Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-110560/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.11.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1266

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)IPF Digital AS11034137

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-110560

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-110560

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Xxxx vastu võla, viivise, intressi ja sissenõudmiskulu nõudes

Tsiviilasja hind

1 522,51 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 1 185,02 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, intress summas 173,64 eurot ja 28.06.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 38,70 eurot.

3.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 29.06.2017.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 38,70 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 29.06.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 1185,02 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda OÜ-le Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137) ja kostja sõlmisid 09.09.2016 krediidikonto nr xxxx, mille kohaselt anti kostjale üle 09.09.2016 laen summas 1250,00 eurot. Kostja on lepingu sõlmimisel esitanud isikut tõendava dokumendi, millest Omniva töötaja on teinud koopia. Kostja kohustus laenusumma, intressid tagastama IPF Digital Estonia OÜ-le krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele iga kuu 6. kuupäevaks. Krediidiandja esitab kliendile arve vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu, vastavalt laenulepingu p. 7.1-le. Laenulepinguga kohaldatavintressimäär aastas on 46,20 % aastas, 0,13 % päevas tulenevalt laenulepingu punktist 7.1 ja 9.2-le. Laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1 ja maksegraafiku kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenu tagasi lõpptähtpäeval koos kogunenud intressiga ja haldustasuga laenuandja arveldusarvele. Kostja ei ole laenusummat, intresse ja haldusetasu vastavalt kokkulepitud laenulepingu tagastamise tähtpäevale tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 7.1 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale 0,13% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast.

2-17-110560 Kostja oli kohustatud tagastama IPF Digital Estonia OÜ -le põhisumma 1250,00 eurot, millele lisandus intress. Kostja on põhiosa tagasi maksnud 04.10.2016 summas 64,98 eurot, intresse kostja tasunud ei ole. IPF Digital Estonia OÜ saatis kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta 09.01.2017, kuna kostja ei täitnud osamaksetega tasumise laenulepingu maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Leping on loetud ülesöelduks 30.01.2017. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 30.01.2017 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu punkt 12.6 alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Hageja arvestab ks sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgse viivisemääraga. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 38,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 1 185,02 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, intress summas 173,64 eurot ja 28.06.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 38,70 eurot. Samuti viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 29.06.2017.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 970 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 320 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 970 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 545 eurot.