lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-9777/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 13.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-9777/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusLS § 20 lg 1TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselVÕS § 140 lg 1Kahju hüvitamise piiramineLS § 2TsMS § 144

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Linnakantselei75014920(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9777

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

XXXi hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks 3 096,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Madis Sirkel Kostja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75014920, asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn), lepinguline esindaja Natalja Kutepova

Kohtuistungi aeg

01.11.2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt XXXi hagiavaldus.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) XXXi kasuks kahjuhüvitis 2 834,75 eurot, viivis 24.06.2017 seisuga 24,23 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata kahjuhüvitiselt (2 834,75 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta XXXi menetluskulud Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) kanda. Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) XXXi kasuks menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) 1 280,40 eurot Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.11.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 1050 lg 1Süü vastutuse alusena
VÕS § 115Kahju hüvitamine
VÕS § 128Hüvitatava kahju liigid

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

1.XXX (hageja) esitas 25.06.2017 hagiavalduse Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu kahjuhüvitise 2 834,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34,79 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja temale kuuluva sõidukiga BMW X3 peatunud 29.04.2017 kella 13.30 paiku manöövriks, kui kostjale kuuluval kinnistul Torupilli ots 3b kasvanud puult murdunud oks autole peale kukkus, kahjustades auto kapotti ja katust. Sõiduki parandamiskulud on 2 834,75 eurot. Kostja on keeldunud hagejale kahju hüvitamast. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kahju on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Ajal, kui puu sõidukile kukkus, ei ole hageja sõidukit peatanud ega parkinud liiklusseaduse tähenduses. Puu kukkus sõiduteel manöövriks peatunud sõidukile. Hageja peatas sõiduki eesmärgiga lülitada sisse sõidukil tagurpidikäik, et lähedalasuva kortermaja Lastekodu 15 juurde sõidukiga tagurdada ning seal reisijate maha- pealeminekuks sõidukiga peatuda. Puu langes sõidukile praktiliselt sõidu pealt. Sõiduki käitamisel ei ole hageja rikkunud liiklusseaduses sätestatud nõudeid sõiduki peatumise ja parkimise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus liiklusseadust. Hageja on seisukohal, et käibes vajaliku hoole järgimise korral olnuks kostjal võimalik hagejale kahju tekkimine ära hoida. Kostja tegevusetus on vaadeldav raske hooletusena. Hageja hinnangul puuduvad alused kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei vaidle kostja vastu kahjujuhtumi faktilistele asjaoludele. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 või alternatiivsel VÕS § 140 alusel. Hageja peatas või parkis sõiduki selleks keelatud kohas ja rikkudes liiklusseadust. Hageja peatas sõiduki kinnistu Torupilli ots 3b värava ees, kus peatamine on keelatud liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 alusel. Esitatud fotodelt on näha, et sõiduk seisab Torupilli ots 3b värava ees, avariituled ei põle. Sissesõit lähedalasuva kortermaja Lastekodu 15 juurde, kuhu väidetavalt soovis hageja tagurdada, on suletud väravaga. Hageja on pannud ennast olukorda, mis soodustas kahju tekkimist. Kui hageja ei oleks keelatud kohas sõidukit peatanud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja leiab, et tegemist on nii hageja- kui ka kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Seetõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada 70%. Kostja ei nõustu viivise suurusega. Hageja väited kostja raske hooletuse kohta ei ole tõendatud ja ei ole asjakohased. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - hagejale kuulub sõiduk BMW X3 (lk 4); - hageja sõidukile kukkus 29.04.2017 kostjale kuuluval kinnistul Torupilli ots 3b kasvanud puult murdunud oks (lk 5, lk 6 – 8, lk 46 – 48, lk 61); - puuoksa kukkumise tagajärjel on hagejal tekkinud kahju sõiduki remondikulude näol summas 2 834,75 eurot (lk 9 – 11);

- kostja võtab omaks, et tema tekitas oma käitumisega (tegevusetusega) hagejale kahju õigusvastaselt ja et kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises (lk 63). Pooled vaidlevad selle üle, kas esinevad alused vähendada hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist.

5.Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seepärast on tegemist lepinguvälise kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist. Kostja vastutuse aluseks saab olla VÕS § 1045 lg 1 p 5, mis sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vaidluse lahendamisel rakendub delikti üldkoosseisu struktuur, mille järgi tuleb esmalt tuvastada tagajärg ehk tekkinud kahju. Seejärel tuleb teha kindlaks kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine, põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud tagajärje vahel ning kahju tekitaja süü.
6.Tagajärje osas puudub vaidlus, et kostja kinnistul kasvanud puult murdunud oks kukkus hageja sõidukile ja kahjustas seda. Puuoksa kukkumise tagajärjel on hagejal tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 132 lg 3 tähenduses sõiduki remondikulude maksumuse näol summas 2 834,75 eurot (lk 9 – 11).
7.Puudub vaidlus, et hagejale kuuluv omand (sõiduk) sai rikutud (st kahjustatud) kostja kinnistul kasvanud puult murdunud oksa kukkumise tagajärjel. Kuna hageja omand sai rikutud, on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane. Käesoleval juhul on kostjale etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel sai kahjustatud hageja omand ja hagejal saabus kahju. Seega tuleb kontrollida, kas kostjal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas kostjal on lasunud käibekohustus, mida ta on rikkunud. Käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kohus leiab, et kostja käibekohustuseks oli perioodiliselt kontrollida tema omandis olevatel kinnistutel kasvavate puude seisukorda, tuvastamaks kas puud kujutavad endast ohtu inimestele ja/või nende varale. Ohtliku puu avastamisel peaks kostja temal lasuvast käibekohustusest tulenevalt märgistama puu selliselt, et mõistlikule isikule oleks ettenähtav puust tulenev oht, mis paneks isikuid käituma viisil, et vältida endale või oma varale puust tuleneva ohu realiseerumist. Samas peaks kostja käibekohustusest tulenevalt kõrvaldama tema kinnistutel kasvavad puud, mis kujutavad endast ohtu inimestele ja/või nende varale. Käesoleval juhul on kostja rikkunud käibekohustust olles tegevusetu ja jättes kontrollimata temale kuuluval kinnistul Torupilli ots 3b kasvanud puu seisukorda. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et kostja ei ole märgistanud puud viisil, mis viitaks puust tulenevale ohule (lk 5, lk 6 – 8, lk 46 – 48, lk 61). Kostja tunnistas 01.11.2017 istungil, et puu ei olnud märgistatud (lk 63 pöördel). Seega on kostja rikkunud käibekohustust. Kostja on tekitanud hagejale oma käitumisega (tegevusetusega) kahju õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud VÕS 1045 lg 2 järgselt õigusvastasust välistavat asjaolu. Kostja võttis 01.11.2017 istungil omaks, et tema on tekitanud hagejale kahju õigusvastaselt.
8.VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud käibekohustuse järgimist. Kohtu hinnangul oli kostja väliselt hooletu VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kostja võttis 01.11.2017 istungil omaks, et tema on süüdi hagejale tekkinud kahjus.
9.Hageja kahju seisneb sõiduki remondikulude maksumuses summas 2 834,75 eurot (lk 9 – 12). Kohtu hinnangul on täidetud üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sama sätte lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju sõiduki remondikulude osas ja kostja käitumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kostjal lasuva käibekohustuse täitmisel ehk temale kuuluval kinnistul kasvanud puu seisundi kontrollimisel ja ohtliku puu märgistamisel või puu kõrvaldamisel ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostjal lasunud käibekohustuse eesmärgiks oli hagejal tekkinud kahju ärahoidmine. Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 132 lg 3 tähenduses, mille tekkimise eest kaitseb hagejat kostjal lasuv käibekohustus. Seega on täidetud ka VÕS § 127 lg 2 järgne eeldus kahju hüvitamiseks. Kostja peab hüvitama hagejale sõiduki remondikulud 2 834,75 eurot (lk 9 – 12).
10.Kostja leiab, et hageja kahjuhüvitis tuleb vähendada VÕS § 139 või alternatiivselt VÕS § 140 alusel, sest kahju hagejal on tekkinud temast endast tulenevatel asjaoludel. Kostja põhistab oma seisukohta selliselt, et hageja peatas sõiduki kinnistu Torupilli ots 3b värava ees, kus sõiduki peatamine on keelatud LS § 20 lg 1 alusel. Kostja leiab, et kui hageja ei oleks peatanud sõidukit selleks keelatud kohas, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja heidab hagejale ette LS § 20 lg 1 rikkumist. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 näeb ette, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ega alternatiivselt VÕS § 140 lg 1 alusel. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
11.Kohtule esitatud fotodelt nähtub küll, et hageja sõiduk seisab kinnistu Torupilli ots 3b hoovi viiva värava ees (lk 47 – 48, lk 60 – 61). Seega võis hageja sõiduk viibida alal, kus sõiduki peatamine on keelatud LS § 20 lg 1 alusel. Samas tõendamata on kostja väide, et hageja peatas sõiduki värava ees. Sõiduki peatumise mõiste sätestab LS § 2 p 52, mille kohaselt on sõiduki peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et hageja tuli tunnistajale järgi 29.04.2017 aadressile Lastekodu 15-15, kus tunnistaja elab, et viia viimane lennujaama. Kuna hageja jõudis kohale varem, otsustasid nad käia Juhkentali Rimis. Poest tagasi Lastekodu 15 juurde tulles, pidi hageja sõitma maja taha, sest maja ees ei olnud parkimiskohti. Hageja ja tunnistaja sõitsid mööda Lastekodu tänavat Lastekodu 15 maja nurga juurde, siis hageja peatas auto, et hakata tagurdama Lastekodu 15 hoovi sisse ja samal hetkel kukkus puuoks auto peale. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud,

et hageja ei ole peatanud sõidukit LS § 2 p 52 tähenduses kinnistu Torupilli ots 3b hoovi viiva värava ees. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja peatas sõiduki selleks, et hakata teostama tagurdamismanöövrit Lastekodu 15 hoovi ja samal hetkel kukkus puuoks auto peale. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja on põhjalikult kirjeldanud kahju tekkimise asjaolusid ja usutav ei ole, et tunnistaja andis valeütlusi vande all. Kostja väide, et hageja peatas sõiduki selleks keelatud kohas, mis annab kostja hinnanul alust vähendada hüvitist VÕS § 139 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 140 lg 1 alusel, on tõendamata. Kostja poolt toodud asjaolud, et sõiduk seisis esiosaga vastu puud ja sõidukil ei põle avariituled ei tõenda, et hageja peatas sõiduki kinnistu hoovi viiva värava ees. Kohtule esitatud piltidelt ei nähtub ka see, et hageja sõiduk seisab kõnniteel LS § 2 p 25 tähenduses. Kohus jätab TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta kostja kohtukõnes esitatud väite, et hageja poolt Kommunaalametile esitatud kahjunõudes väidab hageja, et tema oli autos üksinda. Kostja ei ole varem sellist väidet esitanud ja kohtukõnes ei saa uusi väiteid esitada. Kohus ei ole tuvastanud asjaolud, mis annavad alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 või alternatiivselt VÕS § 140 alusel. Isegi juhul, kui kostja oleks tõendanud, et hageja on peatanud või parkinud sõiduki Torupilli ots 3b hoovi viiva värava ette ja rikkunud sellega LS § 20 lg-t 1, ei annaks see alust vähendada kahjuhüvitist. Kohtu hinnangul saaks kahjuhüvitist vähendada olukorras, kus kostja kinnistul kasvanud puu oleks märgistatud ohtliku puuna, kuid hageja, jättes puu ohtlikkusele viitava märgistuse tähelepanuta, peataks või pargiks sõiduki puu lähedale. Sellisel juhul käituks hageja hooletult ja põhjustaks ise need asjaolud, mis soodustaksid kahju tekkimist. Käesoleval juhul pooled ei vaidle, et kostja kinnistul kasvanud puu ei olnud märgistatud ohtliku puuna. Seega ei saa hagejale ette heita hooletust ja võimalikule ohule viitavate märgete eiramist.

12.Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 2 834,75 eurot.
13.Hageja palub mõista kostjalt välja viivis 34,79 eurot kahjuhüvitise maksmisega viivitamise eest alates 30.04.2017. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise maksmist mitte alates kahju põhjustanud sündmusele järgnevast päevast, vaid alates hetkest, millal hageja teavitas kostjat oma nõudest hüvitada tekitatud kahju. Selliseks järelduseks annab alust VÕS § 113 lg 2. Hageja esitas kostjale avalduse kahju hüvitamiseks 17.05.2017 (lk 12). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 2 834,75 eurolt VÕS § 113 lg 2 alusel alates 17.05.2017. Viivis perioodi 17.05.2017 – 24.06.2017 (hagiavalduse esitamisele eelnenud päev) eest on 24,23 eurot. Hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis tuleb rahuldada osaliselt. Alates 25.06.2017 tuleb kahjuhüvitiselt arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis TsMS § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt kokku 2 869,54 eurot (2 834,75 eurot + 34,79 eurot (viivis). Kohus rahuldab hagi osaliselt summas 2 858,98 eurot (2 834,75 eurot + 24,23 eurot). Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, st 99,63% ulatuses hageja nõudest, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1 310 eurot, kokku 1 610 eurot.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 300 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 15). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
17.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
18.Kohus, analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja spetsifikatsioonides välja toodud menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täielikult põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 6,5 h, mis lepingulisel esindajal kulus 09.06.2017 kuni 24.08.2017 (s.h) menetlustoimingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades hagiavalduse koos lisadega (lk 1-21), kostja vastuse (lk 36-38) ning hageja 24.08.2017 seisukoha (lk 41) sisu ja mahtu, tuleb nimetatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute tegemise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 4h. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja 29.10.2017 menetlustoiming ning sellele kulunud aeg mahus 1 h ei ole põhjendatud ning vajalik. Kohus selgitab, et nimetatud menetlustoimingu tegemine ei nähtu tsiviilasja toimikust ning kohtul ei ole võimalik nimetatud menetlustoimingu vajalikkust ja põhjendatust kontrollida. Kohus leiab, et kõik ülejäänud hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele vastaspoolelt väljamõistmisele. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 8,17h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 980,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 280,40 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 980,40 eurot).
19.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja