul on tootmises ja kasutusel mõlemat tüüpi pritsid, s.o sellised, millel saab reguleerida kogu poomi kallet tervikuna ning teiseks ka sellised, millel kummagi tiiva kallet saab reguleerida eraldi. Esile ei ole toodud, et emba-kumba tüüpi pritsid oleksid vastavas valdkonnas enam levinud või eelistatud ning seega ei pidanud hageja tehniliste tingimuste punkti 17 mõistma automaatselt selliselt, et pritsi tiibade kallet peaks saama reguleerida ka teineteisest eraldi. Maakohus on hinnanud kõiki vaidlusaluse lepingu punktiga (tehniliste tingimuste p-ga 17) seotud tõendeid kogumis ning ringkonnakohus ei näe alust käsitleda tõendeid maakohtuga võrreldes erinevalt.
22.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel mh küsimuses, kas hagejale oli enne lepingu sõlmimist teada, kus täpselt (s.o Vooremaa mägistel põldudel) soovib kostja asuda pritsi kasutama. Nõue, mille kohaselt soovis kostja igal juhul soetada pritsi, mille tiibade kallet oleks võimalik reguleerida teineteisest sõltumatult, oleks pidanud selgelt väljenduma hanke tehnilistes tingimustes. Põhistatud ei ole ka seda, et mägisemas piirkonnas on mõistlikult võimalik kasutada üksnes eraldi reguleeritava kaldega tiibadega taimekaitsepritsi ning et hageja tarnitud seade on Vooremaal kasutamiseks vähesobiv. Üldteadaolevalt leidub mägiseid piirkondi ka Austrias, kus vaidlusalune prits on toodetud ja kus neid eelduslikult ka kohapeal kasutatakse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna puudub alus eelistada kostja poolset laiendavat tõlgendust, siis tuleb VÕS § 29 lg 8 alusel asuda seisukohale, et leping kehtib vaidlusaluses punktis kitsamast tõlgendusest tulenevas tähenduses. Seega vastab hageja tarnitud taimekaitseprits hanke tehniliste tingimuste punktis 17 sätestatud nõuetele ning hageja ei ole
müügilepingut oluliselt rikkunud. Seetõttu puudus kostjal alus lepingust taganemiseks ning poolte vahel 17.03.2015. a sõlmitud ostu- müügi leping on kehtiv. Kuna maakohus rahuldas õigesti põhihagi, siis jättis kohus ühtlasi põhjendatult rahuldamata kostja vastuhagi leppetrahvi saamiseks lepingu p 8. 3 alusel.
23.Kostja vaidlustas oma apellatsioonkaebuses ka maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 5 kindlaks määratud kohtuotsuse täitmise korra osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja taotluse seada ostuhinna tasumine sõltuvusse mh kostja töötajate väljaõppe läbimisest. Kostja esitas oma 22.05.2017 menetlusdokumendis taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks järgmiselt: [hagi rahuldamise korral] seada kostja poolt kohtuotsuse täitmise kohustus sõltuvusse hageja taimekaitsepritsi üleandmise kohustuse täitmisest. Määrata, et hageja peab andma kostjale asukohas J. Aamisepa 1, 48309 Jõgevamaa, üle taimekaitsepritsi Jessernigg AgroGigant 3400l koos kõigi dokumentidega 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt poolte vahel 17. märtsil 2015 sõlmitud hankelepingu tingimustele, ning et taimekaitsepritsi eest kohtulahendis märgitud summa tasumine kostja poolt toimub esitatud arve ja asjade üleandmisevastuvõtmise akti alusel 14 tööpäeva jooksul alates arve esitamisest pärast asjade tarnimist, töökorras üle andmist ning töötajate väljaõpet. Maakohus märkis kohtuotsuse vaidlustatud punktis eeltoodu asemel, et kostja peab täitma otsusega välja mõistetud rahalise kohustuse 14 päeva jooksul alates hageja poolt lepingu esemeks oleva taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üleandmisest, kuid mitte enne käesoleva otsuse jõustumist. Kohus täpsustas, et nimetatud 14-päevane tähtaeg on vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole kohustada hagejat tarnida prits konkreetseks ajaks, kuna kostja ei ole hageja vastu sellist nõuet menetluses esitanud. Kohus ei pidanud võimalikuks panna kohtuotsuse täitmise korra määramisega hagejale kohustusi ja veel vähem sätestada selleks tähtaegu, milliseid ei ole menetluses esitatud. Samas leidis kohus, et kuivõrd tegemist on vastastikuste kohustustega ning lepingu järgi oli tasu maksmine sõltuvuses pritsi tarnimisest, siis saab sama põhimõtet jätkata ka kohtuotsuse täitmisel. Kostja on seisukohal, et kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 esitatud kohtuotsuse täitmise kord ei ole tema huvisid arvestades piisav, kuivõrd väljaõpet läbimata ei ole pritsi kasutamine võimalik ning see on kostja jaoks sisuliselt kasutu.
24.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Maakohus on küll üldiselt õigesti leidnud, et otsuse täitmise korra kindlaksmääramise raames ei ole võimalik seada hagejale kohustusi, mida kostja ei ole menetluses (vastuhagis) esitanud, kuid võimalik on arvestada pooltevahelisest lepingust endast tulenevat kohustuste täitmise ajalist järjestust. Seejuures on aga maakohus jätnud tähelepanuta, et 17.03.2015. a lepingu p 3.2 kohaselt pidigi kostja poolne pritsi eest tasumine toimuna esitatud arve ja asjade üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 14 päeva jooksul alates arve esitamisest pärast asjade tarnimist, töökorras üle andmist ning töötajate väljaõpet. Seega olid ka pooled ise kokku leppinud selliselt, et tasumine toimub pärast hageja poolt kostja töötajatele väljaõppe läbiviimist. Hageja ei ole ka eitanud, et lepingu järgi on tal pritsi üleandmisel muuhulgas kohustus viia läbi kostja (ETKI) töötajatele koolitused. Ringkonnakohtu hinnangul on koolituste läbiviimine käsitatav müügilepingust tuleneva müüja kõrvalkohustusena. Pooltevahelise lepingu järgi moodustab nimetatud kõrvalkohustuse täitmine, s.o koolituste läbiviimine, seega osa müüja kohustustest ning selle kõrvalkohustuse täitmisest on seatud sõltuvusse ka ostja poolt eseme eest tasumine. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja taotletav täpsustus, mille kohaselt üle antav prits peab olema töökorras. Pritsi töökorras olek oli seatud eelduseks juba 17.03.2015. a lepingus (p 5.6), kuid arvestada tuleb asjaolu, et lepingu täitmise esialgsest tähtajast (aprill 2015) on möödunud juba üle kolme aasta.
Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada eelkäsitletud osas kostja esitatud apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 selliselt, et kostjal on kohustus tasuda kohtuotsusest tulenev rahaline kohustus 14 päeva jooksul alates hageja poolt lepingu esemeks oleva töökorras taimekaitsepritsi ja selle dokumentide üleandmisest ning kostja töötajatele väljaõppe läbiviimisest, kuid mitte enne käesoleva otsuse jõustumist. OÜ Balmax vastuapellatsioonkaebus
25.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja lepingulise esindaja tunnitasu määras 120 eurot/tund ja mitte 140 eurot/tund. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 12 893,74 eurot menetluskulude katteks, sh riigilõiv 1100 eurot, lepingulise esindaja tasu 10 813,23 eurot (km-ta), tõlkekulud 9,68 eurot ja dokumentaalse tõendi hankimise kulud 970,83 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus diskretsiooni piire, asudes seisukohale, et hageja lepingulise esindaja tasumäär 140 eurot/tund ületab keskmist õigusteenuse tunnitasu määra.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega muust seadusest ei tulene piirangut, kui palju menetlusosaline oma lepingulise esindajale esindamise eest maksta võib, tegemist on esindatava ja esindaja vahelise lepinguvabadusel põhineva kokkuleppega. Küll aga ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist igal juhul täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt välja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul on lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, kusjuures kohus peab kaalutlusotsust ka põhjendama. Riigikohus on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. /.../ Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
27.Hagejat esindab käesolevas asjas vandeadvokaat. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-160 eurot. Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus ei ole esile toonud ka asjaolusid või põhjendusi, et tunnitasu 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, oleks keskmisest oluliselt kõrgem. Asjaolu, et kostja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 120 eurot, ei ole aluseks vähendada hageja esindaja tunnitasu määra isegi nõustudes maakohtu hinnanguga, mille kohaselt oli mõlema esindaja erialane kvalifikatsioon ja õigusteenuse kvaliteet võrdväärne. Seega saanuks hüvitamisele kuuluvate
õigusabikulude kogusummat mõjutada pigem põhjendatuks ja vajalikuks peetava õigusteenuse osutamise mahu vähendamise kaudu (hagejal 77 tundi, kostjal koguni 91 tundi). Samas ei ole kumbki pooltest apellatsioonimenetluses tuginenud sellele, nagu oleks maakohus rikkunud diskretsiooniõigust lepinguliste esindajate töömahu hindamisel, mistõttu jääb maakohtu otsus selles osas muutmata. Menetluskulud apellatsiooniastmes
28.Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt, kuid seda üksnes kohtuotsuse täitmise korra täpsustamise osas, mis ei mõjuta lahendi peamist sisu. Põhiosas jääb apellatsioonkaebus siiski sisuliselt rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus menetluskulude rahalise suuruse osas kuulub rahuldamisele. Sellest lähtudes jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista ka hageja vajalikud ja põhjendatud ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku summas 2383,32 eurot (km-ta), millest 50 eurot on vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja ülejäänud näol on tegemist õigusabikuludega. Hageja lepingulisel esindajal kulus õigusteenuse osutamiseks 16 tundi ja 40 minutit.
29.Ringkonnakohus leiab, et hageja kulutused õigusabile apellatsiooniastmes on mõnevõrra üle paisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud 7 h 25 min ajakulu vastuapellatsioonkaebuse koostamisele (sisuliselt 1 lk), milles vaidlustati üksnes maakohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on vastuapellatsioonkaebuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1 tund. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks 2 h 40 min ajakulu lõppseisukohtade koostamiseks (07.05.2018 menetlusdokument). Tegemist oli TsMS § 647 lg 1 kohaste seisukohtade esitamisega, mis aga ei saa enam asja sisulist lahendit mõjutada. Ringkonnakohus loeb nimetatud dokumendi põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega hagejale osutatud õigusteenuse põhjendatud maht apellatsiooniastmes 8 tundi ja 5 minutit, mis ümardatakse 8 täistunnini. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja töötunni tasu 140 eurot põhjendatud, siis on hageja apellatsiooniastme vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks (8 × 140) 1120 eurot. Sellele lisandub vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1170 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.