Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ja vastustaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna hageja asukoht on Rootsi Kuningriigis, tuleb määrata kohalduv õigus. Kuna kostja, kellel pole majandustegevust, on sõlminud laenulepingu hagejaga, kelle majandustegevuseks on laenude andmine ja kes tegeleb laenude andmisega tarbija hariliku viibimiskoha riigis, tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduva õiguse kohta (edaspidi määrus) artikli 6 lõike 1 punkti a järgi lepingule kohaldada tarbija hariliku viibimiskoha riigi s.o Eesti Vabariigi õigust. Määruse artikli 12 lõike 2 järgi määratakse lepingu täitmise viis ja lepingu mittetäieliku täitmise korral võetavad meetmed kindlaks, võttes arvesse selle riigi õigust, kus lepingut täidetakse. Arvestades asjaolusid, et kostja elukoht on Eesti Vabariigis ja hageja andis kostjale laenu Eesti Vabariigis, on võlausaldaja tegevuskoht, mis on võlasuhtega kõige rohkem seotud, Eesti Vabariigis asuv tegevuskoht. Kuna lepingut täidetakse Eesti Vabariigis, tuleb määruse artikli 12 lõike 2 järgi määrata lepingu täitmise viis ja lepingu mittetäieliku täitmise korral võetavad meetmed kindlaks Eesti Vabariigi õiguse alusel.

3 (8)

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 17.02.2016. a sõlmitud väikelaenu laenulepingu muutmise kokkulepe nr 1 (tl 18), mille järgi kohustus kostja tasuma hagejale laenusumma osamaksetega 39,94 eurot iga kuu 10. kuupäevaks. Kuna kostja ei tasunud osamakseid ettenähtud tähtajaks, ütles hageja 22.11.2016. a laenulepingu üles ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 1779,54 eurot, millest 1381,11 eurot on põhivõlgnevus, 298,43 eurot viivis ja 100 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud -inkassole võla sissenõudmise eest makstud tasu, kuna võlgade sissenõudmine pole hageja põhitegevus. Hageja taotleb kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud määras – 0,074% tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja on 16.10.2017. a kohtule esitatud vastuses hagile (tl 38), milles hagi õigeks võtnud. Kostja on põhjendanud oma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist majandusraskustega ning kinnitanud, et ta on võimeline tasuma võlgnevuse osamaksetega 50 eurot kuus. TsMS § 440 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause järgi lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Kohus on tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja taotletud ulatuses õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1, § 403 lg 21, § 416 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, § 108, § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3, lg 4 ja § 115 lg 1 sätetega.

4 (8)

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 403 lg 21 järgi kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja ei tasunud hagejale kolme järjestikust osamakset väikelaenu laenulepingu muutmise kokkuleppes nr 1 märgitud tähtajaks ja kostja ei tasunud hagejale võlgnevust ka hageja antud täiendava tähtaja jooksul, oli hagejal VÕS § 416 lg 1 järgi õigus üles öelda väikelaenu laenulepingu muutmise kokkulepe nr 1 ja nõuda kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. Osamaksete suhtes, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, on hagejal lepingu täitmise nõue. Osamaksete suhtes, mille tasumise tähtaeg saabus pärast lepingu ülesütlemist ja mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega, on hagejal lepingu ülesütlemisest tulenev nõue. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 järgi tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või nõuda tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise 5 (8)

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja nõuab viivise väljamõistmist lepingus kokku lepitud intressimääras 0,074% tasumata põhivõlgnevuselt iga põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest pärast lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni ja ajavahemik võlgnevuse sissenõutavaks muutmisest hagi esitamiseni on 292 päeva, tuleb kostjalt hageja kasuks viivise katteks välja mõista 298,43 eurot (1381,11 x 0,00074 x 292). VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna hageja ja kostja on sõlminud väikelaenu laenulepingu muutmise kokkuleppe nr 1 pärast 01.10.2015. a, tuleb kohaldada VÕS §-s 1132 sätestatud regulatsiooni võla sissenõudmise kulude suhtes. Arvestades asjaolu, et hageja nõue on suurem kui 1000 eurot, saab hageja VÕS § 1132 lg 2 punkti 3 järgi nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist maksimaalselt 50 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 4 järgi saab hageja nõuda VÕS §-s 1132 lõikes 2 sätestatud hüvitise määra ületavate võla sissenõudmiskulude hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kuna kostja on õigeks võtnud, et esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud VÕS §-s 1132 lõikes 2 sätestatud hüvitise määra ületavas osas, ja hageja on tasunud inkassole võla sissenõudmise eest 100 eurot, saab VÕS §-de 1132

6 (8)

lg 4, 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmise kulude katteks välja mõista 100 eurot. Eeltoodu ja TsMS §-de 440 lg-te 1 ja 3 ja 444 lg 3 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1779,54 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 1381,11 eurot, viivis 298,43 eurot ja võla sissenõudmise kulud 100 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Arvestades asjaolusid, et kostja põhjustas hagi esitamise, on hagi õigeks võtnud ja hagi rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 495 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 59,09 eurot (tl 4 pöördel) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 165,91 eurot (tl 31). Seega on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 225 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 225 eurot.

7 (8)

TsMS § 144 p 1 järgi on üheks kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud, summas 270 eurot on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikud ja tuleb kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 495 eurot (225 +270). Otsuse täitmise kord Kostja on esitanud taotluse võlgnevuse tasumiseks osamaksetega 50 eurot kuus, millega hageja on nõustunud. Seetõttu määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb tasuda kohtulahendiga välja mõistetud võlgnevus ja menetluskulud hagejale ositi 45 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Et kostja saaks osamakse tasuda ettenähtud tähtajaks ka juhul, kui talle laekuvad osamakse tasumiseks vajalikud rahalised vahendid kuu lõpus, määrab kohus osamakse tasumise tähtajaks iga kuu viimase kuupäeva alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja kohustab kostjat tasuma neljakümne neljal kuul osamakse summas 50 eurot ja ühel kuul osamakse summas 74,54 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.