Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18123
Tsiviilasi, hageja nõue
Narva linna (Narva Linnaelamu kaudu) hagi Kangelaste pr 19 korteriühistu vastu korteriühistu 20. juuni 2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Narva linn Narva Linnaelamu kaudu (RK 11129843) Narva Linnaelamu seaduslik esindaja Jelena Pahhomova Hageja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko (IK XXX) Kostja: Kangelaste pr 19 korteriühistu (RK 80021192) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige A V
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
KÜ Kangelaste pr 19 juhatuse valimine Audiitorfirma valimine KÜ Kangelaste pr 19 revisjoni läbiviimiseks 20.06.2015. a. koosoleku otsuse kinnitamine KÜ Kangelaste pr 19 põhikirja muutmine
Seetõttu on tühised ka tühiste otsustega
2-15-18123
Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebamise õigusest.
Narva linn Narva Linnaelamu kaudu esitas 2. detsembril 2015 Viru Maakohtule hagiavalduse Kangelaste pr 19 korteriühistu vastu korteriühistu 20. juuni 2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes. 17.02.2016 istungil saavutasid pooled kompromissi. Kohus aga ei saanud kompromissi kinnitada ja menetlust lõpetada, kuna 22.02.2016 esitas kostja lepingulise esindaja W I i isikus vastuväite kohtu tegevuse peale, milles oli samuti ka kohtuniku taandamise avalduse. Ühtaegu esitas W I ka taotluse protokolli paranda-miseks. W I 17.02.2016 istungil ei osalenud. 08.11.2016 määrusega uuendas kohus asja arutamise ja määras asja läbivaatamiseks uuel kohtuistungil 26.10.2017. a. Kohus kutsus istungile ka kostja endise juhatuse esimehe N H . N. H teatas 25.10.2017. a avalduses, et ta ei ole alates 01.06.2017 KÜ Kangelaste pr 19 juhatuse esimees. Istungil loobus N H vastuväidetest kohtu tegevuse peale ja protokolli muutmise avaldusest. Istungil osalenud juhatuse liige A V kohtukoosseisu osas taandusi ei olnud. 26.10.2017. a kohtuistungil taotles hageja 1100 euro õigusabikulude hüvitamist seoses asja menetluse pikenemisega, millega kostja nõustus.
Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust
2-15-18123 tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte sõlmitud ja kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, samuti ei riku saavutatud kokkulepe avalikku huvi. Kohus selgitab, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus selgitab pooltele menetlus lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissis on hagejad kokku leppinud menetluskulude hüvitamise korra. Hageja taotles poole riigilõivu s.o 150 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.