2-17-115344
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik Kohtujurist
Tambet Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2017.a, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-115344 OÜ AF Võlamenetlus hagi S.O. vastu 567,17 EUR nõudes
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Eneli Kivi
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871; asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost: [email protected] Kostja: S.O., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetluskulude jaotus
2-17-115344
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. Asjaolud, menetluse käik OÜ AF Võlamenetlus on esitanud 18.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.O. vastu 567,17 EUR saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. 1.08.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida kätte toimetada ei ole õnnestunud. 08.09.2017.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti OÜ AF Võlamenetlus nõue S.O. vastu võlgnevuse nõudes üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kohtunikuabil on tekkinud kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Tartu Maakohus keeldus tsiviilasja menetlemisest ning saatis tsiviilaja kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus kohustas 21.09.2017.a hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. OÜ AF Võlamenetlus esitas 09.10.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 15.01.2015.a. liitumislepingu nr. 3643660 ja osamaksetega vara müügilepingu nr. 3643663, 05.06.2014.a liitumislepingu nr. 3168105 ning 17.11.2014.a osamaksetega vara müügilepingu nr. 3519335. Ajavahemikul 01.05.2015.a- 01.08.2015.a esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.07.2015.a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 16.12.2016.a OÜ-le AF Võlamenetlus. Hageja palub kohtul kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 275,72 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 46,79 eurot ning viivis kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ning viivis menetluskuludelt. Pärnu Maakohus võttis 10.10.2017.a OÜ AF Võlamenetlus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Pooled esitasid 10.11.2017.a kohtule mõlema poole allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping Võttes arvesse, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-17-115344, milles hageja palub kostjalt välja mõista 344,65 eurot ja pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissilepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:
2-17-115344 15.03.2018 35,00 310,00 15.04.2018 35,00 275,00 15.05.2018 35,00 240,00 15.06.2018 35,00 205,00 15.07.2018 35,00 170,00 15.08.2018 35,00 135,00 15.09.2018 35,00 100,00 15.10.2018 35,00 65,00 15.11.2018 35,00 30,00 15.12.2018 30,00 0,00 Kokku:: 500,00 1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX viitenumbriga 708742864. 1.3 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ AF Võlamenetlus õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole allkirjastatult 10.11.2017.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid
2-17-115344 asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-17-115344 kokku riigilõivu 75 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt OÜ-le AF Võlamenetlus kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 37,50 eurot tema poolt märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.