Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja XxxxAS kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate OÜ Xxxx ja Xxxxkanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud 24.01.2014.a. sõlmis XxxxAS (edaspidi hageja) XXXX OÜ – ga (edaspidi kostja I) krediiditingimustega müügilepingu nr. xxxx (edaspidi leping), mille sisuks oli hageja poolt kostjale I kauba müük ja kostja I kohustus kauba eest tasu maksta. Hageja müüs kostjale I kaupa (ehituskaup) ja esitas kostjale kauba eest arveid kogusummas 10 708,72 eurot. Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus kostja I tasuma talle esitatud arved kauba eest arvel märgitud kuupäevaks. Kostja I on oma lepingulist kohustust maksta hagejale kauba eest tasu täitnud osaliselt ja kostjal I on hagejale tasumata kauba eest 406,23 eurot, mis on kostja I põhivõlaks. 11.07.2016 esitas hageja kostjate vastu hagiavalduse põhivõla 10 302,49 euro nõudes. Kostja I tasus 14.07.2016 (st. peale hagi esitamist) hagejale põhivõlast 10 302,49 eurot. Hageja ja kostja I on lepingu punktis 4.5 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 1189,72 eurot. Samuti nõuab hageja vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja eeltoodu alusel kostjatelt tasumata põhivõla summalt (406,23 eurot) viivise tasumist alates 28.07.2016.a. iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingulise viivise määraga 0,15 % päevas. Seoses kostjate poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 642,52 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ-le makstud teenustasus (põhisummalt 5 % + km). Kahju seisnes kohtuvälises menetluses (telefonikõned, kirjad, e-kirjad, krediidiinfo raportid jne). Hageja leiab, et kahjunõue summas 642,52 eurot ei ole arvestades võlasummat ebamõistlikult suur. Juhul kui kohus leiab, et hageja kahjunõue on ebamõistlikult suur, siis palub hageja alternatiivselt kostjatelt välja mõista 40 eurot seaduslik kahju. Ühtlasi sõlmisid hageja ja Xxxx(edaspidi nimetatud kostja II) 24.01.2014.a. käenduslepingu, millega kostja II kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjal II kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga I kohustuse täimist 406,23 euro põhivõlgnevuse, 1189,72 euro viiviste (millele lisandub juurde tekkiv viivis) ja 642,52 kahju nõudes. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 406,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1189,72 eurot, viivis võlgnetavalt põhisummalt

(406,23 eurot) alates 28.07.2016 määraga 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja kahju summas 642,52 eurot. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastus Kostjad leiavad, et puuduvad alused hagiavalduses esitatud nõuete rahuldamiseks, mistõttu tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II osas on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu p 2.1 kohaselt leppinud kokku, et kostja II kohustub vastutama kostja I kohustuste eest kui kostjale II on esitatud sellekohane nõue, ning nõude edastamisest on möödunud 14 päeva. Kostjale II ei ole sellist teadet edastatud, seega ei ole hagis nimetatud nõuded muutunud enne hagi esitamist kostja II osas sissenõutavaks. Kostja I teatab, et 11.07.2016a, kell 11:55 tasus kostja I eest hagejale 11341,80.- eurot. Lähtudes eeltoodust oli kostja I tasunud hagiavalduses märgitud kohustuse enne hagi esitamist, sest hagiavaldus on digistatud 15:14, seega pidi hagejale olema teada, et kostja I on täitnud oma kohustused hageja ees. Kostja I kohustuste kogumahuks 27.06.2016.a seisuga on 10 708,72.eurot. Hagi lisaks märgitud viivise arve tasumise kuupäev on pandud 06.06.2016, seega on hageja ise viivisest loobunud, sest seda arvet ei ole kajastatud kui tasumata arve. Kostja I eest tasuti 22.07.2016. a hagejale 874.- eurot, viidates viivise arvele nr A0014075. Kostjad leiavad, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. VÕS § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping poolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuuks omandid ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus on tuvastanud, et 24.01.2014 sõlmis XxxxAS (edaspidi hageja) OÜ-ga Xxxx (edaspidi kostja I) krediiditingimustega müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt hageja müüb ja kostja I ostab lepingus ette nähtud tingimustel hageja käest kaupu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt kostja I tasub kauba eest kauba vastuvõtmise päeval või hageja poolt esitatud arve-saatelehtede või arvete alusel arve-saatelehel või arvel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti (tlk 10-12). Seega on poolte vahelise õigussuhte aluseks hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr xxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale I kaupa. VÕS § 142 lg-d 1-3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igalt ühelt või mõnelt neist. Hageja ja Xxxx(edaspidi kostja II) sõlmisid 24.01.2014 käenduslepingu, millega kostja II kohustub vastutama hageja ja kostja I vahel 24.01.2014 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest solidaarselt kostjaga I. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati 15 000 eurot (tlk 70-72). Seega kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel 24.01.2014 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohus tuvastab, et hageja müüs kostjale I kaupa ja esitas kostjale kauba eest arveid kogusummas 10 708,72 eurot (tlk 13- 69). Vastavalt krediiditingimustega müügilepingu nr xxxx punktile 4.2 kohustus kostja I tasuma kauba eest müüja poolt esitatud arve-saatelehtede alusel arve-saatelehel või arvel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti. Vastavalt kohtule esitatud arve-saatelehtedele oli märgitud arvete tasumise maksetähtajad ajavahemikus 27.04.2016-06.06.2016. Vastavalt kohtule esitatud maksekorraldusele on 11.07.2016 XxxxOÜ tasunud hagejale 11 314,80 eurot ja makse selgituseks on märgitud „Võlg Xxxx OÜ“ (tlk 117). Hageja on selgitanud, et kuna kostja I on tasunud oma võlgnevuse kolmanda isiku arvelt ilma konkreetse viiteta, siis hageja raamatupidamine leidis vaste antud laekumisele alles 14.07.2016. Kuna kostjal I oli tekkinud veel tasumata arvetest võlgnevusi, mis ei ole kajastatud käesolevas kohtuasjas, siis hageja luges käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks olevate arvete katteks makstuks 10 302,49 eurot. Kostjad ei ole selle vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 406,23 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja müüs kostjale I kaupa ja esitas kostjale I kauba eest arveid kogusummas 10 708,72 eurot, millest 11.07.2016 on tasutud hagejale 10 302,49 eurot. Vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjatelt tõendada, et kostjad on kohustuse hageja ees täinud või kohustust hageja ees ei ole. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjad oleks tasunud ülejäänud võlgnevuse summas 406,23 eurot. Seega tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja põhivõlgnevuse nõue summas 406,23 euro väljamõistmiseks kostjatelt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivise nõude. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista 27.07.2016 sissenõutavaks muutnud viivise summas 1189,72 eurot ja alates 28.07.2017 põhinõudelt summas 406,23 eurot määras 0,15 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmiseks kuni kohase täitmiseni. 24.01.2014 hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr xxxx punkti 4.5 kohaselt müüjal on õigus ostjalt nõuda viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,15% tasumata summast tasumisega viivitatud päeva eest (tlk 11). Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1, mille

kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt summas 10 708,72 eurot 30.05.2016 seisuga sisse nõutavaks muutunud viivise summas 475,64 eurot. Nimetatud viivise nõudes hageja tugineb viivise arvele A0014075 (tlk 69). Vastavalt kohtule esitatud maksekorraldusele on 22.07.2016 XxxxOÜ tasunud hagejale 874,00 eurot ja makse selgitusse on märgitud „Arve nr 0216.003862, 0216.004107, A0014075“ (tlk 118). Seega on kostja I eest XxxxOÜ pärast hagi kohtusse esitamist tasunud hagejale nimetatud viivisarve. Kuna kostja I on nimetatud võlgnevuse kohtumenetluse jooksul hagejale tasunud, tuleb hagi jätta 30.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutnud viivise summas 475,64 euro nõudes rahuldamata. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt summas 10 708,72 eurot ajavahemiku 31.05.2016 -14.07.2016 eest viivise summas 706,78 eurot. Hageja on arvestanud viivist 44 päeva eest määraga 0,15% päevas. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivise arvestusele. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on korrektne ja viivisenõue summas 706,78 eurot on põhjendatud. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt summas 406,23 eurot ajavahemiku 15.05.2016 – 27.07.2016 eest viivise summas 7,31 eurot. Hageja on arvestanud viivist 12 päeva eest määraga 0,15% päevas. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivise arvestusele. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on korrektne ja viivisenõue summas 7,31 eurot on põhjendatud. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,15 % päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise põhinõudelt summas 406,23 eurot määraga 0,15% päevas alates 28.07.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus on arvestanud ajavahemiku 28.07.2016 kuni 14.11.2017 eest põhinõudelt summas 406,23 eurot viivist summas 289,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga so. 14.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1003,53 eurot (706,78+7,31+289,44) ja TsMS § 367 alusel alates 15.11.2017 viivis põhinõudelt summas 406,23 eurot määraga 0,15% päevas kuni põhinõude tasumiseni. . Hageja on palunud kostjatelt välja mõista kahju hüvitise summas 406,23 eurot. Hageja selgituste kohaselt seoses kostjate poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 642,52 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ makstud teenustasus (põhisummalt 5 % + km). Kahju seisnes kohtuvälises menetluses (telefonikõned, kirjad, e-kirjad, krediidiinfo raportid jne). Juhul kui kohus leiab, et hageja kahjunõue on ebamõistlikult suur, siis palub hageja alternatiivselt kostjatelt välja mõista 40 eurot seaduslik kahju. Kostjad vaidlevad hageja kahju nõudele vastu ja leiavad, et hageja kahju nõue ei ole tõendatud. Kohus leiab, et hageja ei ole temale tekkinud kahju tõendanud. Kohustuse rikkumine on küll eeldus kahju hüvitamise nõude esitamisel (VÕS § 115 lg 1), kuid eeltoodu ei tähenda, et hageja vabaneb nõude põhjendamise ja tõendamisest kohustusest. Eeltoodust tulenevalt kahju hüvitamise nõue summas 642,52 eurot jätab kohus rahuldamata. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja kasutanud vastavalt OK Incure OÜ-ga sõlmitud lepingule võla sissenõudmise teenust.

Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja alternatiivne nõue ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla sissenõudmisekulud summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla summas 406,23 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1003,53 eurot ning alates 15.11.2017 viivise põhivõlgnevuselt summas 406,23 eurot määraga 0,15% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on hagi hinnaks 2460,88 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kostja rahuldanud viivisenõude summas 475,64 eurot pärast hagi kohtusse esitamist ning see on tinginud viivisenõude osalise rahuldamise. Samas ei olnud hageja viivisenõue alusetud. Kohus jättis rahuldamata kahju hüvitise nõude 642,52 eurot ja rahuldas hageja alternatiivse nõude summas 40 eurot. Seega on kohus rahuldanud hagi umbes 80% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.