1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Merle Nigol vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Merle Nigolilt OÜ AF Võlamenetluse kasuks põhivõlgnevus summas 1319,40 eurot, tasumata intressid 123,46 eurot, teenustasu summas 19,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (03.03.2016 kuni 18.05.2017) summas 319,30 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku 1811,51 eurot.
3.Jätta rahuldamata OÜ AF Võlamenetlus võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 20 eurot.
4.Välja mõista Merle Nigolilt OÜ AF Võlamenetluse kasuks viivis põhinõudelt alates 19.05.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet.
5.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud Merle Nigoli kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-106676 OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8.Välja mõista Merle Nigolilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud 300 eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-106676
9.Välja mõista Merle Nigolilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskulult (300 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Coop Finants AS (endine ETK Finants AS, registrikood 12087992) ja Merle Nigol (kostja) sõlmisid 27.11.2012 ja 03.12.2013 Säästukaart Pluss lepingu nr XXX ja Lisa XXX, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid (tlk 36-43). Vastavalt krediitkaardi taotlusele loetakse leping Coop Finants AS ja kontoomaniku vahel sõlmituks Coop Finants AS poolt krediitkaardi taotluse aktsepteerimisel. Hageja väljastas kostjale Säästukaart Plussi ning andis kostjale kasutamiseks krediidilimiiti summas 200 eurot +1000 eurot. Säästukaart Plussi tingimuste punkti 4.1 kohaselt kohustub klient tasuma intressi. Kohaldatav intressimäär tuleneb Säästukaart Plussi üldtingimuste punktist 4.3. Kohaldatav intressimäär on 19,9% aastas. Kostja ei tasunud lepingust tulenevaid makseid lepingule kohaselt, millest tulenevalt Coop Finants AS saatis kostjale teatise Säästukaart Pluss sulgemise ja lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Coop Finants AS andis kostjale tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud ja Coop Finants AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu ühepoolselt üles 03.03.2016 võlgnevuse tõttu (tlk 45). Teate esitamise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata võlgnevus Säästukaart Pluss eest: tähtajaks tagastamata põhiosa 1319,40 eurot; tasumata intressid 103,98 eurot, viivitusintressid ja kahjuhüvitised 59,06 eurot; lepingu(te) haldamisega seotud muu kulu 19,35 eurot. Tulenevalt Säästukaart Pluss lepingust kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale. Viivisemäär aastas on sama, mis intress, s.o. 0,055% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Coop Finants AS loovutas 31.08.2016 kostja vastase nõude OÜ AF Võlamenetlusele koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tlk 46). Hageja esindaja on kostjale korduvalt saatnud maksemeeldetuletusi (tlk 47-48), kuid vaatamata meeldetuletustele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri (tlk 50). Hageja väitel on tal õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel.
2.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata krediidisumma 1319,40 eurot, intress 123,46 eurot ja tasumata igakuine kaardi teenustasu 19,35 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest kuni nõude loovutamiseni ja nõudeloovutamisest kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgse viivisemääraga järgmiselt:
Tsiviilasi nr 2-17-106676
Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 319,30 eurot.
3.Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA SEISUKOHT
4.Kostja, oma vastuses (tlk 62), võtab omaks tsiviilasjas 2-17-106676 esitatud väite, et tal lasub võlgnevus Coop Finants AS ees, kuid talle teadaolevalt on sama võlgnevuse osas tehtud kohtulahend, mis on sundtäitmisel ning võlgnevus on juba osaliselt tasutud. Kostja palub jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Juhul, kui kostjale teadaolevad andmed antud asjas ei osutu õigeks ja kostja suhtes pole siiski varasemat kohtulahendit samas asjas tehtud, siis taotleb kostja maksegraafiku koostamist võlgnevuse tasumiseks, kuna ta on hetkel majanduslikult raskes olukorras. Kostja sissetulekuteks on töövõimetuspension, peretoetus ja laste elatis, mida ei saa nii palju, kui kohtulikult on välja mõistetud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja Coop Finants AS (registrikood 12087992) vahel on sõlmitud 27.11.2012 ja 03.12.2013 Säästukaart Pluss leping nr XXX ja Lisa XXX, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et tal on käesoleval hetkel võlgnevus kostja ees.
6.Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas antud tsiviilasja menetlemine on põhjendatud. Kostja on oma vastuses esitanud hageja nõudele vastuväite selles osas, et tema hinnangul on antud nõude kohta olemas jõustunud kohtulahend, mis on käesoleval ajal sundtäitmisel. Kohus, kontrollinud Kohtuinfosüsteemist Merle Nigol suhtes tehtud kohtulahendeid, ei tuvastanud, et käesolevas menetluses osalevate poolte ja arutatava nõude osas oleks olemas jõustunud Eesti kohtu lahend. Samuti ei ole kostja esitanud selle tõendamiseks ka ühtegi tõendit. Seega on hageja nõue õigustatud ning kuulub lahendamisele.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista tähtajaks tagastamata laenu põhiosa 1319,40 eurot, tasumata intressid 123,46 eurot, teenustasu summas 19,35 eurot, võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 50 eurot, ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 319,30 eurot ning seadusjärgsed viivised kuni põhinõude täitmiseni.
8.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus kontrollinud poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi, asub seisukohale, et tegemist on täies ulatuses kehtivate lepingutega ning neis ei sisaldu kehtetuid tüüptingimusi. Kuivõrd kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud ning võtab nõude õigeks, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tähtajaks tagastamata põhiosa 1319,40 eurot, tasumata
Tsiviilasi nr 2-17-106676 intressid 123,46 eurot, teenustasu summas 19,35 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 319,30 eurot järgnevalt.
9.Täiendavalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 18.05.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka võlgnevuse sissenõudmise kulud summas 50 eurot lähtuvalt VÕS § 1132 lg 2 p 3. Kostja on esitanud vastuväite vaid hageja menetluskulude osas ning palub jätta need hageja enda kanda. Kohus on seisukohal, et hageja poolt viidatud VÕS § 1132 ei ole praegusel juhul kohaldatav, kuna lepingu sõlmimise (03.12.2013) ajal sellist sätet ei kehtinud. Kõnesolev paragrahv (sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt) jõustus alles 01.10.2015. Seega on võla sissenõudmiskulude aluseks Julianus Inkasso sissenõudmiskulude hinnakiri. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on kostjale saadetud 15.02.2016 lepingu ülesütlemise teatis (Coop Finants AS poolt) ning 29.09.2016 võlateatis, 30.12.2016 hagihoiatus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd esimene 15.02.2016 teade on edastatud Coop Finants AS poolt ning selle osas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid selle edastamise kulusid, siis jätab kohus selles osas kulu väljamõistmata. Järgneva teatise eest, mis on edastatud 29.09.2016, on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista hinnakirja alusel 25 eurot ning 30.12.2016 kirja eest 5 eurot. Seega mõistab kohus hageja võlgnevuse sissenõudmise kulude eest kostjalt hageja kasuks välja 30 eurot.
11.Kostja on oma vastuses märkinud, et on nõus maksma hagejale maksegraafiku alusel, kuna on raskes majanduslikus seisus. Kohus selgitab, et isegi kui käsitleda antud kostja vastust kohtuotsuse täitmise kindlaksmääramise taotlusena, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud sellise taotluse rahuldamine. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Praeguses asjas ei ole aga kohtu hinnangul alust kostja taotlust rahuldada. Kostja ei ole oma vastuses märkinud, millises osas ning mis aja jooksul on ta võimeline võlgnevuse tasuma. Samuti ei pea kohus kostja soovitud ositi tasumise korda põhjendatuks, kuna hageja ei ole kohtuotsuse ositi täitmisega nõus, ning kostja ei ole siiani näidanud üles tahet ositi maksmiseks (ei ole pärast lepingu ülesütlemist võlgnevuse katteks makseid teinud) ega püüdnud hagejaga kompromissläbirääkimisi pidada. Kohus selgitab, et pooltel on võimalik kohtuotsuse täitmise kord kokku leppida ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
Tsiviilasi nr 2-17-106676 määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi suuremas ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 900 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot.
14.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 300 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.