Välja mõista Korteriühistult XxxxXxxxkasuks menetluskulud summas 758 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Korteriühistul Xxxxtasuda Xxxxkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
2-15-8673
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Xxxx(hageja) esitas 08.06.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu, milles palus, arvestades 26.06.2015 hagi täpsustust, kostjalt välja mõista võlgnevuse 1404,17 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi Xxxx, Tallinn omanik. Xxxxelamus on moodustatud korteriühistu Xxxx, s.o hageja. Hageja esitab igakuiselt kõikide korterite eest korteriarveid, s.o arved korteriühistu poolt osutatud ja/või vahendatud teenuste eest. Kostja tasub hageja arveid viivitustega ja ebaregulaarselt. 31.03.2015 seisuga moodustas kostja võlg 1517,11 eurot, millest viivis 29,12 eurot. Kostjalt 31.12.2015 laekunud 112,94 eurot arvestati eelkõige viivise katteks (VÕS § 88 lg 8 alusel) ja ülejäänud 83,82 eurot põhivõla katteks. Seega moodustas kostja põhivõlgnevus 01.05.2015 seisuga 1404,17 eurot. Viivist hageja ei nõua, kuna eelnevalt nimetatud seisuga viivise võlgnevus kostjal puudus. Võlgnevuse kujundamist on võimalik jälgida hageja raamatupidamisprogrammi väljavõttest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole kostja võlgnevuse kustutamisele asunud.
3.Väär on kostja väide, et tema olevat korralikult tasunud hageja arveid juba mitme aasta jooksul. Hageja korteriühistu pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud hageja arveid ebaregulaarselt, kaootiliselt. Kuna kostja soovis teada saada arvete tunnuseid (kuupäev ja number), põhinõude võlgnevust, sissenõutavaks muutumise kuupäeva (maksetähtaeg), teenuste sisu jms, siis esitas hageja kostjale ajavahemikus veebruar 2012 kuni juuli 2015 esitatud arved. Viivise arvestused on toodud väljavõttetes hageja raamatupidamisprogrammist (hagi lisad 2, 3 ja 4). Kostja väidab ekslikult, et arve tasumisel märgib kostja iga kord, et ta tasub konkreetse arve eest ja sellel alusel peaks kostjalt laekunud summa arvestama eelkõige põhivõla, mitte viivise katteks. Hageja poolt esitatud dokumentidest (arvete koopiad ja pangakonto väljavõtted) nähtub, et hagejale tasumisel märgib kostja üldjuhul selgituse lahtrisse mis summa maksab ta millise kuu eest. Sellest ei ole võimalik üheselt aru saada, millise arve koostisosa eest (kas hoolduse, remondi, prügiveo, gaasi, viivise või võlgnevuse eest) kostja tegelikult maksab.
2-15-8673 Sellest võib järeldada, et kostja ei ole määranud missuguse kohustuse täitmiseks oli raha üle antud. Seetõttu oli hageja õigustatud kohaldama VÕS 88 lg 8.
4.Hageja selgitas, et tema nõudeks on kostja korteriga seotud majandamis- ja halduskulude põhivõlgnevus summas 1404,17 eurot seisuga 01.05.2015. Kohtule esitatud hagiavaldusele oli lisatud hageja 13.04.2015 esitatud arve märtsikuu eest summas 1517,11 eurot. Nimetatud summa koosnes: märtsikuu majandamis- ja halduskuludest summas 112,94 eurot, varasemast võlgnevusest summas 1375,05 eurot ning ajavahemikus 01.03.2015 kuni 31.03.2015 arvestatud viivisest summas 29,12 eurot. Nimetatud summast tasus kostja 27.04.2015 vaid 112,94 eurot. Kostja tasutud summa arvestati eelkõige viivise katteks ja ülejäänud summa põhivõlgnevuse katteks. Seetõttu jäi 01.05.2015 seisuga kostja hagejale võlgu 1517,11 – 112,94 = 1404,17 eurot. Lisaks esitas hageja kohtule ka väljavõtteid raamatupidamisprogrammist alates 01.01.2005 kuni 31.12.2012. Aastate 2013 kuni 2015 väljavõtted on kohtule juba esitatud. Seetõttu peaks hageja hinnangul olema täielik ülevaade kostja võlgnevuse tekkimisest alates 2005. a. Hageja lisas, et 2010 väljavõtte arvestus lõpeb 14.04.2010. Väljavõte ei ole täielik ning seetõttu esitas hageja kohtule ka aastal 2010 esitatud arvete koopiad. Hageja elektrooniline raamatupidamine võimaldab kostja võla tekkimist jälgida alates jaanuarist 2005. Kuid juba 01.01.2005 seisuga moodustas kostja võlg 8745,88 krooni. Hageja soovis juhtida tähelepanu kostja maksekäitumisele, mis on kajastatud väljavõtetes raamatupidamisprogrammist. Näiteks 2005. a tegi kostja makseid korteri eest ainult jaanuaris. Sellele järgnenud kuude eest ei ole kostja ühtegi makset teinud. Seejärel 2006. a tasus kostja korteri eest vaid kahel korral. Suurema makse tegi ta veebruaris 2006 tasudes 8646,11 krooni ja väiksema makse aprillis 2006 summas 1090,23 krooni. Pärast seda ei ole kostja 2006 ühtegi makset teinud. Järgmisel 2007. a hakkas kostja korteri eest maksma alles 19.11.2007. Kuni selle kuupäevani ei ole kostja ühtegi makset 2007. a teinud. Vaatamata eeltoodule püüab praeguses menetluses kostja tugineda sellele, et aegumise tõttu peab arutama ainult viimase kolme aasta eest esitatud arveid ja tasutud summasid. Hageja sellega ei nõustu. Viimastel aastatel kostja poolt tasutud summad läksid eelkõige viivise ja seejärel varasemalt tekkinud võlgnevuse katteks. Kostja võla kustutamata jätmise eest arvestati viivist esimest korda alles 2014 augustis. Septembris 2014 ei ole viivist arvestatud. Seejärel alates oktoobrist 2014 arvestatakse aga viivist igakuiselt. Vastavalt seadusele kuulub raamatupidamisdokumentatsioon säilitamisele 7 aasta jooksul. Hageja esitas raamatupidamisdokumentatsiooni 10 aasta eest. Juhul, kui kostja soovib vaidlustada varasemat perioodi, siis on hageja seisukohal, et tõendamiskoormus lasub antud juhul eelkõige kostjal. Juhul, kui kostja väidab, et kuni 2005. a ei ole tal võlgnevust olnud, siis kostja peab eelkõige tõendama seda, millal ja kui palju tema korteri eest tasunud on.
5.Hageja selgitas, kuidas toimub majandamiskulude arvestamine korteriühistus. Näidiseks võttis hageja detsembri 2014. Jaanuaris 2015 esitati kostjale arve nr 12/12 detsembri 2014 eest summas 132,48 eurot. Nimetatud summale lisandus viivis 27,32 eurot ja eelneval perioodil tekkinud võlgnevus summas 1406,53 eurot. Kuna detsembri 2014 jooksul tasus kostja hagejale 112,48 eurot, siis see summa arvestati tasumisele kuuluvast kogusummast maha. Kokku kuulus arve nr 12/12 alusel tasumisele 1453,85 eurot. Arve nr 12/12 jooksvad majandamiskulud olid järgmised: hooldus 17,17 eurot, remondifond 18,56 eurot, prügivedu 3,16 eurot, üldelekter 1,25 eurot, elamu kindlustus 0,93 eurot ja küte 90,71 eurot. Vastavalt hageja 29.07.2014 üldkoosoleku protokollile kinnitati üldkoosolekul hoolduskulude määra 0,37 eurot/m2 ja remondifondi määra 0,40 eurot/m2. Kostjale esitatud arves sisalduvad hooldus ja remondifond on arvestatud vastavalt nimetatud määradele. Hooldus 46,40 m2 ×
2-15-8673 0,37 = 17,71 eurot. Remondifond 46,40 m2 × 0,40 = 18,56 eurot. Ülejäänud majandamiskulud arvestatakse järgmiselt: jagatakse korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutatakse sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi pindalaga (s.o pindalapõhiselt). Kostja eluruumi pindala on 46,40 m2, kogu elamu pindala on 1980,50 m2. Prügiveo eest esitas Ragn-Sells AS arve summas 134,32 eurot (134,32 : 1980,50 × 46,40 = 3,16 eurot). Üldelektri eest esitas Eesti Energia AS arve summas 92,45 eurot (92,45 : 1980,50 × 46,40 = 1,30 eurot). Elamu kindlustuse eest esitas Swedbank AS arve summas 38,10 eurot (38,10 : 1980,50 × 46,40 = 0,93 eurot). Kütte eest esitas Tallinna Küte AS arve summas 3900,59 eurot (3900,59 : 1980,50 × 46,40 = 91,36 eurot). Arves nr 12/12 sisalduva viivise kokku summas 27,32 eurot arvestus on järgmine: põhivõlg 1267,30 eurot, ajavahemik 01.12.2014 - 29.12.2014, viivitatud päevi 28, viivise määr 0,07% päevas, viivis 24,84 eurot ning põhivõlg 1181,57 eurot, ajavahemik 29.12.2014 - 31.12.2014, viivitatud päevi 3, viivise määr 0,07% päevas, viivis 2,48 eurot. Viivitatud päevi kokku 31 ja viivis kokku 27,32 eurot. Kuna kostja poolt hageja pangakontole tehtud maksete selgitustest ei ole võimalik aru saada, millise kohustuse täitmiseks raha tasutud on, siis luges VÕS § 88 lg 8 alusel hageja, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise ja seejärel põhikohustuse katteks. Hageja märkis, et võib vajadusel esitada kuludokumentatsiooni iga kuu kohta. Juhul, kui kohus soovib täiendavalt kontrollida mõne muu kuu majandamiskulude arvestust (pärast detsembrit 2014), siis palus hageja sellest eraldi teatada. Hageja selgitas täiendavalt, et 01.05.2015 seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus 1404,17 eurot. Nimetatud summa koosnes tasumata jäetud majandamiskuludest, milledeks on hoolduskulud, remondifond, prügivedu, üldelekter, elamu kindlustus ja küte. Arvestades põhivõla suurust ja kostjale 2014 kuni 2015 esitatud arvete summasid, võib hageja hinnangul väita, et kostjal on 01.05.2015 seisuga tasumata kõik hageja arved alates veebruarist 2014. Kostja poolt aastatel 2014 kuni 2015 tehtud maksed arvestati varasema perioodi eest tekkinud võlgnevuse katteks. Hageja elektrooniline raamatupidamine võimaldab kostja võla kujunemist jälgida alates jaanuarist 2005. Kuid juba 01.01.2005 seisuga moodustas kostja majandamiskulude põhivõlg 8745,88 krooni (558,96 eurot). Juhul, kui kostja väidab, et 01.01.2005 seisuga ei olnud ta hagejale 8745,88 krooni võlgu, siis palus hageja esitada tõendid kostja poolt aastatel 2002-2004 korteri eest tasumise kohta.
6.Hageja nõuab 01.05.2015 seisuga arvestatud põhivõlgnevuse summas 1404,17 eurot kostjalt välja mõistmist. Nimetatud võlgnevus tekkis ajavahemikus juuli 2013 kuni aprill 2015 seoses hageja poolt kostjale osutatud ja/või vahendatud teenuste eest tasumata jätmisega. Arvestamise metoodika on üksikasjalikult kirjeldatud hageja 01.03.2016 esitatud selgituses. Lisaks nimetatud kuludele on kostja poolt jäetud tasumata korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel sama ajavahemiku eest arvestatud hoolduskulud ja remondifond. Nende kulude määrad on väljatoodud hageja 01.03.2016 selgituses, millele on muuhulgas lisatud üldkoosoleku protokoll. Hagiavalduse lisast nimetusega „Xxxx arveldused seisuga 31-12-2013“ nähtub, et 12.07.2013 seisuga moodustas kostja võlg 1585,78 eurot. Nimetatud võlgnevuse katteks tasus kostja 58,25 eurot 16.07.2013 ja 50,55 eurot 12.08.2013. Need summad arvestati eelnenud kuude eest tekkinud võlgnevuse katteks. Kostja võlgnevus vähenes 1476,98 euroni. Samal päeval (12.08.2013) esitati kostjale arve juulis 2013 vahendatud/osutatud teenuste eest, millest 4,15 eurot vee ja kanalisatsiooni eest, 7,70 eurot gaasi eest, 17,17 eurot hoolduskulude katteks, 18,56 remondifondi katteks, 1,86 eurot prügiveo eest, 0,32 eurot üldelektri eest ja 0,93 elamu kindlustuse eest. Kostja jättis selle arve tasumata. Seetõttu suurunes kostja põhivõlg 1527,67 euroni. Seejärel jättis kostja tasumata 12.09.2013 ja 10.10.2013 esitatud arved. Seetõttu suurunes kostja põhivõlg 1605,58 euroni. Kostja tasus 89,53 eurot 04.11.2013.
2-15-8673 Nimetatud laekumine arvestati eelnenud kuudel tekkinud võlgnevuse katteks. Nii vähenes kostja võlg 1516,15 euroni. Edaspidised kostjapoolsed ebaregulaarsed maksed olid VÕS § 88 lg 6 p-de 1 ja 4 arvestatud varasemate kuude eest tekkinud võlgnevuse katteks. Seejuures jäid 2014. a ja 2015. a jooksvad arved tasumata. Alates 2014. a teeb kostja teatud makseid eelnenud kuude eest tekkinud võlgnevuse katteks, kuid jätab jooksvad arved tasumata. Seetõttu kostja põhivõlgnevus lõppkokkuvõttes ei vähene. Võlgnevuse kustutamise stimuleerimiseks arvestati kostjale mõnede kuude eest ka viivist. 2014. a arvestati viivist augustis 27,27 eurot, oktoobris 26,92 eurot, novembris 26,75 eurot ja detsembris 27,32 eurot. 2015. a arvestati viivist jaanuaris 27,93 eurot, veebruaris 25,75 eurot, märtsis 29,12 eurot ja aprillis 28,65 eurot. Nimetatud viivised on kostja poolt tasutud. VÕS § 88 lg 6 p 1 ja § 88 lg 8 alusel arvestati kostjalt laekunud makseid nimetatud viivise katteks. Põhivõlg jäi seejuures jälle tasumata. Kostja on jätnud tasumata kõik kostjale ajavahemikus juuli 2013 kuni aprill 2015 osutatud/vahendatud elamu hoolduse, elamu remondi, prügiveo, üldelektri, elamu kindlustuse ja kostja korteri kütte, gaasi, vee- ja kanalisatsiooni teenuste eest, kokku summas 1404,17 eurot. Hagejale ei ole selge, kas ta peab tõendama kostjale ajavahemikus juuli 2013 kuni aprill 2015 esitatud arvete aluseks olevad kulud või mitte (s.o esitama kõikide teenuste tarnijate poolt samas ajavahemikus korteriühistule esitatud arved). Seetõttu jättis hageja need mahukad tõendid esitamata. Hageja märkis, et juhul, kui nende kulude osas on poolte vahel vaidlus (st asjaolu vajab tõendamist), siis on hageja valmis kõik need tõendid esitama.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Kostja ei nõustu hageja esitatud võla suurusega ega raamatupidamise programmi väljavõttes toodud arvete arvestusega jaanuarist 2013 kuni aprillini 2015. Hageja poolt esitatud tõend on kostja hinnangul arusaamatu ja ei näita, millal tekkis võlgnevus, palju kostja tegelikult igakuiselt peab tasuma, palju tasus ja kuidas on tehtud arvestus tasumise kohta. Juba nõude alguses on hageja andmete järgi kostja võlgnevus seisuga 15.01.2013 summas 1599,90 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, kus kohast on nimetatud summa võetud. Kostja hinnangul ei ole hageja välja toonud võlgnevuse kujunemise asjaolusid. Selleks, et kostjale oleks arusaadav, kuidas on tekkinud nõue arvete alusel 1404,17 eurot, peab hageja välja tooma vähemalt järgmised asjaolud: arve tunnused (kuupäev ja number) (iga arve kohta eraldi), arvest tuleneva põhinõude võlgnevuse (võlgnevus igas kuus eraldi, mis ei sisalda võlgnevust varasematest perioodidest), põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg kuupäevaliselt (iga kuu kohta eraldi), millest hageja põhinõue koosneb (st mida hageja nõue sisaldab – osutatud teenuse sisu), kohustuste täitmise aeg ja järjekord, kas ja milliseid makseid on kostja kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud iga kuu kohta eraldi). Seejuures peavad kõik hagi aluseks olevad asjaolud selguma hagiavaldusest endas ning kostja ei pea hagi aluseks olevaid asjaolusid tuletama hagi lisadest. Kostja tasub korralikult hageja poolt esitatud arveid juba mitme aasta jooksul. Vaatamata sellele, et kostja maksekorraldustes iga kord märgib, millise konkreetse arve eest ta tasub, hageja seda ei arvesta. Kostjalt laekunud summad lähevad kõigepealt viivise katteks ja ülejäänud summa varasema põhikohustuse katteks. Kostja on seisukohal, et hageja poolt VÕS § 88 lg 8 sätte kohaldamine kohustuse täitmise arvestamisel ei ole põhjendatud. Kostja lähtub arve tasumisel VÕS § 88 lg-st 1. Kostja märgib arve tasumisel iga kord, et ta tasub konkreetse
2-15-8673 arve eest. Hageja on kohustatud arvestama kostja poolt jooksvate arvete järgi tasutud summasid vastavalt kostja juhenditele. Kostja poolt tasutud summadega peab hageja katma kõigepealt kostja selgituses märgitud arvete põhikohustused, mitte viivised. Kostja soovis mitmel korral lahendada võlgnevuse küsimuse kohtuväliselt. Viimasel korral pöördus kostja hageja poole e-kirjaga 06.04.2015. Kostja teavitas, et keeldub oma kohustuse täitmisest aegunud nõude osas ja palus esitada korteriühistu nõuded aegumata võla osas, s.o alates 01.01.2012. Hageja teatas oma 25.06.2015 vastuses, et vastab kostja päringule hiljem, kuid vastuse asemel sai kostja kohtult hagiavalduse võla nõudes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 3 tulenevalt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumisaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Eelmainitust lähtudes aegusid hagi esitamise ajaks hageja poolt kuni 2012. a esitatud arvetest tulenevad nõuded. Kostja taotles kohtul võtta arvesse nõude aegumist.
9.Kostja ei nõustu hageja selgitusega, et kostja poolt hageja pangakontole tehtud maksete selgitustest ei ole võimalik aru saada, missuguse kohustuse täitmiseks raha tasutud on. Arvete tasumisel maksekorralduste selgitustes sõnastas kostja väga täpselt mida ja millises ulatuses ta on arved tasunud. Seega VÕS § 88 lg-st 1 tulenev eeldus on kostja poolt täidetud ja hagejal ei ole õigust oma äranägemise järgi VÕS § 88 lg 8 kohaldata. Kostja on arve tasumisel märkinud iga kord, millise konkreetse arve ta tasub ja millises ulatuses. Hageja on kohustatud seda arvestama. Lisaks ei ole kostjale selge jaanuari ja veebruari 2012 arvetele lisatud lisamaks - sihtotstarbeline tasu (riigilõiv) 5 eurot mõlema kuu eest. Kostja leidis, et vajalikud riigilõivud tuleb tasuda hooldus- ja haldusrahadest ning seega lisamaks on põhjendamatu. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks kostjal 01.05.2015 seisuga tasumata kõik hageja arved alates veebruarist 2014. a. Seetõttu esitas kostja omapoolse arvestuse tasumiste kohta perioodil 01.01.2012 kuni 31.03.2015. Esitatud koondtabelist on näha, et kõik korteri arved nimetatud perioodi eest on tasutud täies ulatuses. Korteri arved jaanuari ja veebruari 2014 kuude eest olid tasutud kahekordselt – 17.03.2014 ja 19.06.2014, mille tõttu on tekkinud ettemaks summas 263,87 eurot. Arvestades, et mõned arved olid tasutud hilinemisega, peab kostja selle eest tasuma viivist 99,03 eurot. Kostja on ajavahemiku 01.01.2012 kuni 31.03.2015 eest hagejale tasunud 164,84 eurot (263,87 – 99,03) vajaminevast rohkem. Seega kostjal puudub võlgnevus hageja ees eelmainitud perioodil ja hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud. Kostja jäi ka oma varem esitatud seisukoha juurde, et käesoleva hagi esitamise ajaks aegusid hageja poolt kuni 2012. a esitatud arvetest tulenevad nõuded.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
12.Hageja nõuab kostjalt kui korteriühistu liikmelt (KÜS § 5 lg 1) majandamiskulude tasumist seisuga 01.05.2015. Sellise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle
2-15-8673 täitmist. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 kohaselt korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
13.Asja materjalidest järelduvalt ei ole pooled menetluses vaielnud selle üle, et Tallinnas aadressil Xxxx asuvate korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks on moodustatud korteriühistu (hageja). Samuti ei ole vaidlust olnud selles, et kostja oli vaidlusalusel perioodil (ja on tänaseni) korteriühistu liige. Need asjaolud on tuvastatavad ka asja materjalide põhjal (vt I kd, tl 5-6, 15). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud kostjale majandamiskulude ja korteriühistu poolt vahendatud teenuste eest tasumiseks regulaarselt arveid.
14.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas ja millises ulatuses on kostjal korteriühistu liikmena hageja ees täitmata kohustusi. Samuti on kostja taotlenud aegumise kohaldamist.
15.Kohus märgib, et korteriühistu peab enda esitatud majandamiskulude nõude rahuldamise eeldusena KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul peab ühistu vaidluse korral raamatupidamisdokumentidega tõendama, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse (vt nt Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14).
16.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, mida on hagejal vaja arusaadavalt välja tuua ja tõendada (vt I kd, tl 173-176; II kd, tl 12-17, 32-35 pöördel). Vaatamata kohtu korduvatele korraldustele, ei ole hageja neid järginud. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud nõude rahuldamiseks alust andvate asjaolude olemasolu. Ainuüksi (osaliselt) arvete esitamine tõendina ja tuginemine sellele, et kostja pole esitatud arvete alusel tasunud, ei ole piisav hagi rahuldamiseks.
17.Kuigi hagi jääb ülaltoodud põhjustel rahuldamata, peab kohus vajalikuks märkida ka järgnevat. Hageja väidete kohaselt oli juba 01.01.2005 seisuga kostja võlg 8745,88 krooni (558,96 eurot) ning viimastel aastatel kostja poolt tasutud summad on läinud eelkõige viivise ja seejärel varasemalt tekkinud võlgnevuse katteks. Veel on hageja välja toonud, et 13.04.2015 esitatud arve oli märtsi kuu eest summas 1517,11 eurot, mis sisaldas mh varasemat võlgnevust summas 1375,05 eurot, millest kostja tasus 27.04.2015 vaid 112,94 eurot ning see arvestati viivise katteks ja ülejäänud summa põhivõlgnevuse katteks. Seega on hageja arvestuste kohaselt 01.05.2015 seisuga kostja hagejale võlgu 1404,17 eurot (1517,11 112,94). Hageja on kohtule esitanud mh perioodi veebruar 2012 kuni juuni 2015 arved (kokku
2-15-8673 põhivõlgnevus 3783,14 eurot ja viivis 253 eurot; vt I kd, tl 93-140) ning hageja konto väljavõtted, milledest nähtub, et kostja on viidatud perioodil maksnud hagejale 4184 eurot (vt I kd, tl 104, 108, 118, 131, 140). Ka kostja on esitanud kohtule maksekorraldused, milledelt nähtub arvete tasumine kostja poolt sama perioodi eest, mille kohta on hageja esitanud arved (vt I kd, tl 37-66). Ülejäänud varasema perioodi võlgnevuse kohta puuduvad kohtul selle kontrollimist võimaldavad andmed (vt otsuse p 16) ning nende osas on kostja palunud kohaldada aegumist. Kohus märgib, et kui kõrvutada hageja poolt esitatud arveid kõnesoleval perioodil (veebruar 2002 – juuni 2015), tema konto väljavõtteid ja kostja maksekorraldusi, nähtub nendest, et kostja on sellel perioodil oma maksekohustused täitnud ning makstud on isegi rohkem 263,88 eurot (veebruar 2012 eest 1 sent + jaanuar 2014 eest 117,89 eurot + veebruar 2014 eest 145,98 eurot; kohus ei ole arvestanud selle juures hageja poolt arvetel esitatud viivist 253 eurot). Kuigi viidatud perioodil esitatud arved sisaldavad ka viivist kokku summas 253 eurot (vt I kd, tl 127, 129, 130, 132-137), ei ole kohtul võimalik kontrollida viivise arvestuse õigsust, lisaks on hageja ise kinnitanud, et ta ei nõua viivist (vt nt I kd, tl 23). Kohtule esitatud viivise nõue peab olema kontrollitav, see tähendab, et hageja peab esitama viivise nõude selliselt, et välja on toodud, milliste maksete tasumisega on võlgnik viivitanud ja millise perioodi vältel. Hageja kohtu ette eeltoodud asjaolusid toonud ei ole. Hageja esitatud arvetelt ei ole võimalik kindlaks teha, millise maksega viivitamise ja millise ajavahemiku eest on viivis arvestatud. Hageja poolt hagi lisadena 2-4 esitatud tabelid sisaldavad küll mh viivisearvestust (vt I kd, tl 8 ja 11), kuid nendest ei ole võimalik aru saada, kuidas on võlgnevus (eeldatavalt enne hagis nõutud perioodi) kujunenud, millelt on lisaks arvestatud viivist. Kohus on menetluses korduvalt eelnevale hageja tähelepanu juhtinud ja nõudnud selgitusi, kuid hageja ei ole kohtu korraldusi täitnud.
18.Kohus selgitab, et VÕS § 88 lg-st 1 tulenevalt võib eelkõige võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Seetõttu on oluline hinnata, kas kostja on määranud, et tasub teatud kindla kalendrikuu võlgnevuse, maksab hagejale iga kuu eest teatud põhjusel vähem vms. Kohtupraktikast lähtuvalt saab võlgnik määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hageja poolt perioodil veebruar 2012 – juuni 2015 esitatud arvete eest, märkides konkreetselt maksekorralduste selgitusse, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis (vt I kd, tl 37-66; vt ka hageja konto väljavõtted I kd, tl 104, 108, 118, 131, 140). Seega on võlgnik (kostja) ise määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale (hagejale) raha maksis. Samas tuleb arvestada VÕS § 88 lg-s 8 sätestatuga, millest tuleneb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi (hõlmab ka viivist) ning lõpuks põhikohustuse katteks. Paragrahvi üheksanda lõike järgi ei või aga võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks kaheksandas lõikes sätestatust erinevat järjekorda. Isegi kui lugeda praegusel juhul kostjalt perioodi veebruar 2012 – juuni 2015 arvete eest saadud 4184 euro arvel esmalt tasutuks 253 euro suurune viivise nõue ning edasi lugeda täidetuks põhikohustus (3783,14 eurot), ei jääks kõnesoleval perioodil enam tasumata võlga.
19.Kostja poolt esitatud aegumise väidete puhul tuleb arvestada, et nõude aegumine annab TsÜS § 142 lg 1 järgi kohustatud isikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega nõue aegumisega iseenesest ei lõpe ning võlgnik võib kohustuse täita ka pärast nõude aegumist. Seda tuleb arvestada mh VÕS § 88 sätete kohaldamisel. Seega, juhul kui kostjal oli
2-15-8673 juba enne 01.01.2005 seisuga võlg tekkinud, on nõuete aegumise seisukohalt oluline tuvastada, kas kostja on (võla tekkimise perioodil) esitatud arvete tasumisel määranud, millise kohustuse täitmiseks ta hagejale raha maksab. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud (vt otsuse p 18), et kostja soovis (vähemalt) alates 01.01.2012 maksta igakuiselt üksnes arvetel märgitud arvestusperioodi(de) eest ning need soovid olid hagejale äratuntavad, on enne 01.01.2012 (ehk hiljemalt 2011. a) sissenõutavaks muutunud kohustused 08.06.2015 seisuga TsÜS § 146 lg 1 ja § 154 järgi aegunud. Seega isegi juhul, kui hageja oleks esile toonud ja tõendanud nõude rahuldamiseks alust andvate asjaolude olemasolu, oleks olnud hageja nõue kuni 2011. a lõpuni sissenõutavaks muutunud kohustuste osas aegunud ning ülejäänud osas kostja poolt täidetud (vt otsuse p-d 17 ja 18).
20.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
22.Järgnevalt hindab kohus, millised kostja menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
23.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas kostja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
24.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
2-15-8673
25.Kohtule (29.09.2017) esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on kostjale osutatud õigustoiminguid kokku 9 tunni ulatuses, tunnihindadega 90 eurot ja 84 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega kostja kulud õigusabile kokku 758 eurot (ilma käibemaksuta).
26.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg oli esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa ka keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
27.Ülaltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud õigusabikuludeks 758 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
28.Menetluskulude hüvitamisel soovis kostja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab hageja kostjale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
29.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.