Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-13671 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik XXX on esitanud Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajate nõuded võlgniku vastu nii suured, et arvestades võlgniku igakuiseid sissetulekuid ja võimalusi võlgade tasumiseks, on ta muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik leiab, et tema võlgnevused on nii suured, et nende tagastamine võlausaldajatele on lootusetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku pangakonto arestitud võlgnevuste katteks 136 093.92 euro ulatuses. Pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt sõlmis võlgnik 2007. a koos XXX AS-s SEB laenulepingu korteriomandi ostmiseks. Lepingu alusel väljamaksmisele kuulunud summa oli 55 219 eurot. Tulenevalt majanduskriisist tekkis võlgnikul alates 2008. a raskusi pangalaenu tagasimaksmisega. Kohtutäitur müüs korteri 2011. a laenuvõla katteks enampakkumisel turuhinnast oluliselt odavama hinnaga. Võlgnik ei suuda täitmata kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 21.09.2017 määrustega on kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas 560 eurot. Võlgnik on lahutatud, tal on üks alaealine laps. Võlgnikule kuulub 3044,805 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut. Vastavalt kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 ei ole pensionifondide osakule võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku pangaarve jäägiks on 0.09 eurot. Võlgnikul puudub kinnisvara, väärtpaberid, kaubamärgid ja patendid. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 77 843.78 eurot, mis kasvab pidavalt viiviste ja intresside näol, mistõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Võlgniku püsiv

2-17-13671 maksejõuetus kujunes välja 2008. a, kui tema suhtes alustati täitemenetlust. Võlgniku lõplik maksejõuetus kujunes välja 2011.a, kui võlgnik ei jõudnud enam oma finantskohustust teenindada. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub väärtust omav vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas 560 eurot. Võlgniku pangaarve jäägiks on 0.09 eurot. Võlgnik on lahutatud, tal on üks alaealine laps. Võlgnik on liitnud kogumispensioniga, tema pensionikontol on 3044,805 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut, millele vastavalt kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 77 843.78 eurot. Tema täitmata kohustuste suhtes on algatatud täitemenetlus. Puuduvad andmed muude kohustuste olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

2-17-13671 Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks poja haigestumine ja perekondlikud põhjused. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXX’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX’i pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.