Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2017 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-101922
Tsiviilasi
Skuba Eesti OÜ hagi XXX vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1107,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390, Betooni 4, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Markus (Advokaadibüroo MOB-CS OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt XXX`elt (isikukood XXX) hageja Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390) kasuks välja 1048,85 (üks tuhat nelikümmend kaheksa eurot ja 85 senti) eurot, millest 800,09 eurot on põhivõlgnevus ja 248,76 eurot on hagi esitamise ajaks 28.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt XXX`elt (isikukood XXX) hageja Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 800,09 eurot alates 29.03.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 0,02% põhinõude summalt päevas. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt XXX`elt (isikukood XXX) hageja Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390) kasuks menetluskuludena välja 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv on 200 eurot ja 640 eurot on hageja õigusabikulud. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt hagis välja mõista põhivõlgnevusena 800,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 248,76 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.02.2015 käenduslepingu, millega kostja käendas hageja ees VM Trans OÜ (registrikood 12350194) kohustusi. Hageja ja VM Trans OÜ vahel oli sõlmitud autoteeninduse osutamise leping nr 990638. Selle alusel tehtud töö eest esitati VM Trans OÜ-le arve nr REM6329108 summas 1458,60 eurot, mis on osalisel tasumata. Tasumata jäi 800,09 eurot.
3.Hageja esitas käendajatele nõude käenduskohustuse täitmiseks ja põhivõla 800 euro tasumiseks, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. Õiguslikult tugines hageja VÕS § 142 lõikele 1, § 145 lõikele 2, § 76 lõikele 1 ja lõikele 3.
4.Hageja selgitas, et kuna põhivõlgnik VM Trans OÜ on viivitanud kohustuse täitmisega, lisandub põhinõudele viivis kooskõlas käenduslepingu punktiga 3. Lepingus kokku lepitud viivise määr oli 0,5% päevas. Hageja nõudis lepingus kokku lepitud määrast väiksema viivise maksmist ehk määras 0,02% päevas. 13.06.2016, kui VM Trans OÜ tegi viimase makse, oli võlgnevuselt arvestatud viivist 202,68 eurot. Alates 14.06.2016 on VIM Trans OÜ viivitanud 288 päeva ja hagi esitamise ajaks seisuga 28.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivis on 248,76 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 248,76 eurot. Samuti palus hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 29.03.2017 määraga 0,02% päevas põhinõude summalt kuni põhinõude tasumiseni.
5.Hageja märkis, et ta tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 200 eurot. Hageja kasutas hagi koostamisel õigusabi ja kandis sellega seoses menetluskulu 480 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 3 tunni ulatuses hinnaga 160 eurot tunnis. Hageja palus kostjalt menetluskulud välja mõista.
6.03.07.2017 seisukohtades vaidles hageja kostja väidetele vastu. Kostja seisukoht, et hageja peab tõendama põhivõlgniku poolt võla tasumata jätmist, on ebaõige ega põhine seadusel. Kohustatud isik peab tõendama, et kohustust, mille täitmist temalt nõutakse, ei eksisteeri. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et põhivõlgnik on kohustuse täitnud. Kostja ei ole esitanud kohtule väidet ega seda kinnitavaid tõendeid.
7.Hageja ei pidanud asjakohaseks kostja väidet, et hageja ei käitu heas usus, kui nõuab koos menetluskuludega põhivõlast suurema summa maksmist. Viivise nõudmine ei ole iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus. Isegi põhivõlga ületava viivise korral on hagejal kohustus põhivõlga ületavas osas tõendada, et tal tekkis vastav kahju. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et VM Trans OÜ-ga sõlmitud autoteeninduse osutamise leping on tarbijaleping. Hageja viitas VÕS § 1
lõikele 5 ja osundas, et lepingu on sõlminud OÜ VM Trans kui juriidiline isik. Leping on vaieldamatult seotud tema majandus- ja kutsetegevusega. Lepingu käsitlemine tarbijalepinguna on välistatud. Kostja väited sissenõudmiskulude piiri jm osas on ainetud.
8.Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotlus viivise vähendamiseks. Kostja ei ole esitanud asjakohast käsitlust ega õiguslikke põhjendust, miks ta peab viivist ülemäära suureks. Kostja saab viivise maksmist vältida, kui täidab kohaselt oma lepingulised kohustused. Täiendavalt märkis hageja, et ta oli antud menetlusdokumendi koostamiseks kasutanud õigusabi ja kandnud sellega seoses menetluskulu summas 160 eurot ilma käibemaksuta (1 tundi x 160 eurot). Hageja kinnitas, et on kandnud kulu seoses käesoleva tsiviilasjaga ja palus kantud menetluskulud kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja viitas TsMS § 230 lõikele 1 ja leidis, et hageja peab tõendama võlgnevuse tasumata jätmist VM Trans OÜ poolt. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud VM Trans OÜ kinnitust võlgnevuse tasumata jätmise kohta. Kostja viitas samuti VÕS § 145 lõikele 1 ja leidis, et kuna hagi oli esitatud vaid käendaja vastu, on antud sätet rikutud.
10.Kuna hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist summas 248,76 eurot ning menetluskulude väljamõistmist summas 608 eurot, pidas kostja hageja kulude nõuet suuremaks põhivõla summast, mis on kostja hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega.
11.Kostja leidis, et hageja esitatud autoteeninduse osutamise lepingu näol on tegemist tarbijalepinguga. Kostja viitas VÕS § 113 2 lg 2 punktile 2. Kostja leidis, et sissenõudmiskulude piir on 40 eurot, mida kohtul tuleb otsuse tegemisel arvestada. Hageja viivise nõuet pidas kostja ülepaisutatuks ja viivise määra liialt suureks. Kostja palus viivist vähendada. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
13.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle 1) hageja ja kostja sõlmisid 25.02.2015 käenduslepingu, millega kostja käendas hageja ees VM Trans OÜ kohustusi; 2) kostja oli 25.02.2015 lepingu sõlmimise ajal VM Trans OÜ juhatuse liige; 3) hageja ja VM Trans OÜ vahel oli sõlmitud autoteeninduse osutamise leping nr 990638; 4) autoteeninduse osutamise lepingu alusel esitas hageja VM Trans OÜ-le arve nr REM6329108 summas 1458,60 eurot, mille tasumist pidi kostja käenduslepingu alusel tagama.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduslepingu alusel VM Trans OÜ poolt arve osalisest tasumisest tulenevat võlgnevust summas 800,09 eurot ning viivist. Kuna VM Trans OÜ viivitas kohustuse täitmisega, palus hageja lisaks põhivõlgnevusele kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 248,76 eurot. Hageja nõudis kostjalt viivist lepingus märgitud määra asemel väiksema määra alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
15.Hageja leidis, et kui VM Trans OÜ kohustus on täidetud, tuleb seda tõendada kostjal. VM Trans OÜ-ga sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist tarbijalepinguga ja kostja viited sissenõudmise kulude piirile on asjakohatud. Kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendamatu.
16.Kostja leidis, et hagejal oleks tulnud tõendada, et VM Trans OÜ on võlgnevuse tasumata jätmist, kuid võlgniku kinnitust hageja esitanud ei ole. VÕS § 145 lg 1 alusel on alusetu nõude esitamine ainult käendaja vastu. Kuna hageja nõudis kostjalt viivise ja menetluskulude väljamõistmist, on hageja kulude nõue suurem põhivõla summast, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Autoteeninduse osutamise leping oli tarbijaleping ning sissenõudmise kulude piir on seaduse alusel 40 eurot. Ühtlasi on hageja viivisenõue üle paisutatud ja viivise määr liialt suur.
17.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda kohtul jätta hageja nõuet rahuldamata mistahes osas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lõikega 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
18.Kohus selgitas kostjale 04.07.2017 määruses (toimiku lk 55-56), et hagejal puudus kohustus esitada kohtusse nõue mõlema solidaarvõlgniku ehk käendaja ja põhivõlgniku vastu korraga. VÕS § 65 lg 1 nimelt sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Järelikult olukorras, kus kostja vastutas käenduslepingu kohaselt solidaarselt koos VM Trans OÜ-ga, on hagejal kui võlausaldajal võimalik endal otsustada, kas ta esitab nõude ainult kostja vastu või kostja ja VM Trans OÜ vastu.
19.Samas määruses selgitas kohus kostjale, et autoteeninduse lepingu näol ei saa tegemist olla tarbijalepinguga, kui teenindust osutati VM Trans OÜ-le kui juriidilisele isikule. Kostja vastavat lepingut kohtule ei esitanud. Kohus selgitas kostjale, et VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Järelikult ei saanud juriidilise isiku poolt viimase majandus- või kutsetegevuses sõlmitava lepingu puhul olla tegemist tarbijalepinguga. Kuivõrd kostja ise oli käenduslepingu sõlmimise ajal VM Trans OÜ juhatuse liige, ei ole ka kostja kohtu hinnangul sõlminud käenduslepingut tarbijana, vaid oma majandus- ja kutsetegevuses.
20.Kohus selgitas kostjale, et viimase viited võla sissenõudmise kulude piirmäärale tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 punktist 2 on asjakohatud, sest käesolevas asjas ei ole tegemist tarbijalepingutega ja hageja ei ole esitanud kostja vastu võla sissenõudmise kulude nõuet. Kostja samastas ekslikult hageja viivisenõuet ja menetluskulude nõuet võla sissenõudmise kulude nõudega. Kohus selgitas kostjale, et kohtupraktikas on reeglina loetud menetluskulude nõuet põhjendatuks kuni hagi hinnale vastava summani. Hagi hinnaks käesolevas asjas on 1107,25 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus osundab, et eelviidatud VÕS § 145 lg 2 alusel vastutas kostja käendajana ka viivisenõude täitmise eest.
22.Kostja esitas kohtule viivise vähendamise taotluse. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitas kostjale 04.07.2017 määruses vajadust viivise vähendamise taotlust põhistada ja tõendada viivise vähendamist võimaldavad asjaolud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja viivise vähendamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud ega tõendanud. Kohus andis kostjale aega täiendavate kirjalike seisukohtade, tõendite ja tõendeid puudutavate taotluste esitamiseks, kuid täiendavalt ei esitanud kostja kohtule ühtegi seisukohta.
23.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 25.05.2015 kokkuleppe pealkirjaga „tasumise tagatis“ (toimiku lk 22-23). Kostjat on antud kokkuleppes nimetatud käendajaks. Lepingu punkt 1 nägi ette, et käendaja tagab tagasivõtmatult ning tähtajatult kõikide käenduslepingu punktis 10 märgitud juriidilisele isikule VM Trans OÜ või eraisikule kreeditori ehk hageja esitatud hing käenduslepingu punktis 11 nimetatud arvetest või tellimuse kinnitustest tulenevate võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise võlausaldaja ees. Sama punkti kohaselt pidi kostja käendajana vastutama hageja ees võlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga ning käendus oli piiratud tähtaja ja rahasummaga.
24.Lepingu punkt 2 sätestab, et kui võlgnik ei tasu tähtajaks punktis 11 märgitud hageja esitatud arveid, kohustub käendaja tasuma nimetatud arved hageja esimesel nõudmisel kolme kalendripäeva jooksul. Lepingu punkti 10 kohaselt oli võlgnikuks VM Trans OÜ. Käendatava arvena oli lepingu punktis 11 muuhulgas märgitud arve nr 6329108 maksetähtajaga 14.03.2014. Arve summaks on lepingus märgitud 1458,60 eurot.
25.Lepingu punkt 3 nägi ette, et makse tasumisel käendaja poolt loetakse esimeses järjekorras kustutatuks võlgniku võlgnevuselt arvestatud viivisvõlgnevus (0,5% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest), siis võimalikud leppetrahvid, seejärel muud käenduslepinguga seotud kohustused ning seejärel võlgniku põhivõlgnevus.
26.Hageja oli VM Trans OÜ-le esitanud 28.02.2014 arve nr REM6329108 (toimiku lk 23 pöördel) summas 1458,60 eurot. Arve oli esitatud erinevate sõiduki varuosade eest. Arve tähtaeg oli 14.03.2014. Hageja esitatud tabelitest (toimiku lk 24) saab järeldada, et vaidlusalusest arvest jäi tasumata 800,09 eurot. Hageja esitas kohtule ka viivise arvestuse (toimiku lk 24), mille kohaselt oli seisuga 13.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis summas 202,68 eurot viivise määraga 0,02% päevas.
27.Hageja saatis kostjale kui käendajale 19.01.2017 nõude (toimiku lk 26), milles palus kostjal tasuda võlgnevuse 800,09 eurot hiljemalt 25.01.2017. Kostja sai nõude kätte 06.02.2017. Hageja esitatud äriregistri väljavõttest (toimiku lk 53-54) nähtub, et kostja oli Sworonou Santorni OÜ (endise nimega VM Trans OÜ) juhatuse liikmeks ajavahemikul 24.09.2012 kuni 13.01.2017.
28.Eelviidatud tõenditega on tõendatud, et kostja sõlmis juriidilise isiku juhatuse liikmena juriidilise isiku majandus- ja kutsetegevuses hagejaga käenduslepingu ja kohustus selles muuhulgas tagama VM Trans OÜ kohustust hageja ees põhinõude summas 1458.60 eurot. Hageja on väitnud, et põhinõudest jäi VM Trans OÜ-l tasumata 800,09 eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et põhinõue oleks tasutud täielikult või oluliselt suuremas summas. Asjas
kogutud tõenditest nähtub, et kostjat teavitati põhivõlgniku poolt nõude osalisest täitmata jätmisest. Kostja kui käendaja vastutas hageja ees käenduslepingu alusel nii põhinõude kui ka viivise tasumise eest.
29.Hageja viivisenõude arvestusele (sh põhinõude sissenõutavaks muutumise ajale) kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja taotlus viivisenõude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest see taotlus on jäänud täielikult põhistamata ja tõendamata. Kohus ei nõustu, et hageja soovitud viivisemäär oleks ebamõistlikult kõrge. Hageja ei ole kostjalt nõudnud viivise tasumist lepingus toodud määras, vaid oluliselt väiksemas määras, mis vastab seadusjärgsele viivise määrale. Kuivõrd ükski kostja vastuväide ei võimalda kohtul jätta nõuet rahuldamata, kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 800,09 eurot ja seisuga 28.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivisena 248,76 eurot. Alates 29.03.2017 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 800,09 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 0,02% põhinõude summalt päevas.
30.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
31.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ja hageja õigusabikulud. Hageja kasutas hagi koostamisel õigusabi ja kandis sellega seoses menetluskulu 480 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 3 tunni ulatuses hinnaga 160 eurot tunnis. 03.07.2017 menetlusdokumendi koostamiseks kasutas hageja samuti õigusabi 1 tunni ulatuses ja palus kostjalt täiendavalt välja mõista 160 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt õigusabikuludena välja mõista 640 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vandeadvokaadi tavapärase tunnitasu suurusega. Hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on vastavuses kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seetõttu leiab kohus, et hageja õigusabikulude maht on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena kogumis välja mõista 840 eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 640 eurot on hageja õigusabikulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.