XX hagi YY vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 18. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
50 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18. detsembri 2018 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus hageja kanda, aga vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
4.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja) esitas 29. novembril 2017 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku nõusoleku kohtulahendiga asendamise nõudes. Hageja väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
hageja kinkis kostjale 24. juuli 2007 kinkelepinguga (edaspidi „leping“) Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi (edaspidi „korter“), mille kasutusõigus on kuni surmani hagejal; hageja taganes lepingust 31. oktoobril 2017, kuna kostja näitas hageja suhtes üles jämedat tänamatust. Nimelt esitas kostja 18. mail 2016 maakohtule hagi hageja vastu, milles taotles juurdepääsu korterile (tsiviilasi nr 2-16-7865). Maakohus rahuldas 28. juuni 2017 otsusega kostja nõude osaliselt ja kohustas hagejat võimaldama kostjal ligipääs korteriomandile üks kord kalendrikuus; kostjal puudub tegelik vajadus korterile juurdepääsuks. Kohtu kaudu saavutatud juurdepääsu korterile kasutab kostja hageja survestamiseks eesmärgiga vabaneda tülikast korteri kasutajast; kuna hageja on lepingust taganenud, siis on kostja kohustatud korteri hagejale tagastama ja andma nõusoleku kinnistusraamatu omanikukande vastavalt muutmiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiselt: -
-
kostja ei ole väljendanud jämedat tänamatust hageja suhtes; hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-16-7865 esitas maakohtule alaealise kostja nimel tema ema, kuna kohtuväliselt ei olnud võimalik vaidlust lahendada. Jämedat tänamatust kinkija vastu võib näidata üles üksnes kingisaaja isiklikult; hageja nõue ei saa olla suunatud kogu korteri tagasisaamisele, vaid poolele osale korterist, kuna see oli hageja ja tema abikaasa ühisvara; hageja nõue on aegunud. Hageja eeldatav õigus taganeda lepingust (juhul, kui esines jäme tänamatus) algas 27. aprillil 2016, st ajast, mil ta sai ettepaneku algse vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Taganemisavalduse pidanuks hageja tegema hiljemalt
26.aprillil 2017, aga ta taganes lepingust alles 31. oktoobril 2017.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 18. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et -
-
-
hageja, tema abikaasa ja kostja sõlmisid 24. juulil 2007 lepingu, millega hageja ja tema abikaasa kinkisid kostjale korteri. Lepingu kohaselt oli hagejal korteri suhtes eluaegne kasutusõigus; korteri omanik on kostja, kes on hageja lapselaps; kostja tegi hagejale 22. aprillil 2016 kohtuvälise ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks seoses korteri kasutamise küsimusega, mille hageja sai kätte 27. aprillil 2016; maakohtu 28. juuni 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7865 kohustati hagejat võimaldama kostjale juurdepääs korterile iga kalendrikuu neljandal pühapäeval ajavahemikus kell 19.00 – 20.00; tsiviilasjas nr 2-16-7865 oli kostja seaduslik esindaja tema ema; hageja esitas 31. oktoobril 2017 lepingust taganemise avalduse, mille kostja sai kätte samal päeval. 2 (4)
3.2.Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 lg-le 1 ja Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p-s 26 esitatud käsitlusele ning leidis, et hagejapoolne lepingust taganemine toimus tähtaegselt. Kostja ema esitas kostja seadusliku esindajana tsiviilasjas nr 2-16-7865 hagiavalduse kohtusse 18. mail 2016, mil kostja oli 17-aastane. Selles asjas 27. aprillil 2017 toimunud kohtuistungil osales kostja isiklikult, kes oli selleks ajaks saanud täisealiseks. Seega sai hagejale teatavaks kostja isiklik seisukoht seoses tsiviilasja vaidlusega 27. aprilli 2017 istungil, mh selgus talle, et kohtuasja algatamine toimus kostja heakskiidul. Seega võis hageja saada alles 27. aprillil 2017 teada, et kingisaaja (kostja) ei ole kinke vääriline. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse 31. oktoobril 2017, st 6 kuud ja 4 päeva peale seda, kui ta sai teada oma väidetava taganemisõiguse tekkimisest.
3.3.Maakohus kohaldas VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 ja lg 2 p 5, § 267 p 1 ja 3, § 268 lg 3 ning leidis, et kostja ei näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ega jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormist või tingimust, mistõttu hagejal polnud alust lepingust taganeda. Kuigi hagejale võib tunduda, et kostja kui lapselapse käitumine tema vastu on omakasupüüdlik ja ebaviisakas, ei saa kostjale etteheidetud käitumist pidada objektiivselt hukkamõistetavaks. Hageja väitis, et kinkis korteri kostjale heast tahtest. Seega pidi hageja arvestama, et isiklike suhete halvenemise korral jääb kingitud korter kostjale ja ta ei pea seda tagastama. Asjaolu, et kostja esitas seadusliku esindaja kaudu hagiavalduse kohtusse hageja vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes, viitab sellele, et kostja kaitses oma eeldatavat ja seadusega kaitstud õigust või huvi. Kostja käitumist ei saa pidada vastuvõetamatuks või lugeda kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmisena. Muid kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmise asjaolusid hageja esile ei toonud, mille kohaselt võiks eeldada, et kostja kuidagi rikub hageja kasutusõigust. Hagejal on isiklik kasutusõigus korteriomandi suhtes ja lähtudes asjaõigusseaduse § 227 lg-st 2 võib ta majutada korterisse perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes teda hooldavad.
3.4.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel. Olukorras, kus hageja ei ole suuteline täitma riigilõivu tasumise kohustust, vaidlus puudutab lähedasi isikuid ja poolte õigussuhe sisuliselt ei muutu (hagejale jääb korteri kasutusõigus ja kostja jääb selle omanikuks), on ebaõiglane koormata hagejat kostja menetluskulude hüvitamisega.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Maakohus ei arvestanud, et hageja kinkis kostjale korteri ühes isikliku kasutusõiguse seadmisega oma eluajaks ning kostja kohustus on täita lepingut ja tagada, et hageja saaks takistamatult kasutada kogu korterit. Kostja on lepinguga võetud kohustust rikkunud sellega, et püüab saada korterit enda valdusesse ja seda kohtu abiga.
4.2.Maakohus jättis tähelepanuta, et lepinguga eluaegse kasutusõiguse seadmine korterile kinkija (hageja) kasuks välistas selle korteri samaaegse kasutamise kingisaaja (kostja) poolt kinkija eluajal, kui see on kinkijale vastuvõetamatu. Hagejale on kostjaga samas korteris viibimine vastuvõetamatu. Kinkelepinguga võetud koormise või tingimuse õigustamatu täitmata jätmine saab olla lepingulise kohustuse oluliseks rikkumiseks ja aluseks lepingust taganemiseks ka siis, kui see rikkumine ei ole objektiivselt hukkamõistetav.
4.3.Asjakohatu on maakohtu arusaam, et hageja pidi poolte suhete halvenemist ette nägema, vaid hoopis kostja oleks pidanud hoidma hagejaga selliseid suhteid, et ta saanuks korterit väisata. 3 (4)
4.4.VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja lepingust taganeda kui võlgnik on oma kohustust rikkunud. Politsei kaasabil korterisse sisenemine, kostja ründav kirjastiil ning hagi esitamine kohtusse omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja korterivõtmete valdusesse saamiseks tõendavad, et kostja ei järginud täpselt lepingu tingimusi. Seega oli hagejal nii eelviidatud normide kui ka VÕS § 267 p 3 alusel õigus lepingust taganeda.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud peale riigilõivu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena korteri kinkimise, kuuluvuse ja valduse, aga ka poolte varasema vaidlusega seonduvad asjaolud. Neid ei ole apellatsioonimenetluses kahtluse alla seatud ja neist saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda.
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Maakohus tuvastas õigesti kinkelepingu tingimused ja arvestas nendega vaidluse lahendamisel. Käesolevas asjas esile toodud asjaoludel ei ole kostja lepingut sel määral rikkunud, et hageja oleks jäänud ilma sellest, mille saamiseks tal oli poolte kokkuleppe järgi õigustatud ootus ehk korteri kasutusõigusest. Varasemas tsiviilasjas hagiga taotletu (võimalus külastada korterit kaks korda kuus tunni aja jooksul) ega tulemus (külastusõigus üks kord kuus) ei riiva hageja õigust korterit ise ja koos pereliikmete või teda hooldavate isikutega kasutada.
8.2.Ebaõige on hageja arusaam, et eluaegse kasutusõiguse seadmine korterile kinkija (hageja) kasuks välistab täielikult korterile kingisaaja (kostja) juurdepääsu kinkija eluajal. Kostja on korteri omanik ja tal on sellest tulenevalt nii õigused kui ka kohustused, mh õigus tutvuda korteri seisukorraga. Omanikuna on kostjal vastutus elamu teiste korteriomanike ja korteriühistu ees, samuti huvi korteri korrashoiu vastu. Seega igal kuul korra tunni jooksul korteris viibimine ei ole välistatud ja hagejal tuleb seda taluda. Kirjeldatud viisil korteri külastamine ei ole käsitatav lepingu rikkumisena ega ole objektiivselt hukkamõistetav. Samuti ei ole seda politsei kaasabil korterisse sisenemine, kostja valitud kirjastiil ega hagi esitamine.
8.3.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja peaks saama oma omandiõigust korteri ülevaatamise osas realiseerida ainult juhul, kui poolte suhted on endiselt head. Õige on maakohtu märgitu, et kinkelepingu poolte suhted võivad tulevikus muutuda ja see üksi veel ei anna alust lepingust taganemiseks, selles ei avaldu jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 tähenduses.
8.4.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole lepingut rikkunud ja VÕS § 101 lg 1 p 4 eeldus lepingust taganemiseks ei ole täidetud. Samuti ei jätnud kostja täitmata kinkega seotud koormist või tingimust, st taganemise alust ei tulene VÕS § 268 lg-st 1 ja § 267 p-st 3.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, aga TsMS § 190 lg 7 alusel ja eespool p-s 3.4 toodud motiividel vabastab kohus hageja riigilõivu tasumise kohustusest. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing