OÜ Anigara hagi Korteriühistu ARU 18 vastu võla ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu ARU 18 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1203,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Anigara (registrikood 11311536), tehinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Korteriühistu ARU 18 (registrikood 80172206), tehinguline esindaja Indrek Repnau
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2017.a otsus osas, milles kohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud ning saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
2.Rahuldada Korteriühistu ARU 18 apellatsioonkaebus.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-16-7374 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.05.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlg 1298 eurot ja viivised seisuga 10.05.2016.a summas 93,48 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tellimuse kinnituse nr 020216-01 MÜ alusel lepingu nr 030216-001MU. Vastavalt tellimuse kinnitusele tellis kostja 03.02.2016.a hagejalt väljaavaneva välis-ukseploki MU-1 valmistamise ja paigalduse kogumaksumusega 2285 eurot. 17.03.2016.a andis hageja kostjale üle valmistatud ja paigaldatud ukse, mille kinnituseks oli poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja esitas kostjale 17.03.2016.a arve nr 16/03-16 summas 1143 eurot. Kostja ei ole arvet maksetähtpäevaks ega hiljem tasunud. Hageja teostas kostja tellimusel krohvi ja seina lõikamist, mille kohta esitas hageja 23.03.2016.a arve nr 16/03-24 summas 98 eurot. Vastavalt kostja tellimusele tellis hageja OÜ-lt Luku Service välisukse reguleerimise. OÜ Luku Service esitas hagejale 22.04.2016.a arve nr 1160547 summas 57 eurot. Hageja on arve tasunud ning esitanud kostjale 05.05.2016.a arve nr 16/05-05 summas 57 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3.5 kohustub kostja tellimuse eest tasumise tähtaja rikkumisel tasuma viivist 0,15% tellimuse kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et sõlmis 03.02.2016.a hagejaga tellimuse kinnituse 020216-01MU alusel lepingu nr 030216-001MU. Kostja hinnangul on hageja rikkunud lepingut ja ei ole võimaldanud kostjale lepingus ettenähtud kaupa. Lepingu punktis 5.5 on kokku lepitud, et kaup valmistatakse Leedu Vabariigis asuvas Skydase tehases, kuid seda ei tehtud. Kostja on pöördunud hageja poole päringuga millises tehases ja millise kvaliteediga on käesolev uks valmistatud, kuid hageja pole nimetatud küsimustele vastanud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 17.03.2016.a on hageja andnud kostjale üle valmistatud ja paigaldatud ukse, mille kinnituseks oli koostatud ning alla kirjutanud hageja esindaja ja kostja esindaja poolt üleandmisevastuvõtmise akt. 17.03.2016.a teostati hageja poolt ukse paigaldus, kuid nimetatud kuupäeval ei toimunud üleandmise-vastuvõtu aktiga ukse vastuvõtmist, vaid sinna kirjutati vead, mida palus kostja likvideerida. Uks ei sulgunud korralikult ja kahe ukselehe vahelt puhus tuul ning paistis valgus. Lähemal uurimisel selgus, et uks on paigaldatud viltu. Lengi ülemised osad olid 2,5 cm väljapoole (uks ei olnud loodis). Kostja esitas hagejale oma pretensioonid vahetult peale paigaldamist kirjalikult, märkides need üleandmise-vastuvõtu aktile. Lisaks teavitas kostja seaduslik esindaja 18.03.2016.a hagejat täiendavalt vigadest ukse paigaldamisel avaldades ühtlasi, et ei pea võimalikuks antud olukorras teist osamakset tasuda. Asjaolu, et hageja poolt uks paigaldati, ei tähenda, et kostja võttis toote ja selle paigalduse vastu. Kostja ei tellinud hagejalt krohvi ja seina lõikamise teenust. Kostja tellis uksefirmast ukse ning selle paigalduse ning hageja seaduslik esindaja IA käis isiklikult ukseava mõõtmas, kontrollimas ja koostas peale seda kostjale ukse valmistamise ja paigalduse hinnapakkumise. Kostja on veendunud, et lepingu nr 030216-001MU punktis 4.5 märgitud Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded ei luba kortermajale välisust kaldus paigaldada ja peab põhjendamatuks hageja poolt 23.03.2016.a esitatud arvet nr 16/03-24 summas 98 eurot. 04.04.2016.a kütteperioodil, kui öösiti oli veel öökülma, tuli hageja ja viis ette teatamata ühe poole esiuksest ära. 22.04.2016.a paigaldas hageja lahtikäiva uksepoole tagasi alles pärast TV3 saate "Kaua võib" sekkumist. Kostja ei ole
2(8)
Tsiviilasi nr 2-16-7374 hagejalt Luku Service OÜ välisukse reguleerimise teenust tellinud. Vastavalt lepingu nr 030216-001MU punktile 6.6 vastutab müüja garantiitingimuste kohaselt parandus- ja muudatustöödega seotud otseste kulutuste ees, jooksva järjekorra alusel. Hageja poolt tellitud firma reguleeris ukse sulgurit nii jäigaks, et ust ei olnud enam võimalik täielikult avada. Tulemus jäi samaks, uks ei sulgu korralikult, tihendid ei ulatu vastu teist uksepoolt. Pärast Luku Service OÜ meistri poolt uksesulgurit lõpuni peale keeramist hakkas uksesulgur tööle nagu vedru, mis tõmbab ukse hooga kinni. Kostja tellis uksele ehitustehnilise ekspertiisi Ehitusekspert OÜ-lt, mille kohaselt eksperdid järeldasid, et aadressil Aru tn 18 ei ole töövõtja paigaldanud metallraamistut ja selles kahte ukselehte piisavalt kvaliteetselt ja montaaži/paigalduse tööd ei saa lugeda lõpetatuks. Ukseplokk vajab täiendavat reguleerimist. Parem ukseleht peab käima kergelt. Arvamuse punktis 3.2 on eksperdid jõudnud seisukohale, et tellijal on alust mitte tasuda viimast lepingulist osamaksu. Tellijale on üleandmata ukse sertifikaat. 24.03.2017.a menetlusdokumendis märkis kostja, et ta taganeb poolte vahel sõlmitud lepingust, kuna hageja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 24.04.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1036,20 eurot ja seisuga 10.05.2016.a sissenõutavaks muutunud viivise 83,93 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei vaidle, et 03.02.2016.a sõlmiti leping nr 030216-001MU tellimuse kinnituse nr 020216-01MU alusel, mille p 1.1 kohaselt kohustus müüja 30 tööpäeva jooksul teostama tellimuse kinnituse ning p 2.1 alusel on tellimuse kogumaksumus 2285 eurot. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja tegema töö tellimisel ettemakse 50% tööde kogumaksumusest ning p 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ülejäänud lepingu summast müüjale pangaarvele või sularahas kolm kalendripäeva enne kauba kättesaamist. Kohus leidis, et poolte vahel on sõlmitud müügileping, kohaldamisele kuuluvad üksnes müügilepingu sätted ja hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel. Ukse paigaldamine on kõrvalteenus, mida müüja osutab ostjale seoses müügilepinguga. Pooled sõlmisid 03.02.2016.a lepingu tellimuse kinnituse alusel. Tellimuse kinnituse kohaselt on lepingu objekt väljaavaneva välis-ukseploki MU-1 valmistamine ja selle paigaldamine. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja töö tellimisel tegema ettemakse 50% tööde kogumaksumusest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale pool kogusummast tasunud. Pooled vaidlevad, kas uks vastab lepingutingimustele. Kohus leidis, et hageja poolt kostjale üleantud uks vastab osaliselt lepingutingimustele. Kohus leidis, et vaidlusalusel uksel on kokkulepitud omadused ning uks sobib omaduste tõttu välisuksena kasutamiseks. Seega sobib hageja poolt kostjale müüdud uks teatud eriliseks otstarbeks, milleks kostja seda vajab ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kostja soovis ust kasutada välisuksena. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et uks on paigaldatud 17.03.2016.a ning on käesoleva ajani välisuksena kasutuses. Kostja kinnitas kohtule 15.02.2017.a toimunud kohtuistungil, et ust on võimalik kasutada. Kostja ei ole tõendanud, et uksel ei ole tellimuse kinnituses nr 02021601MU kokkulepitud omadusi. Kostja ainus vastuväide on, et tegemist on teise firma uksega. Kohus leidis, et asjaolu, et nimetatud uks ei ole valmistatud Skydase tehases, ei anna alust asuda seisukohale, et uks ei vasta lepingutingimustele selle koguse, liigi ja kirjelduse osas. Kohtu hinnangul vastas hageja poolt müüdud uks koos lisadega lepingutingimustele kvaliteedi osas. Kohtule kostja poolt esitatud ehitise ehitustehnilise 26.04.2016.a ekspertiisi aruande kohaselt ei ole hageja paigaldanud metallraamistut ja selles kahte ukselehte kvaliteetselt ja
3(8)
Tsiviilasi nr 2-16-7374 montaaži/paigalduse tööd ei saa lugeda lõpetatuks. Ukseplokk vajab täiendavat reguleerimist, parem ukseleht peab käima kergelt. Seega on ekspertiisiaktiga tõendatud, et uks ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Samuti avaldas kostja esindaja kohtuistungil, et uks ei ulatu tihendile ja tuul puhub sisse. Ei avalikustata ukse valmistajat, samuti kas uks on inimestele ohtlik. Viimasel ajal ei ole olnud probleeme, et keegi ei saa uksest sisse. Kohtu hinnangul ei vasta uks lepingutingimustele selle paigaldamise osas. Hageja ei ole kostja poolt kohtule esitatud ekspertiisi osas vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostja poolt arve tasumata jätmine 106,80 euro osas uste paigalduse eest. Ülejäänud osas tuleb kostjal arve hagejale tasuda. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1036,20 eurot. Samuti tuleb hagejal üle anda kostjale kogu ust puudutav dokumentatsioon. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja tellis hagejalt krohvi ja seina lõikamise teenust. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on ukse paigaldusel tekkinud hälvete parandamisega, mitte täiendavate lisatöödega. Kostja ei ole toonud välja taganemise aluseks olevaid asjaolusid, kohus ei saa hilinemisega esitatud avaldust menetleda, pooltega arutada jne. Hagejal ei ole olnud võimalust nimetatule seisukohta esitada. Kostja vastas 15.02.2017.a toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele, kas kostja on lepingust taganenud, et kostja esitas hoiatuse, et taganeb, kui ei saa puudused kõrvaldatud. Ka nimetatud kohtuistungil ei esitanud kostja kohtule taganemisavaldust. Kohus leidis, et kostja lepingust taganemine on hilinemisega esitatud ja seetõttu kohus taganemisavaldust läbi ei vaata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse osas, millega hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti poolte endi kanda, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas kohus leidis, et kostja poolt tellitud uks vastab nõuetele. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 217 lg 5 ja § 188 lg 1. Kostjal on õiguspärane ootus, et tema poolt tellitu vastab täielikult lepingu tingimustele, mitte osaliselt. Kostja kui tellija ei pea vastutama selle eest, et hageja ei ole suuteline enda poolt kehtestatud tüüptingimusi formuleerima. Antud juhul esitas kostja hagejale tellimuse ukse valmistamiseks, mille lahutamatuks osaks olid hageja poolt kehtestatud lepingutingimused. Kuna tegemist oli tüüptingimustega, ei olnud kostjal võimalik nende sisu mõjutada. Lepingutingimuste p-s 5.5 sätestatu kohaselt andis hageja lubaduse, et kauba valmistamine toimub Skydas, Leedu Vabariigi tehases. Hageja ei ole käesoleva ajani suutnud esitada kostjale teavet selle kohta, kus on kostja poolt tellitud uks valmistatud. Uks on valmistatud puudustega, samuti ei vasta paigaldus kehtivatele normidele ning puudub vastav dokumentatsioon (sertifikaadid). Kostja ei ole hagejalt tellinud mistahes ust, vaid välisukse kostja poolt majandatavale elamule. Elamu välisust kasutatakse majaelanike poolt päeva jooksul intensiivselt. Elamu välisuks täidab ka kaitsefunktsiooni võimaliku tulekahju korral. Samuti on välisukse puhul oluline tegur soojajuhtivus. Mitmekorruselise kortermaja välisuks peab vastama tulekindlusklassile EI60. Kostjal puudub info nimetatud ukse tulepüsivuse kohta. Nimetatud asjaolule on tähelepanu juhtinud ka antud vaidluses ehitustehnilise ekspertiisi läbiviinud riiklikult tunnustatud ekspert. Tellijale on üleandmata ukse sertifikaat. Antud juhul ei saa ka rääkida ukse soojajuhtivusest, mille kohta samuti Kostjal info puudub. Kuna ukse tihendid ei puutu ukse vastu ja valgus paistab läbi, ei ole võimalik väita, et uks peaks sooja nõutavas ulatuses. On ilmselge, et olukorras, kus ukse tihendid ei puutu ukse vastu ja sealt paistab valgus läbi, pääseb rohkem külma õhku trepikotta. Samuti ei ole teada, kas uks on valmistatud soojajuhtivusega vastavalt sätestatud normidele ja eeskirjadele. Seega ei vasta hageja poolt valmistatud ja paigaldatud uks
4(8)
Tsiviilasi nr 2-16-7374 nõuetekohasel määral soojapidavusele. See ei olnud aga kostja soov hagejalt ukse tellimisel. Õigusriigis ei ole lubatav olukord, kus pool, olles teise poolega kokku leppinud konkreetsetes lepingutingimustes, saavutab tulemuse, mis vastab lepingutingimustele ainult osaliselt. Kuna hageja poolt ei ole kostjale vajalikku dokumentatsiooni üle antud, ei saa lugeda ust lepingutingimustele vastavaks. Samuti ei ole hageja esitanud vastavat dokumentatsiooni kohtumenetluses. Maakohus on oma otsuses üksnes tõdenud, et hagejal tuleb kostjale vastav dokumentatsioon üle anda, vastavat kohustust maakohus hagejale ei pannud. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud ühtegi tõendit põhistamaks enda väidet, et tellitud uks vastab lepingutingimustele. Korteriühistule paigaldatud uksel dokumentatsiooni puudumine on oluline rikkumine. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks maakohtu järeldus ukse lepingutingimustele vastamise osas. Kostja ei ole sekkunud mõõtmise ega ukse valmistamise protsessi. Tellitud ukse valmistamiseks vajalike mõõtmiste tegemine ja ukse paigaldus toimus hageja esindaja poolt. Kostja seaduslik esindaja avaldas 17.03.2016.a s.o vahetult pärast paigalduse lõppemist, et uks vajab reguleerimist, tihendid ei ulatu, valgus paistab läbi. Pärast seda on nii hageja esindajad kui ka hageja poolt tellitud ettevõtete esindajad käinud korduvalt ust reguleerimas, kuid tulemusteta. Kostja ei ole sekkunud ukse reguleerimise protsessi tulenevalt garantiitingimustes sätestatust. Kostjal puuduvad erialased teadmised hindamaks, kas uks ei allu peale mitmekordseid üritusi reguleerimisele puuduliku paigalduse tõttu või ukse valmistamisel tehtud minetuste tõttu. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja suutnud täita 26.04.2016.a ehitustehnilise ekspertiisi aruandes sätestatut. Seega on kostja seisukohal, et tellitud uks ei vasta lepingutingimustele ka VÕS § 217 lg 5 kohaselt. Lähtudes eeltoodust leidis kostja, et tal puudub alus põhivõlgnevuse ja viivise kogusummas 1120,13 eurot tasumiseks, kuna tema poolt tellitud toode ja selle paigaldus ei vasta lepingutingimustele. Kostja seisukohta kinnitab ka 26.04.2016.a koostatud ehitustehnilise ekspertiisi aruande p 3.2. Kuna kostjal ei ole alust põhinõude tasumiseks, ei saa tõstatuda ka küsimust VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumisest. Kostja ei nõustunud, et kostja poolt on lepingust taganemine esitatud hilinemisega ja seetõttu maakohus taganemisavaldust läbi ei vaata. Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kostja on tegutsenud heas usus ning andnud nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses hagejale võimaluse uksel esinevad puudused kõrvaldada. 24.03.2017.a oli kostja veendunud, et hagejal puudub igasugune huvi likvideerida kostja poolt tellitud uksel esinevaid puudusi ning kostja esitas koheselt lepingust taganemise avalduse. Kostja viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-6312. Samuti leidis kostja, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega hagi rahuldati ja jaotati menetluskulud ning saata selles osas asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
7.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, milles hagi rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul maakohus jätnud täitamata eelmenetluse ülesanded, mh ei ole maakohus selgitanud välja hageja nõuet ega
5(8)
Tsiviilasi nr 2-16-7374 asja lahendamiseks vajalikke menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, mille tõttu on maakohus jätnud tuvastamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning mille tõttu ei ole ringkonnakohtul maakohtu poolt läbi viidud menetluse pinnalt võimalik lõpplahendit teha.
8.Hageja nõuab kostjalt raha maksmist, mille rahuldamiseks on vaja kindlaks teha, kas kostja on raha maksmise kohustust rikkunud, kas hageja raha maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Selleks, et hinnata, kas kostja on raha maksmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul teha selgeks, mille eest ja mis summa maksmise kohustuses kokku lepiti. Maakohus ei ole selgitanud välja, mille eest hageja nõuab 17.03.2016.a arvega 1143 euro tasumist. Maakohus viitab otsuses üksnes, et tellimuse kinnituse kohaselt on lepingu objekt väljaavanev välis-ukseplokk MU-1 valmistamine ja paigaldamine. Hageja viitas hagis tellimuse kinnitusele, millest nähtub, et kogusumma 2285 eurot kujunes kokku mitmest uksest, löögiplekkidest, klaaspakettidest, linkidest, postkastidest, sulgurist ning kahest vana uste demonteerimisest ja ustepaigaldusest (tl 8). Hageja juhatuse liige on istungil mh märkinud, et uks ei olnud ainuke asi, mis oli tellimuses (tl 75 pöördel). Kostja leidis, et ülejäänud asjad käivad uksega kaasas (ibid). Seega on maakohus jätnud välja selgitamata, mille eest hageja raha maksmist täpselt nõuab. Samuti ei ole maakohus otsuses tuvastanud, mille eest ja mis ulatuses on kostja juba tasunud. Istungil märkis hageja kohtu küsimusele, mille eest kostja tasunud on, et kõikidest 50%. Kohus on otsuses märkinud, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale pool kogusummast tasunud, kuid on hagi rahuldamata jätmisel põhjendanud, et kostja ei pea tasuma arvet 89 euro (ilma käibemaksuta) osas, mis on tellimuse kinnituse kohaselt 100% ühest uste demonteerimise ja paigaldamise tasu kirjest (tl 8). Samas on mh tellimuse kinnitusel vanade uste demonteerimise ja ustepaigalduse tasuna märgitud täiendavalt ka teise kirjena 74 eurot (ilma käibemaksuta), mille on maakohus jätnud tähelepanuta. Jättes välja selgitamata, mille eest hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist ja mille eest on kostja juba tasunud, ei saa maakohus asja sisuliselt lahendada. Seega on maakohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesande, mille tulemusel on vaja välja selgitada hageja nõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel luua selgus, mille eest hageja nõuab raha, kas ja mis osas on see sissenõutavaks muutunud ning mille eest on kostja tasunud. Maakohus peab asja uuel lahendamisel ka arvestama, et maakohtu otsust ei kaevatud edasi hagi rahuldamata jätmise osas. Täiendavalt tuleb kohtul hinnata ja pooltega arutada, kas leping on osadeks jaotatav või moodustavad sooritused ühtse tehingu, mille osas õiguskaitsevahendite kasutamine on võimalik ka osaliselt ehk kas ukse paigaldamist ja valmistamist ja muid tellimuse kinnitusel märgitud osi saab lugeda ühtseks tehinguks või saab need jaotada mitmeks eraldi soorituseks (RKTKo 3-2-1-110-08, p 12).
9.Iseenesest välistab hageja täitmise nõude kostjapoolne lepingust kehtiv taganemine. Seoses taganemisega nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja 24.03.2017.a taganemisavaldus on esitatud hilinenult. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et taganemisavaldus on esitatud hilinenult protsessuaalselt ja seega maakohus sellega ei arvesta. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Käesoleval juhul nähtub 15.02.2017.a protokollist, et kohus andis erinevaid tähtaegasid nii tõendite kui ka seisukohtade esitamiseks. Samas ei nähtu protokollist, et kohus oleks menetlusosalistele selgitanud, mis kuupäevast alates ei ole pooltel võimalik enam avaldusi, taotlusi, tõendeid ega vastuväiteid esitada. Enda seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaegu andes peab kohus selgelt märkima ning menetlusosalistele selgitama, mida antud tähtajad tähendavad TsMS mõttes. Protokollist nähtuvalt andis kohus
6(8)
Tsiviilasi nr 2-16-7374 tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks 24.03.2017.a ning tähtaja ka vastaspoolele sellele vastamiseks 31.03.2017.a (tl 76). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene protokollist, et maakohus oleks selgitanud, et lõplike seisukohtade esitamisel ei tohi pooled enam avaldusi, taotlusi, tõendeid ega vastuväiteid esitada. Seda ei saa järeldada ka sellest, et maakohus on varasema tähtaja andnud tõendite esitamiseks. Kostja esitas taganemisavalduse 24.03.2017.a (tl 93), seega kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Hagejale oli vastavalt protokollile kohtu poolt määratud ka võimalus esitada selles osas enda seisukoht, seega on väär maakohtu väide, et hagejal ei olnud võimalust nimetatule seisukohta esitada. Seega oleks maakohus saanud iseenesest asja lahendamisel seda sisuliselt hinnata. Arvestades et kohus ei selgitanud, et eelmenetlus lõpeb kohtuistungil, on asjakohatu heita kostjale ette, et ta oleks pidanud taganemisavalduse esitama istungil. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei ole toonud välja taganemise avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja märkis, et ta taganeb, kuna hageja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Mida kostja peab silmas lepingu rikkumise all, on kostja terve menetluse jooksul erinevates menetlusdokumentides välja toonud. Taganemise põhjust on käesolevas olukorras võimalik järeldada kostja varasematest väidetest. Seega oleks maakohus pidanud taganemisavaldust menetlema, sh hindama, kas see on esitatud mõistliku aja jooksul ja kas kostja poolt väljatoodud asjaoludel ja väidete alusel oli kostjal õigus taganeda jne. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul luua asja uuel lahendamisel selgus, kas ja mis osas on kostja lepingust kehtivalt taganenud.
10.Kui kohus leiab, et kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, tuleb maakohtul hinnata, mida kujutasid endast kostja vastuväited 28.06.2016.a vastuses hagile. Kostja on iseenesest tuginenud VÕS § 111 lg-le 1 (tl 46). Samas VÕS § 111 lg 7 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest lg 1 alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Käesoleval juhul ei ole kostja seda aga taotlenud, vaid kostja on palunud jätta hagi rahuldamata, mis viitab sellele, et kostja ei soovi VÕS § 111 lg 7 kohaldamist. Seega tuleb maakohtul pooltega arutada ja hinnata, mis õiguskaitsevahendit (kas VÕS § 111 lg 1, hinna alandamist vms) on kostja eelnevalt taganemisavaldusele kasutanud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7), vaid peab hindama poolte esitatud väiteid sisuliselt ning vajadusel juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (RKTKo 3-2-1-42-12, p-d 9, 11). Apellatsioonkaebuses tugines kostja ka väitele, et maakohus ei ole kohustanud hagejat dokumentatsiooni üle andma ega hinnanud seda lepingutingimustele vastavuse osas. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on jätnud hindamata kostja vastuväite seoses dokumentide üleandmisega. Üksnes põhjendustes sedastamine, et hagejal tuleb üle anda kostjale kogu ust puudutav dokumentatsioon, ei ole piisav. Muuhulgas tuleb maakohtul pooltega arutada ja välja selgitada, kas kostja soovib hagi rahuldamise korral, et tasunõue seotakse resolutsioonis dokumentide üleandmise tingimusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul luua selgus, mis õiguskaitsevahendeid on kostja soovinud kasutada.
11.Muuhulgas on maakohus jätnud tähelepanuta ning hindamata hageja väite, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ülejäänud lepingu summast hagejale kolm kalendripäeva enne kauba kättesaamist. Sellest tulenevalt on maakohus jätnud hindamata ja pooltega arutamata, kas poolte tahe oli lepingu sõlmimisel pöörata ümber tõendamiskoormis, mille kohaselt peab hageja tõendama, et üleantud asi vastas lepingutingimustele. Iseenesest võivad pooled TsMS § 230 lg 1 lause 2 kohaselt kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust. Selleks tuleb maakohtul hinnata ja pooltega arutada ka poolte käitumist käesoleva lepingu täitmisel, mh seda, et olenemata lepingu
7(8)
Tsiviilasi nr 2-16-7374 p-st 2.3 tegi hageja endapoolse soorituse enne tasu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul hinnata lepingu p 2.3 tähendust tõendamiskoormisele.
12.Lisaks eeltoodule on maakohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kuigi hageja seda taotlenud ei ole. Maakohtu resolutsioonist tulenevalt on kohus mõistnud välja sissenõutavaks muutunud viivise kuni 10.05.2016.a ja järgmises punktis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagist nähtuvalt on hageja palunud välja mõista viivised summas 93,48 eurot seisuga 10.05.2016.a. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. See ei tähenda, et kohus võib hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude esitamise korral omaalgatuslikult mõista viivise välja ka edasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Seega on maakohus ebaõigesti mõistnud välja viivise põhinõudelt perioodi eest pärast kohtuotsuse jõustumist kuni põhinõude täitmiseni.
13.Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada eelnimetatud põhjustel, mh kuivõrd maakohus on eelmenetluse viinud läbi puudulikult, ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele.
14.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.