2.Mõista kostjalt L.S.D. Today OÜ hageja Osaühing KRUZE DISAIN kasuks välja põhivõlgnevus summas 710,76 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivis tasumata põhivõlgnevuselt (710,76 eurot) alates 29.04.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.11.2017 summas 30,07 eurot.
3.Mõista kostjalt L.S.D. Today OÜ välja hageja Osaühing KRUZE DISAIN kasuks viivis hageja põhinõudelt (710,76) alates 08.11.2017 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (summas 710,76) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja L.S.D. Today OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt L.S.D. Today OÜ hageja Osaühing KRUZE DISAIN kasuks menetluskulud 475 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 475 eurot) tuleb kostjal L.S.D. Today OÜ tasuda hagejale Osaühingule KRUZE DISAIN käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-113025
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Osaühing KRUZE DISAIN esitas 23.08.2017 hagi L.S.D. Today OÜ vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks müügilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 710,76 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivis tasumata põhivõlgnevuselt kindla summana kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (28.08.2017 seisuga 19,01 eurot) ja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõlgnevuselt (710,76 eurot) alates otsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 11.04.2017 suulise müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale 50 T-särki, 15 puuvillast kotti ja 15 pusa ning pressima nimetatud kaupadele kostja tellitud logod ning kostja kohustus maksma selle eest tasu kokku summas 710,76 eurot koos käibemaksuga. Hageja andis kostjale müügilepingu esemeks oleva kauba üle ning väljastas kostjale arve nr 22598. Kostja ei esitanud müügilepingu alusel üle antud kauba kohta pretensioone. Kostja on lepingut rikkunud, jättes täitmata müügilepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse. Hageja on esitanud kostjale arve summas 710,76 eurot koos käibemaksuga, mille tasumise tähtpäev oli 28.04.2017. Nõue muutus sissenõutavaks 29.04.2017. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele pole kostja arvet tasunud. Müügilepingust ja seadusest tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees seisuga 28.08.2017 kokku summas 729,77 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 710,76 eurot ja viivisest seisuga 28.08.2017 19,01 eurot. Hageja ei nõustunud 24.10.2017 seisukoha kohaselt kostja kompromissettepanekuga.
3.31.10.2017 teatas hageja, et ei nõustu kostja vastuväidetega ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Poolte vahel sõlmitud lepingule pole seaduses kirjalikku või mistahes muud kohustuslikku vormi sätestatud. Seega on vaidluse all olev, poolte vahel sõlmitud suuline leping kehtiv ning kostja viited lepingu vormile on asjakohatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejalt müügilepingu esemeks olevad kaubad tellinud ning hageja on lepingust tuleneva kohustuse täitnud – tellitud kaubad kostjale üle andnud, kuid kostja pole selle eest kokkulepitud
2-17-113025 tasu maksnud. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele väitnud, et „toote kvaliteet oli väike“. Hageja märgib, et kostja on oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele punktides 2.2 ja 2.3 nõude omaks võtnud ning kinnitanud, et müügilepingu esemeks olevad asjad vastasid lepingutingimustele. Käesolevas asjas pole kostja müügilepingu esemeks olevate asjade lepingutingimustele mittevastavusele tuginenud, väidetavaid puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud ega sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Seejuures on kostja arve kätte saanud, pole seda vaidlustanud ja on korduvalt lubanud arve tasuda. Müügilepingu alusel üle antud kauba võimalikule lepingutingimustele mittevastavusele tugines kostja esmakordselt ja hagejale üllatuslikult alles oma vastuses hagiavaldusele, seejuures pole kostja oma väidet millegagi tõendanud ning on minetanud õiguse müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
4.Oma vastuses hagile viitab kostja, et pooled polnud tasumise tähtajas kokku leppinud, mistõttu võiks kostja tasuda müügilepingu esemeks oleva kauba eest ka 40 aasta pärast. Kostja nimetatud väide pole kooskõlas poolte kokkuleppe ja seadusega. Poolte vahel puudus ja on tõendamata kokkulepe, et kostja võiks lepingu esemeks olevate kaupade eest tasuda endale sobival määratlemata tähtajal. Hageja on oma müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud ning andnud kostjale tasumiseks seitsme päevase tähtaja, mis on kostjale soodsam tingimus, kui seadusest tulenev üheaegse kohustuse täitmise kohustus ning on majandus- ja kutsetegevuses tavapärane tasumise tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt muutus nõue sissenõutavaks 29.04.2017. Kostja varasemad väited, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et müügihinnale käibemaksu ei lisandu on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja müüb ja osutab teenuseid peamiselt majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatele isikutele. Majandus- ja kutsetegevuses on tavapärane äripraktika, et hinnapakkumisi ja -kokkuleppeid tehakse ilma käibemaksuta summadena, kuid lõppastmes lisandub hinnale seadusest tulenev käibemaks. Lepingueelsetel läbirääkimistel esitas hageja kostjale kõik hinnad ilma käibemaksuta summadena ning viitas selgelt, et hinnale lisandub käibemaks. Hageja hinnapakkumised ilma käibemaksuta summadena nähtuvad selgelt ka hageja veebilehel (https://www.kruze.ee/pakkumine), kus on üheselt kirjas, et hinnale lisandub seadusest tulenev käibemaks. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostjal tekkida ootust, et kokkulepitud hinnale käibemaksu ei lisandu.
5.Hageja on esitanud hagiavalduses seadusest tuleneva viivisenõude. Nagu ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, puudub üldjuhul seadusjärgse viivise vähendamiseks alus (3-2-1-113-11 p 61). Viivise seadusjärgse suuruse vähendamist ja välistamist piiravad majandustegevuses tegutseva võlgniku puhul VÕS § 113 lg 9 ja lg 10 esimene alternatiiv. Tulenevalt EL direktiivist hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul nr 2011/7/EL, mis on VÕS § 113 lg 9 ja 10 allikaks, peetakse viivisenõude välistamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlgniku suhtes igal juhul äärmiselt ebaõiglaseks lepingutingimuseks ja tavaks (preambul p 12 ja art 7 lg 2). Seega tuleks hageja viivisenõue rahuldada.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 17.10.2017 vastuse hagile, milles ei nõustu hageja nõudega. Kirjalikku lepingut ei olnud allkirjastatud, mis räägiks teostatud tööde ajakavast. Kauba maksmise ajastuse kohta lihtsalt öeldes võib see aeg tulla 40 aastaga. Toote kvaliteet oli madal, teenuse osutamine ei olnud täielikult tagatud. Kostja leidis, et suurendatud hinda pärast tehtud tööd peetakse selles riigis väljapressimiseks. Nendest argumentidest lähtudes tegi kostja ettepaneku selle olukorra lahendamiseks. Kostja tagastab kaubad (90%), sest ülejäänud ta kasutas oma isiklikuks otstarbeks ja tema südametunnistus ei luba neid tagastada. Kostja on valmis maksma erinevuse 100 eurot. Asjad on täiesti uued ja keegi pole neid kandnud ja lisaks hoidis kostja neid heas seisukorras. Kostja on valmis maksma asjade transpordi eest firmale, mille ta ise valib.
2-17-113025
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud poolte seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid suulise müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale kaubad (50 T-särki, 15 puuvillast kotti ja 15 pusa ning pressima nimetatud kaupadele kostja tellitud logod) ja tellitud kaubad on kostjale üle antud, kuid kostja ei ole kauba eest kokkulepitud tasu maksnud.
10.Pooled vaidlevad müügilepingu esemeks olevate toodete kvaliteedi üle, samuti arve nr 22598 (tl 24) tasumise tähtaja ja summa suuruse üle.
11.Kostja on oma vastuses väitnud, et toote kvaliteet oli madal ja teenuse osutamine polnud täielikult tagatud. Kohus leiab, et kostja vastavad väited on paljasõnalised ja vastuolus kostja enda varasemate seisukohtadega. Kostja on oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele punktides 2.2 ja 2.3 hageja nõuet 592,30 euro ulatuses tunnustanud (vt tl 12). Seega vaidles kostja maksekäsu kiirmenetluses vastu üksnes hageja nõudele käibemaksu lisamisele. Samuti on kostja kinnitanud, et müügilepingu esemeks olevad asjad vastasid lepingutingimustele ning selgitanud hageja nõude mittetasumist üksnes finantsiliste probleemidega (vt tl 12: „After the work that was done brilliant I had issues with finances...“). Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja arve kätte saanud, kuid pole seda enne hagile vastuse esitamist vaidlustanud (välja arvatud käibemaksu osas) ja on lubanud hageja arve varasemalt korduvalt tasuda (vt ka tl 67-68).
12.Arvestades eeltoodut leidis hageja õigustatult, et müügilepingu alusel üle antud kauba võimalikule lepingutingimustele mittevastavusele tugines kostja esmakordselt ja hagejale üllatuslikult alles oma vastuses hagiavaldusele, seejuures pole kostja oma väidet millegagi tõendanud ning on minetanud õiguse müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna pooled tegutsesid müügilepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 219, milles on sätestatud, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
2-17-113025 Lisaks kohaldub ka VÕS § 220 lg 3, milles on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
13.Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks peale kaupade kättesaamist hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud kaupade väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest ja väidetavat lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Vastavast reeglist võib järeldada, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutes peaks mõistlik aeg puudustest teatamiseks olema isegi lühem kui kaks kuud (vt ka Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II osa, Tallinn 2009, lk 56). Lisaks eeltoodule, tulenevalt VÕS § 220 lg-st 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kuna kostja ei ole peale kaupade kättesaamist hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud selle lepingutingimustele mittevastavusest ja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud, siis tulenevalt VÕS § 220 lg 3 regulatsioonist ei või kostja enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
14.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse tulenevalt sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3).
15.Kostja on leidnud, et pooled polnud tasumise tähtajas kokku leppinud, mistõttu võiks kostja tasuda müügilepingu esemeks oleva kauba eest ka 40 aasta pärast. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud kostja väide pole kooskõlas poolte kokkuleppe ja seadusega ning poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja võiks lepingu esemeks olevate kaupade eest tasuda endale sobival määratlemata tähtajal. Hageja esitatud poolte kirjavahetuse järgi (tl 67-68), samuti maksekäsu kiirmenetluses (vt tl 12) on kostja mh lubanud korduvalt hageja arve tasuda. Kohus leiab seega, et hageja on oma müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud ning andnud kostjale 21.04.2017 arvel nr 22598 tasumiseks 7 päevase tähtaja, mida kohus loeb mõistlikuks tähtajaks. Kostja ei ole arvet tähtaegselt tasunud, mistõttu muutus hageja põhinõue sissenõutavaks 29.04.2017. Samuti leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et müügihinnale käibemaksu ei lisandu, on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja on õigustatult selgitanud, et lepingueelsetel läbirääkimistel esitas hageja kostjale kõik hinnad küll ilma käibemaksuta, kuid viitas selgelt, et hinnale lisandub käibemaks (vt tl 69-74). Kostjal ei olnud alust eeldada, et hageja kui käibemaksukohustuslane esitab arveid ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited hageja arve nr 22598 osas on põhjendamatud.
16.VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi
2-17-113025 nõuetekohaselt täitnud ning kauba ostmisest tulenevat võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS §-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kuna kostja pole tasunud talle vastavalt temaga sõlmitud müügilepingule esitatud arvet nr 22598, on põhjendatud hageja põhivõlgnevuse nõue summas 710,76 eurot.
17.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja palub kohtul kohustada kostjat tasuma viivist kindla summana kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõlgnevuselt (710,76 eurot) alates otsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
18.Kohus leiab, et hageja viivisenõue seadusjärgses määras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arve nr 22598 tasumise tähtaeg möödus 28.04.2017 ja nõue muutus sissenõutavaks 29.04.2017. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist alates 29.04.2017. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudest (710,76 eurot) alates 29.04.2017 kuni otsuse tegemiseni 07.11.2017 summas 30,07 eurot, vastavalt alljärgnevale arvestusele: Periood 29.04.2017 - 30.06.2017 01.07.2017 - 07.11.2017
Viivis Päevade arv Perioodi summa: 8,00%
9,81 € 8,00%
20,25 €
30,07 €
Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (710,76 eurot) alates 08.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus selgitab, et 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus on võlausaldajal juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused, mis praegusel juhul on täidetud. Pooled ei vaidle, et kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 175 eurot (vt tl 26 ja 27) ja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 420 eurot (vt tl 61 ja 75). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS §
2-17-113025 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on 3,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ülemäärane ja kohus peab seda tunnitasu mõistlikuks. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu ning seda, et hagiavaldust pole esitatud lepingulise esindaja poolt, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 2,5 h, mis tunnitasu 120 eurot/tund alusel vastab summale 300 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja soovib menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 475 eurot, sealhulgas riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 120 euro ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.