Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-17-7796 Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb põhinõudelt alla 2000 euro ning koos kõrvalnõuetega alla 4000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMSs sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks KÜ majandamiskulude võlgnevuse 503,42 eurot perioodi eest 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivised 31,72 eurot perioodi eest 01. november 2016 kuni 31. märts 2017. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis 0,07% päevas põhinõudest (s.o 503,42 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Jooksvad viivised moodustavad summa 128,62 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele omandiõiguse alusel korteriomand aadressil XXX. Kostjad on selle korteriomandi ühisomanikud. Majas, kus kostjatele kuulub eluruum, on moodustatud KÜ KANGELASTE 12 (hageja) ning kostjad on selle korteriühistu liikmed. Kostjad tarbisid korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid tarbitud teenuste eest tasuvad osaliselt. Perioodil 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 jätsid kostjad tasumata korteriomandiga Kangelaste prospekt 12-63 Narva linn seotud makseid, s.h. korterimaksed, sihtmaksed, tasud kommunaalteenuste eest jne, summas 503,42 eurot. Hageja viitab, et kostjad on ühisomanikud ja seega solidaarvõlgnikud. 2(8)

2-17-7796 Perioodil 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 moodustab kostjate solidaarne põhivõlgnevus hageja ees 503,42 eurot. Ühistu liige on kohustatud maksete tasumisega hilinemisel tasuma ühistule viivist üldkoosolekul sätestatud määras 0,07% tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma. Perioodil 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 oli hagejal õigus arvestada ja nõuda kostjatelt solidaarselt viivise tasumist summas 31,72 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjatelt edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,07% päevas võlgnevuse tasumata osast. Kostja I vastuväited Kostja I hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja I leiab, et hageja nõuded on arusaamatud. Hageja palub välja mõista võlgnevuse kogusummas 663,76 eurot, viidates korduvalt hagis, et see ongi kogu kostjatele esitatava nõude summa. Kuid koos hagiga kohtule esitatud tõendist selgub, et kostjatele esitatava nõude kogusumma on 535,14 eurot. Järelikult on hageja 663,76 euro suurune nõue põhjendamatu ja kummutatakse hageja enda poolt esitatud dokumentaalse tõendusmaterjaliga. Hageja palub hagis mõista kostjatelt välja muu hulgas jooksev viivis summas 128,62 eurot. Hageja nõue kostjate vastu nendelt jooksva viivise summas 128,62 eurot välja mõistmiseks ei ole põhjendatud. Hageja viitab hagis 23. veebruaril 2016 ja 22. veebruaril 2017 toimunud üldkoosolekute otsustele, kuid hageja esitatud dokumentaalsete tõendite hulgas neid dokumente ei ole. Kusjuures hageja väidab hagis, et nende dokumentidega on kehtestatud maksete tasumise kord (maksete teostamise tähtaeg). Kuna hageja ei ole protokolle esitanud, ei ole hageja tõendanud kindlaksmääratud tähtaega, millal hageja esitatud nõuded kommunaalteenuste eest tasumiseks muutuvad sissenõutavaks. Järelikult ei ole hageja tõendanud oma õigust hagis toodud summas viivist nõuda, ei ole tõendatud ajavahemik, mille eest on hagejal õigus viivist nõuda. See tähendab, et hageja esitatud 31,72 euro suuruse viivise nõue on põhjendamatu. Hageja esitatud tõend võlgnevuse kohta on vastuoluline. Näiteks selgub tõendist, et arvestus on tehtud ajavahemiku 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 kohta. Samas on tabeli viimasel real öeldud, et 2017 märtsikuu eest tasumise tähtaeg on juba 30 päeva mööda lastud. Kui võtta aluseks hageja väide, et maksed tuleb teha hiljemalt kuu viimaseks päevaks (hageja ei ole öelnud, millise kuu, kuid loogiline on eeldada, et maksustatud kuule järgneva kuu), oleks 2017 märtsikuu tasu pidanud olema makstud kuni 30.04.2017. See tähendab aga, et ei 31.03.2017 ega 15.05.2017 seisuga ei saa 2017 märtsi kuu tasu olla 30 päeva hilinenud. Järelikult on hageja esitatud tõend vastuoluline ja kostjale I on arusaamatu selles tehtud arvelduste metoodika. Kostja I leiab, et tema varaline ja rahaline olukord lubab vabastada teda täielikult nii hagiga kohtusse pöördumise momendil sissenõutavaks muutunud kui ka jooksva viivise tasumisest. Kostja I on alaealine isik ja on oma seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja I palub kohtul vabastada teda viivise maksmisest kogu ulatuses. Kostja II vastuväited Kostja II kohtule kirjalikult ei vastanud. 3(8)

2-17-7796 Hageja seisukoht kostja I vastuse osas Hageja märgib, et hageja nõue summas 663,76 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 503,42 eurot ja kõrvalnõuetest, viivistest summas 31,72 eurot ja jooksvatest viivistest. Põhivõlgnevuse ja viiviste summad on arvestatud ajavahemikus 01. november 2016 kuni 31. märts 2017. Hagiavalduse lisast 1 nähtub, kuidas on kujunenud ainult põhivõlgnevuse ja viivise summad. Jooksvate viiviste arvestuskäik oli esitatud hagiavalduses, kus hageja palus mõista välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks edaspidi 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni alates hagi esitamisest ning põhinõudest s.o 503,42 eurot. Seisuga 30. aprill 2017 on hageja nõude summa 663,76 eurot ja koosneb põhivõlgnevusest summas 503,42 eurot, viivistest summas 31,72 eurot ja jooksvatest viivistest summas 128,62 eurot. Järelikult on hageja nõude summa põhjendatud ja see ei või kummutata hageja enda poolt esitatud dokumentaalse tõendusmaterjaliga nagu väidab Kostja I. Hageja (KÜ KANGELASTE 12) maksete tasumise kord on kehtestatud hageja põhikirjaga, mis oli esitatud koos hagiavaldusega. Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast ja kehtestatud suurusest sihtotstarbelisi makseid maja majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks (olmejäätmete äravedu, suurjäätmete äravedu, maja ja selle juurde kuuluva krundi korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.), eelnimetatud maksete suuruse arvutamisel (välja arvatud olmejäätmete äravedu) lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpindala suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas, olmejäätmete äravedu makse suuruse arvutamisel arveldatakse tegelikult elavate elanike arvule. Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus mitte hiljem juhatuse poolt kehtestatud tähtajast ja kehtestatud suuruses maksed teenuste eest, mida tarbitakse maja üldiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.), teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks külma- ja kuumaveegavarustuse ja kanalisatsiooni osas vastavate mõõteriistade näidud või korteris elavate inimeste arv, kütmise soojusenergia osas korteri köetava pindala suurus, gaasivarustuse osas vastavate mõõteriistade näidud või korteris elavate inimeste arv või korteri köetava pindala suurus, soojusenergia kadu kuuma veega korteri varustamise tsirkuleerimise juures (vannitoatoru, torude lahutuskoht), arvestatakse suve perioodi keskmistele tähendustele vastavalt (MW/h) ja jagatakse igakuiselt terve aasta jooksul võrdsete osadena korteriomanike vahel, sõltumata korteri pinnast (m2). Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast vahe veega varustamise teenuse tarnija mõõtmisseadme (veemõõtur) näitude ja korteriomanike veekasutamise mõõtmisseadme (veemõõtur) arvestuse vahel vastavalt korteri elanikele. Ühistu liige on kohustatud tasuma eriotstarbelisi tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku või juhatuse sätestatud korrale ja suuruses. Ühistu liige on kohustatud eelpool nimetatud maksete tasumisega hilinemisel tasuma ühistule viivist üldkoosolekul sätestatud määras 0,07 % tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma. Kostjatele on maksmise tähtaeg viimane kalendrikuupäev ja viivise suurus on 0,07% iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja esitab 23. veebruari 2016 ja 22. veebruari 2017 toimunud üldkoosolekute protokollid. Hageja leiab, et on tõendanud oma õigust nõuda viivist, samuti on tõendatud ajavahemik, mille 4(8)

2-17-7796 eest on hagejal õigus viivist nõuda. See tähendab, et hageja esitatud 31,72 eurot suuruse viivise nõue on põhjendatud. Hageja viitab, et kostjad tarbisid ja tarbivad hageja vahendusel teenuseid, aga tarbitud teenuste eest ei tasu. Nii ajavahemikus 01. aprill 2017 kuni 30. juuni 2017 moodustas kostjatel juba uus võlgnevus hageja ees. Kostjad jätkuvalt rikuvad oma käitumisega seadust ja põhikirja. Oma kuritahtliku käitumisega sunnivad kostjad oma naabreid lisakulusid kandma, sh menetluskulusid. Oma vastuses viitas kostja I sellele, et hagiavalduse lisas 1 tehtud seisuga 15. mai 2017, sest kostja I sõnutsi ei saa 2017 märtsi kuu tasu olla 30 päeva hilinenud. Hageja on nõus sellega. Hageja tegi muudatuse tekkinud vea kohta ja esitab parandatud hagiavalduse lisa 1, milles on muudetud ainult kuupäev. Hagiavalduse lisa 1 on esitatud seisuga 31. mai 2017, kusjuures selle põhivõlgnevuse ja viiviste summad ei muudetudki. Hageja leiab, et hageja ja kostjate vahel puudub leping, milles ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Teiseks majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult korteriühistu juhatuse nõudmise õigus on kehtestatud korteriühistuseaduse ja hageja põhikirjaga, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Ühistu liige on kohustatud eelpool nimetatud maksete tasumisega hilinemisel tuleb ühistule tasuda viivist üldkoosolekul sätestatud määras 0,07 % tasumata summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma. Kohtuistung Kohtuistungil 18. oktoobril 2017 võttis hageja tagasi nõude välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis alates hagi esitamisest 18. maist 2017 kuni põhinõude 503,42 eurot täitmiseni viivisemääras 0,07% päevas tasumata summalt. Kostja II võttis kohtuistungil hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Läbivaatamata jätmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nimetatud säte kehtib ka hageja üksiku nõude tagasivõtmise osas. Kostjad nõude tagasivõtmise osas vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab hageja nõude välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis alates hagi esitamisest 18. maist 2017 kuni põhinõude 503,42 eurot täitmiseni viivisemääras 0,07% päevas tasumata summalt läbivaatamata, kuna hageja on nõude tagasi võtnud.

5(8)

2-17-7796 Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Sama kehtib ka üksiku nõude läbivaatamata jätmisel. Õigeksvõtt Kostja II võttis 18. oktoobri 2017 kohtuistungil hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab kostja II osas hagi õigeksvõtuotsusega. Kohtu otsus kostja I osas Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks KÜ majandamiskulude võlgnevuse 503,42 eurot perioodi eest 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivised 31,72 eurot perioodi eest 01. november 2016 kuni 31. märts 2017. Kostja I hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et kostja I on XXX korteriomandi ühisomanik. Teine ühisomanik on kostja II. Kostja I on korteriühistu (hageja) liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja lg 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg l ja lg 2 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Lähtuvalt KÜS § 7 lg 4, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 6(8)

2-17-7796 Kohus leiab, et hageja põhinõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on tõendatud KÜ põhikirjaga (t.l.-12-17), KÜ 23. veebruari 2016 üldkoosoleku protokolliga (t.l.-61), KÜ 22. veebruari 2017 üldkoosoleku protokolliga (t.l.-62) ja võlgnevuse arvestusega (t.l.-63). Kohus leiab, et kostjatelt kui korteriomandi ühisomanikelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks KÜ majandamiskulude võlgnevus perioodi eest 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 kokku 503,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 01. november 2016 kuni 31. märts 2017 kokku 31,72 eurot. Kokku tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 535,14 eurot. Kohus leiab, et kostja I taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kuigi kostja I on alaealine isik, on ta oma seaduslike vanemate ülalpidamisel ning seetõttu ei ole alaealisus ega sellest tulenev majanduslik olukord mõjuvaks põhjuseks, et vabastada kostja I viivise maksmise kohustusest. Kohus rahuldab hagi. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus, millest põhivõlgnevus 503,42 eurot, sissenõutavad viivised 31,72 eurot ja edasiulatuv viivis määras 0,07% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ja § 134 lg 1 ja lg 2 moodustab hagihind 663,76 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 2 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks õigusabi kulud kolme tunni ulatuses asja materjalide õiguslikuks analüüsiks (t.l.-107). Lisaks tuvastas kohus tsiviilasja materjalidest, et hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 125 eurot. Lähtuvalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 on hageja menetluskulu, riigilõiv 125 eurot hagilt hinnaga kuni 750 eurot põhjendatud täies ulatuses. Kohus tuvastas tsiviilasja materjalidest, et hageja lepinguline esindaja on osalenud kohtuistungil

2-17-7796 Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile on põhjendatud 120 euro ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 2, § 139 lg 2 ja § 144 p 1 on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud summas 245 eurot (RL 125 Eurot + 120 eurot õigusabi kulu). Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku 245 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.