Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
14.11.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-7865
Tsiviilasi
MRi (R) hagi NR (R) ja AJi (J) vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MRi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MR (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja MR, lepinguline esindaja Andrei Petrov Kostja I NR (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja II AJ (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.08.2017 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 28.07.2017 otsusega hagi omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks osaliselt kostja I suhtes ja jättis rahuldamata kostja II suhtes. Menetluskulud jättis kohus kostja I suhtes esitatud nõude osas poolte endi kanda ning kostja II kulud jättis täielikult hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 01.08.2017.
2.Kostja II esitas 25.05.2017 menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostjale õigusabi osutatud 7,5h määraga 100 eurot/tund, kokku 750 euro ulatuses. Kostja II kinnitas, et kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Õigusbüroo, mille kaudu kostjale II on õigusabi osutatud, ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei sisalda õigusabikulud käibemaksu.
3.Hageja esitas 27.05.2017 vastuväite, milles pidas kostja II menetluskulude mõistlikuks suuruseks 16 eurot. Kostja II esindaja kulu konsultatsiooniks ja hagiga tutvumiseks 1h on põhjendamatu, kuna ei ole faktiliselt kantud. Seisukoha kujundamise ja vastuse koostamise kulu 1,5h on põhjendamatu, kuna vastus ei ole esitatud tähtaegselt ega taotletud tähtaja pikendamist. Istungi ettevalmistamise ja istungitel osalemise kulule kokku 3h vaidles hageja vastu, kuna esindaja esindas istungil kahte kostjat korraga ning põhjendatud ei ole nõuda esindustasu kahekordses ulatuses. Hageja 10.05.2017 seisukohaga tutvumise kulu 0,5h on põhjendatud 5min ulatuses. 11.05.2017 lõpliku seisukoha koostamise kulu 0,5h on põhjendatud 5min ulatuses, kuna kostja II seisukohas ei ole mingit analüüsi ning see on koostatud copy-pastega. Hageja 23.05.2017 seisukoha ja muude dokumentidega tutvumise kulu 0,5h ei olnud vajalik ega põhjendatud, kuna 27.04.2017 istungil palus kohus esitada seisukoha vastaspoole seisukohale ning menetluskulud 25.05.2017. Samuti jääb arusaamatuks, milliste dokumentidega tutvumist peab kostja II silmas. 25.05.2017 vastuse koostamise kulu 0,5h on põhjendamatu, kuna kostja II vastus on koostatud copy-pastega. Eeltoodust tulenevalt on kostja II mõistlikeks menetluskuludeks 16 eurot. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 31.08.2017 määrusega kostja II avalduse osaliselt, määras kindlaks kostja II menetluskulude rahalise suuruse summas 487.14 eurot (käibemaksu ei lisandu), mille mõistis hagejalt välja. Kohus jättis avalduse rahuldamata 262.86 euro ulatuses. Kohus märkis, et hagejal tuleb kostjale II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohus hindas õigusabi osutamise põhjendatust ja vajalikkust ning ajakulu esindaja osutatud toimingute kaupa: • konsultatsioon kliendiga, haginõudega tutvumine ja analüüs – 1h, 100 eurot. Toimingu tegemise ajakulu on põhjendatud märgitud ulatuses. Kohus arvestas seejuures, et hageja on kostjate vastu esitanud ühise hagi 4-l lehel ning sellele on lisatud dokumentaalsed tõendid. Kohus jättis hagi käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu korralduse täitmiseks esitas hageja 30.05.2016 täiendava menetlusdokumendi. Kostjate esindajal on hagi ja selle lisadega tutvumisele ja kostjatega konsulteerimisele kulunud kokku 2h, millega seonduvad kulud on esindaja jaganud põhjendatult kostjate vahel võrdselt; • kostja II seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine – 1,5h, 150 eurot. Kohus luges ajakulu põhjendatuks 1h ulatuses rahalise arvestusega 100 eurot. Kohus ei nõustunud
•
•
•
•
• •
•
vastuväitega kostja II vastuse koostamisega kantud kulu põhjendamatuse osas. Asjast ei nähtu, et kohus oleks hilinemisega esitatud menetlusdokumendi vastu võtmisest keeldunud ja hageja on kostja II vastuses toodule ka sisuliselt vastanud. Arvestades, et kostjate esindaja on samas asjas hagile vastanud ka kostja I esindajana ja nõude asjaolud ei tulnud talle uudsetena, leidis kohus, et mõistlik ajakulu on 1h; kohtuistungiks ettevalmistamine – 1h, 100 eurot. Toimingu tegemise põhjendatud ajakuluks pidas kohus mõlema kostja puhul kokku 1h, millest 0,5h tuleb arvestada kostja II osas mõistlikuks ajakuluks rahalise arvestusega 50 eurot; osalemine kohtuistungil 15.02.2017 – 1h, 100 eurot. Kohus pidas kummagi kostja osas põhjendatud ajakuluks 38min rahalise arvestusega 63.46 eurot (100:60=1.67x38=63.46). Kostjate esindaja on istungil esindamise eest kummagi esindatava osas märkinud ajakuluks 1h. Kuivõrd kohus arutas mõlema kostja vastu esitatud nõuet ühisel istungil, on põhjendatud istungile kulunud ajakulu jagada tegelikule ajale vastavalt võrdselt. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1h 16min. Seega on kummagi kostja osas põhjendatud ajakulu 38min (60+16=76min : 2); osalemine kohtuistungil 27.04.2017 – 1h, 100 eurot. Kohus pidas kummagi kostja osas põhjendatud ajakuluks 44min rahalise arvestusega 73.48 eurot (60+28=88:2=44min x1.67); hageja 10.05.2017 lõplike seisukohtadega tutvumine – 0,5h, 50 eurot. Kohus luges toimingu tegemise põhjendatud ajakuluks mõlema kostja osas kokku 0,5h, millest pool ehk 15min oleks kostja II põhjendatud kulu, rahalises arvestuses 25.05 eurot. Hageja menetlusdokument ei ole sedavõrd mahukas, et kostjate esindajal kulunuks dokumendiga tutvumisele 1h; 11.05.2017 kostja II lõpliku seisukoha koostamine – 0,5h, 50 eurot. Kohus pidas märgitud ajakulu põhjendatuks 15min ulatuses rahalise arvestusega 25.05 eurot; hageja 24.05.2017 seisukohaga ja muude dokumentidega tutvumine – 0,5h, 50 eurot. Kohus luges ajakulu põhjendatuks 0,5h ulatuses mõlema kostja puhul kokku, seega kostja II põhjendatud kulu on 15min rahalise arvestusega 25.05 eurot; kostja II vastuse hageja 10.05.2017 menetlusdokumendile koostamine. Kohus pidas dokumendi sisu ja mahtu hinnates põhjendatud ajakuluks 15min rahalise arvestusega 25.05 eurot.
6.Kokku on kohtu hinnangul kostja II vajalikud ja põhjendatud kulud 4h 52min ulatuses, kokku 487.14 eurot (100+100+50+63.46+73.48+25.05+25.05+25.05+25.05).
7.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-16 asunud seisukohale, et menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lõike 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt lahend nr 3-2-1-115-13). Kohus luges antud asjas põhjendatuks kohaldada kostjate esindaja tunnitasumäära 100 eurot, kuna see on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Summale ei lisandu käibemaksu.
8.Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostjale II välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 487.14 eurot. Ülejäänud osas, s.o 262.86 euro osas jättis kohus kostja II menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Hageja esitas ka viivise taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel.
Määruskaebus
9.15.09.2017 esitatud määruskaebuses vaidlustab hageja määruse osas, milles temalt mõisteti välja kostja II menetluskulud 51.07 eurot ületavas summas. Hageja palus teha uue määruse, millega rahuldada kostja II avaldus summas 51.07 eurot. Kohus on vääralt ja ebapiisavalt hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus ei palunud kostjal II esitada tõendeid õigusabi osutamiseks tehtud toimingute kohta. Kostja II menetluskulud ei ole tõenäolised.
10.Seoses kostja II esindaja kuluga konsultatsiooniks kliendiga, hagiga tutvumiseks ja analüüsiks ning vastuse esitamiseks jäi hageja oma varasemate vastuväidete juurde. Seoses 15.02.2017 istungi ettevalmistamise kuluga, mida kohus pidas põhjendatuks mõlema kostja puhul kokku 1h, leidis hageja, et see kulu ei ole põhjendatud. Kostja II põhiliseks vastuväiteks oli jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata, aga kostja II esindaja ei ole kõnealusel istungil palunud hagi jätta läbi vaatamata ning esines istungil ainult kostja I nimel. Kohus ei arutanud mõlema kostjaga nende vastu esitatud nõuet. Kompromissi arutamine toimus ainult kostjaga I ning sellest, miks kostja I ei soovi lasta hagejat korterisse sisse. Istungiprotokollist ei nähtu, et oleks arutatud hagi läbi vaatamata jätmist kostja II suhtes. Seoses 27.04.2017 istungil osalemise kuluga leidis hageja, et protokolli kohaselt arutas kohus hageja ja kostjaga I kompromissi võimalust kuni kell 10.45. Seega ei ole põhjendatud nõuda hagejalt kostja II menetluskulusid ajavahemiku 10.00-10.45 eest. Kohus arutas hageja ja mõlema kostjaga nõuet ajavahemikul 10.45-11.27, s.o 42min. Seega on põhjendatud nõuda hagejalt kostja II istungile kulunud ajakulu, mis on jagatud pooleks, s.o 42min : 2 x 1.67 (1min tasu) = 35.07 eurot. Hageja 10.05.2017 lõplike seisukohtadega tutvumise kuluna on põhjendatud 5min, kuna kõnealune menetlusdokument ei ole mahukas ning puudutab peamiselt kostjat I. 11.05.2017 kostja II lõpliku seisukoha koostamise ning hageja 24.04.2017 seisukoha ja muude dokumentidega tutvumise kulu osas jäi hageja varasemale seisukohale. Kostja II vastuse hageja 10.05.2017 menetlusdokumendile koostamise kulu on põhjendamatu, kuna kostja II ei täitnud kohtu 27.04.2017 istungil antud korraldust esitada seisukoht vastaspoole seisukoha osas. Kostja II 25.05.2017 lõplik seisukoht ei ole seisukoht hageja 10.05.2017 seisukoha osas, vaid sisult analoogne 11.05.2017 seisukohaga. Kokku on hageja hinnangul kostja II esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 31min, s.o 51.07 eurot. Vastustaja seisukoht
11.Kostja II ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud. Edasine menetluse käik
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 31.08.2017 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on hageja vaidlustanud määruse osas, milles kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati 51.07 eurot ületavas osas. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles kostja II avaldus jäi osaliselt rahuldamata, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657
lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Kostja II esindaja õigusabitoimingud nähtuvad tsiviilasja materjalidest, seega puudus vajadus nõuda täiendavaid tõendeid õigusabi osutamise kohta. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega mh kostjale II osutatud õigusabi mahu osas. Maakohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi 4h 52min ulatuses kostja II esindamisel vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes kostja II esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, arvestades sh hageja vastuväiteid ning vähendanud vastavalt hagejalt väljamõistetavat hüvitist. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Samuti on maakohus hinnanud kostja II esindaja tunnitasu mõistlikkust. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole kostja II lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutlemispiire ületanud.
15.Seoses kohtuistungite kuludega (sh ettevalmistamise kulud) märgib kolleegium vastuseks esmakordselt määruskaebuses esitatud vastuväidetele järgmist. Kuna kostjatel I ja II oli ühine esindaja, tuli esindajal ette valmistuda ja osaleda kohtuistungitel mõlema kostja eest ja huvides. Mõistlik ega põhjendatud ei ole arvestada esindaja ajakulu kahe esindatava puhul lähtuvalt sellest, kui palju arutati istungil ühe esindatava ja kui palju teise esindatavaga seonduvat. Siinkohal võib paralleeli tuua ka olukorraga, kui mõlemal kostjal oleks olnud eraldi esindaja, millisel juhul tuleks üldjuhul sõltumata sellest, et nt ühe kostja vastu esitatud nõuet arutati istungil märkimisväärselt vähem kui teise kostja vastu esitatud nõuet, hüvitada mõlema esindaja istungile kulunud aeg, samuti istungiks ettevalmistamise aeg. Seega jaotas maakohus õigesti istungitega seotud kulud kostjate vahel võrdselt. Lisaks märgib kolleegium, et kostjate ringi määramine ja hagi tagasivõtmine või läbi vaatamata jätmise taotlemine olukorras, kus kostja II esimeses vastuses hagile avaldas, et tema ei ole kohane kostja, oli hageja mõjualas. Kuivõrd kostja II osales siiski menetluses lõpplahendi tegemiseni, tegutses ka kostjate ühine esindaja menetluse lõpuni mh kostja II esindajana.
16.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.