Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-23-139103 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 

Bondora AS (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 09.10.2020 kirjalikus vormis laenulepingu nr BL2101130 (Lisa 2) (edaspidi laenuleping või leping), mille alusel sai kostja laenu 3189,00 eurot intressiga 35,46 % aastas. Lepingu kokkulepitud lõpptähtpäev oli 10.04.2023. Laenuandja on laenusumma kogu ulatuses Kostjale välja maksnud (Lisa 3) ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 189,00 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 59,08 %, mis ei ületa toona Eesti Panga viimati avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (31.05.2020 seisuga 20,52 %) enam kui kolm korda. Laenulepingu alusel võttis Kostja laenu 3189,00 eurot, intressiga 35,46 % aastas laenujäägilt, tagasimakseperioodiga 30 kuud, lepingu lõpptähtpäevaga 10.04.2023, igakuise maksetähtpäevaga 08. - 10. kuupäeval, kohustusega tasuda alates 09.11.2020 iga kuu igakuiseid laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid (eritingimuste p 1 alapunktid ja üldtingimuste p 6.1.). Laenulepingu p 1.21. kohaselt lepiti kokku lepingu haldustasu tasumises 4 % algsest laenusummast aastas, s.o 10,63 eurot kuus (3189 x 4 % / 12 = 10,63), mis on maksegraafikus arvestatud intressimakse hulka. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud ainult ühe väikese makse – 09.11.2020 0,43 eurot – mille arvelt vähenes maksegraafiku esimese makse võla põhiosa. Kostja jäi võlgnevusse kõigi maksetega alates esimesest, 09.11.2020 maksest. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (osaliselt ühe ja täielikult 3 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale 09.02.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 9), milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 08.03.2021 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping 09.03.2021 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja

Tsiviilasi nr 2-23-139103





 





kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud. 10.03.2021, kui kostja võlgnes osaliselt või täielikult juba 5 kuu maksed, saatis laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles (Lisa 10). Teade saadeti kostja poolt laenuandjale teatatud epostiaadressil, SMS-ga tema telefoninumbril ja tehti kättesaadavaks internetis laenuandja iseteeninduse saidil. Sellest tulenevalt jõudis ülesütlemisteade faktiliselt kostjani ja kostjal tekkis võimalus sellega tutvuda ülesütlemisteate saatmise päeval 10.03.2021, alternatiivselt tuleb kokkuleppest tulenevalt lugeda ülesütlemisteade kostja poolt kättesaaduks ja leping lõppenuks hiljemalt 13.03.2021. Nõude arvestuses lähtub hageja sellest. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja on kostjale lepingulise kohustuse meeldetuletamiseks saatnud kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil 68 meeldetuletust. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Lepingus kokkulepitud laenusumma oli 3189 eurot. Lepingu p. 1.22. kohaselt pidi kostja tasuma lepingutasu 189 eurot, mis peeti kinni laenusummast. Kostja kontole kanti reaalselt üle 3000 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral langeb ära lepingutasu maksmise kohustus, väheneb põhiosa jääk lepingutasu 189 euro võtta. Kostja põhiosa võlg on siis 3189 – 0,43 – 189 = 2999,57 €. Kostja võlgnes hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 747,55 eurot (alates 14.03.2021). Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (e-postiga) ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, kuna hageja on loobunud hagist osas, mida kohus ei saaks välja mõista, kui vastutustundlikku laenamise põhimõtet oleks rikutud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tsiviilasi nr 2-23-139103  





Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv loobumise tõttu osaliselt. Kohus saab riigilõivu tagastada menetlusse võetult nõudelt üksnes üksnes 1⁄2 ulatuses enamtasutud riigilõivust hagimenetluses vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 ja lg-le 3. Kui esisalgu oli hagihind 4872,42 eurot ja kuulus tasumisele 560 eurot, siis uue hagihinna eest tuli tasuda 490 eurot. Sellest vahest pool, s.o 35 eurot saab hageja tagasi. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Seega loobutud osas jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus peab põhjendatuks 20 eurot maksekäsu eest ning uue hagihinna eest tasutava riigilõivu osas 490 eurot. Riigilõiv osas, mis ei kuulu tagastamisele loobumise tõttu (35) eurot, jääb hageja enda kanda. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.