TsMS § 405 alusel lihtsustatud korras kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista JxxxxxKxxxxxxx Rxxx Zxxxxxxasuks 258,34 eurot, millest 230 eurot on põhivõlg, 3,34 eurot 07.11.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 25 eurot võla sissenõudmiskulu.
3.Välja mõista Jxxxx Kxxxxxxx Rxxx Zxxxxxkasuks alates 08.11.2017. a viivis põhivõlalt (230 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
Jätta rahuldamata Rxxx Zxxxx hagi Jxxxx Kxxxxx vastu intressi nõudes ja viivise ning võla sissenõudmiskulude nõudes resolutsiooni punktides 2 ja 3 väljamõistetust suuremas ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 48% ulatuses Jxxxx Kxxxxx kanda ja 52% ulatuses Rxxx Zxxxx kanda.
2.Välja mõista Jxxxx Kxxxxxxx Rxxx Zxxx kasuks menetluskulud summas 96 eurot. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul 1 (7)
alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rxxx Zxxx esitas 18.09.2017. a kohtule hagiavalduse Jxxxx Kxxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.06.2017. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 300 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga summas 78 eurot igakuiste maksetena kolme kuu jooksul, tasudes igakuiselt tagasi 126 eurot. Kostja jättis hagejale tähtaegselt maksmata laenu põhiosa summas 200 eurot ja intress summas 52 eurot. 21.06.2017. a sõlmisid pooled uue laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 30 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga summas 8,40 eurot ühe kuu jooksul. Nimetatud lepingu järgi ei ole kostja hagejale laenusummat ega intressi üheski summas tagasi maksnud. Hageja nõuab kostjalt laenulepingute järgi tasumata laenu põhiosa kokku summas 230 eurot ja intresse summas 60,40 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist lepingutes kokkulepitud määras, s.o 0,9 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseks kokku 71,75 eurot. Alates hagi esitamisest nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt, s.o 0,9 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks põhivõlale, intressile ja viivisele nõuab hageja kostjalt tasu võlateadete eest kokku summas 68,90 eurot.
2.Kohus võttis hagi 20.09.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja JxxxxxKxxxxx teatas 02.10.2017. a vastuses kohtule, et maksab hagis nõutud summa hagejale ära 25.10.2017. a.
4.Hageja esitas 27.10.2017. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja teatel kostja lubatud kuupäevaks nõuet üheski summas täitnud ei ole. Hageja pakkus kostjale ka kompromissi, millega kostja oli algselt nõus, kuid ei allkirjastanud kompromissi ega asunud seda täitma.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel lihtsustatud korras ilma kohtuistungit pidamata. Hagi menetlusse võtmisel teavitas kohus pooli võimalusest saada kohtu poolt ära kuulatud. Kumbki pool vastavat õigust kasutada ei soovinud ja enda ärakuulamist ei taotlenud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: -
Pooled sõlmisid 02.06.2017. a laenulepingu nr c6-17 (tl 7-13), mille alusel andis hageja kostjale laenu 300 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga summas 78 eurot igakuiste osamaksetena kolme kuu jooksul, tasudes igakuiselt tagasi 126 eurot. Laenumaksete lõpptähtajaks oli 02.09.2017. a.
-
21.06.2017. a sõlmisid pooled uue laenulepingu nr e6-17 (tl 14-20), mille alusel andis hageja kostjale laenu 30 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga summas 8,40 eurot ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 21.07.2017. a.
2 (7)
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 02.06.2017. a sõlmitud laenulepingu järgi on kostjal hagejale tasumata laenu põhiosa summas 200 eurot ja intressid summas 52 eurot ning 21.06.2017. a laenulepingu järgi laenu põhiosa summas 30 eurot ja intressid summas 8,40 eurot. Kokku on kostjal hagejale laenulepingute järgi tähtaegselt tasumata laenu põhiosa summas 230 eurot ja intresse 60,40 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa, intresse ja lisaks viivist ning võlateadete saatmise kulu.
5.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu tarbijakrediidileping. VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija sama seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Antud juhul on hageja sõlminud laenulepingud eraisikuna (füüsilise isikuna). Kohus hindab, et arvestades pooltevahelise laenulepingu tingimusi, sh laenu tasulisust, ka intressi suurust, samuti lepingu osaks olevaid tüüptingimusi, võib järeldada, et hageja andis laenu oma majandustegevuses kasumi teenimise eesmärgil. Seega tuleb lugeda, et poolte vahel sõlmitud laenulepingute puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingutega ja kostja on võlasuhtes tarbija.
5.3.Kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg t 1 ja § 436 lg- t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 404 lg 2 sätestab kohustuslikud andmed, mida tarbijakrediidileping peab sisaldama, muu hulgas VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed. Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 on üheks kohustuslikuks andmeks, mis tarbijale tuleb teatavaks teha, krediidi kulukuse määr aasta kohta. Antud juhul puuduvad poolte vahel sõlmitud lepingutes andmed krediidi kulukuse määra kohta. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine juhul, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 sätestatud andmetest (mh nt krediidi kulukuse määr). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub
3 (7)
krediidileping vaatamata VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete (sh nt krediidi kulukuse määra) puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on krediidi kätte saanud ja hakanud seda kasutama. Seetõttu ei saa lugeda lepinguid ainuüksi krediidi kulukuse määra puudumise tõttu tühiseks.
5.4.VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord on kehtestatud Rahandusministri 13.10.2010. a määrusega nr 51. Määruse § 2 kohaselt arvutatakse krediidi kulukuse määr sama määruse lisas esitatud baasvõrrandi või lihtsustatud valemi alusel. Kohus arvutas krediidikulukuse määra Euroopa Komisjoni veebilehel mitteametliku krediidi kulukuse määra arvutamise kalkulaatori1 abil.
avaldatud
Esimese lepingu puhul, mil hageja andis kostjale laenu 300 eurot kolmeks kuuks ja intressiga laenuperioodil kokku 78 eurot (aastane intressimäär 103,92%), kujuneb aastaseks krediidikulukuse määraks 171 %. Teise lepingu puhul, mil hageja andis kostjale laenu 30 eurot üheks kuuks ja intressiga laenuperioodil kokku 8,40 eurot (aastane intressimäär 336%), kujuneb aastaseks krediidikulukuse määraks 1834 %. Eesti Panga poolt mais 2017. a avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,92 %. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised.
5.5.VÕS § 4062 lg 3 näeb ette, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tulenevalt VÕS § 4062 lg-st 3 on hagejal tühiste tarbijakrediidilepingute alusel õigus nõuda kostjalt laenusummade tagastamist ja laenude kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. jaanuari ja 1. juulit 2017. a 0,00 %.
Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus saada kostjalt laenude kasutamise aja eest intressi. Põhjendatud on hageja nõue kostjalt tagastamata laenusummade, s.o kokku 230 euro saamiseks.
Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivist.
Kohus leiab, et iseenesest on hageja viivisenõue põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole viivis hageja poolt nõutavas määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on kahe tarbijakrediidilepingu järgi lepingutes ettenähtud tähtajaks tagastamata hagejale 230 eurot. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud on tühised, siis ei rakendu lepingutes kokkulepitud viivisemäär, s.o 0,9 %-i tagastamata summalt päevas, mida hageja hagis kostjalt nõuab. Põhjendatud on summade tasumisega viivitamise eest viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras, s.o sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivisenõue on põhjendatud arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 lubab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud on tühised, siis VÕS 4062 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt laenusummade tagastamist selleks tähtpäevaks, milleks kostja pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise lepingu järgi. 02.06.2017. a sõlmitud laenulepingu nr c6-17 järgi tuli laen tervikuna tagasi maksta hiljemalt 02.09.2017. a, seega selle lepingu järgi tagastamata 200 euro nõue muutus sissenõutavaks alates 02.09.2017. a. Teise, s.o 21.06.2017. a sõlmitud laenulepingu nr e6-17 järgi tuli laen tervikuna tagasi maksta hiljemalt 21.07.2017. a, seega selle lepingu järgi tagastamata 30 euro nõue muutus sissenõutavaks alates 21.07.2017. a. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o 07.11.2017. a seisuga kujuneb viivis kostja poolt tagasi maksmata summadelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kokku 3,34 eurot (200 eurot x 0,02% x 67 päeva= 2,68 eurot + 30 eurot x 0,02% x 110 päeva= 0,66 eurot). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kohtuotsuse tegemise aja, s.o 07.11.2017. a seisuga summas 3,34 eurot ja alates 08.11.2017. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
5.7.Lisaks põhivõlale ja viivisele nõuab hageja kostjalt veel ka võlateadete saatmise kulu kokku summas 68,90 eurot. Kohus leiab, et võlateadete saatmise kulu hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Sisuliselt on tegemist võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudega. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingute punktis 3.2. on sätestatud, et laenuandja poolt teate väljastamise hinnamääraks on 15,95 eurot ja iga järgneva teate hinnamääraks 9,25 eurot.
5 (7)
Kuna pooltevahelised lepingud on tühised, siis nendes sisalduvad võla sissenõudmiskulude määrad ei rakendu. Kuna kostja on pooltevahelises võlasuhtes tarbija, siis tuleb tema sissenõudmiskulude hüvitamisel lähtuda VÕS §-s 113 2 sätestatust.
poolt
võla
VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on koostanud esimese tarbijakrediidilepingu kehtivuse ajal kostjale kaks võlateatist (03.08. ja 18.08.2017. a, tl 24 ja 27) ja pärast lepingu lõppemist ühe võlateatise (03.09.2017. a, tl 28) ning pärast teise tarbijakrediidilepingu lõppemist selle alusel kolm võlateatist (22.07, 08.08 ja 23.08.2017. a, tl 22, 25 ja 26). Esimese lepingu järgi on pärast lepingu lõppemist saadetud võlateade enne seitsme päeva möödumist pärast lepingu lõppemist. Teise lepingu järgi on samuti esimene võlateade pärast lepingu lõppemist saadetud enne seitsme päeva möödumist. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 1 p-st 1 ja lg-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt esimese lepingu järgi lepingu kehtivuse ajal kahe võlateate eest kulu kokku 5 eurot ja teise lepingu järgi pärast lepingu lõppemist pärast seitsme päeva möödumist saadetud ühe võlateate eest 15 eurot ning ühe järgmise võlateate eest 5 eurot. Seega kokku on põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 25 eurot.
5.8.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 258,34 eurot, sh 230 eurot põhivõlg, 3,34 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 25 eurot võla sissenõudmiskulud. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivisepõhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja intressinõue ja viivisenõue ning võla sissenõudmiskulude nõue suuremas ulatuses jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus rahuldas hageja põhinõude, jättis täielikult rahuldamata intressinõude ning viivise ja võla sissenõudmiskulude nõude rahuldas osaliselt. Kui hagi 6 (7)
rahuldamise korral oleks tulnud kostjalt otsuse tegemise seisuga välja mõista kokku 534,55 eurot (230 eurot põhivõlg, 60,40 eurot intress, 68,90 eurot võlateadete tasu, 71,75 eurot hagi esitamise, s.o 18.09.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning 103,50 eurot lisanduv viivis kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi 19.09.2017. a kuni 07.11.2017. a eest), siis kohus mõistis kostjalt kohtuotsuse tegemise seisuga välja 258,34 eurot (230 eurot põhivõlg, 25 eurot võla sissenõudmiskulud ja 3,34 eurot viivis otsuse tegemise, s.o 07.11.2017. a seisuga). Seega rahuldas kohus hageja nõude 48 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 48 % ulatuses, seega tuleb menetluskulud 48 % ulatuses jätta kostja kanda ja 52 % ulatuses hageja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb hagiavalduses, et kostja hüvitaks temale menetluses tasutud riigilõivu summas 200 eurot ja hagiavalduse ning materjalide kokkupaneku eest 125 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda riigilõivu summas 200 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu nimetatud summas. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab aga, et põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda tasu hagiavalduse ning materjalide kokkupaneku eest. TsMS §§-des 138 kuni 144 on sätestatud menetluskulude koosseis. Menetluskuluna ei ole ette nähtud menetlusosalise kulu dokumentide, sh hagiavalduse vormistamise eest. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kuuluvad tsiviilkohtumenetluses hüvitamisele menetlusosalise lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud juhul ei ole hagejal olnud menetluses lepingulist esindajat. Menetlusosalise enda poolt dokumentide vormistamise kulusid temale ei hüvitata. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu summas 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tema menetluskulud 48 % ulatuses, s.o summas 96 eurot (200 eurot x 48 %). Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud ning teadaolevalt ei ole kostjal ka menetlusega seoses mingeid kulusid tekkinud. Seega ei määra kohus kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.