lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-7419/21

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-7419/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6542
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Strobus10629710(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-7419

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2017. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-7419

Tsiviilasi

Osaühingu Strobus hagi TM Raied OÜ vastu kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tuleneva võla ja viivise nõudes

Hagihind

10 889,86 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Strobus (registrikood 10629710; asukoht Tähe 106A, Tartu 51013); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (OÜ Advokaadibüroo Kasak&Missik; asukoht Süda 3-4, Tallinn 10118; e-post: [email protected]); Kostja: TM Raied OÜ (registrikood 14152216; asukoht Jakobi 19-9, Tartu 51006; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo; asukoht Kompanii 10, Tartu 51007; e-post: [email protected]) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TM Raied OÜ-lt Osaühingu Strobus kasuks 10 445,96 eurot, millest 10 000 eurot on põhivõlg ja 445,96 eurot 03.11.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista TM Raied OÜ-lt Osaühingu Strobus kasuks alates 04.11.2017. a viivis põhivõlalt (10 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Hagi tagamine, mis on kohaldatud kohtu 12.05.2017.a määrusega, jätta muutmata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud TM Raied OÜ kanda.
2.Välja mõista TM Raied OÜ-lt Osaühingu Strobus kasuks menetluskulud summas 2690 eurot, millest 650 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 2040 eurot lepingulise

1 (14)

esindaja tasu.

3.TM Raied OÜ-l tuleb Osaühingu Strobus kasuks välja mõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

1.1.Osaühing Strobus esitas 12.05.2017. a kohtule hagiavalduse TM Raied OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.03.2017. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 30-03-17, mille alusel võõrandas hageja kostjale raieõiguse ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma. Lepinguobjektiks oli Harjumaal xxxxxxxxxxvallas asuval xxxxxxxxx kinnistul (registriosa nr 7551202) kasvava metsa raieõigus. Lepinguga oli kokku lepitud, et kostjal on õigus teostada raiet kinnistu neljalt eraldiselt kokku mahus 879 tihumeetrit. Raieõiguse hinnaks leppisid pooled kokku 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kostjale lepingu alusel raieõiguse üle andnud ning kostja on teostanud raietööd ja metsamaterjali väljaveo. Hageja on väljastanud lepingu alusel kostjale arve koos käibemaksuga summas 26 700 eurot. Kostja ei ole maksekohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on arve alusel tasunud hagejale 16 700 eurot, kuid 10 000 eurot on tasumata. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi arve tasumise kohta, kuid kostja on tasumisest keeldunud. Oma hiljutises vastuses tegi kostja hagejale ettepaneku arve 8170,60 euro ulatuses tasaarvestada. Hageja arvates aga puudub kostjal arve tasaarvestamise õigus, kuna teadaolevalt ei ole kostjal hageja vastu ühtegi tasaarvestatavat nõuet. Kuna kostja on arve tasumisest põhjendamatult keeldunud, siis oli hageja sunnitud lepingu täitmise nõudega kostja vastu pöörduma kohtu poole. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist tasumata summalt alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 30.03.2017. a seadusjärgses määras. Hageja palub kohtul mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlg summas 10 000 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest 09.05.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 89,86 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 10.05.2017. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
1.2.25.07.2017. a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastuväidete kohta. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta ei nõustu hagiavaldusega, kuivõrd ta ei ole hagi aluseks oleva ja teiste hagejaga sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute alusel saanud hagejalt piisavalt metsamaterjali. Lisaks on kostja esitanud hagejale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab oma väidetava kahjunõude haginõudega. Esmalt märgib hageja, et talle jääb kostja positsioon arusaamatuks. Kostja vastusest jääb alguses mulje, et ta vaidleb haginõudele vastu, kuid samas kostja tasaarvestab haginõude oma kahjunõudega, mis viitab hagi tunnistamisele. Kuigi kostja positsioon ei ole üheselt mõistetav, on ta selgesõnaliselt esitanud avalduse poolte nõuete tasaarvestamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja tasaarvestus ei ole õiguspärane, kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada. Kostja väidab oma vastuses, et ta 2 (14)

sai Mxxxxxxxx kinnistult 76,53 tm, Axxxxx kinnistult 69,86 tm ja Txxxxxx kinnistult 99,83 tm vähem puitu, kui lepingutes kokku lepiti, mille tagajärjel on tekkinud tal saamata jäänud tulu näol kahju. Hageja eeltooduga ei nõustu. Hageja viitab raieõiguse müügilepingu punktile 3, mis sätestab, et omandaja (kostja) on raielangiga tutvunud ja tema poolt võõrandajale (hagejale) pretensioone lepingu objekti (saadava materjali koguse) osas ei ole. Seega on kostja ise kinnitanud, et lepingus sätestatud kogus vastab tegelikkusele, ta on raielangiga tutvunud ja ta ei oma pretensioone hageja suhtes seonduvalt materjali kogusega. Seega on kostja väidetav kahjunõue põhjendamatu, kuivõrd kostja on varasemalt kinnitanud materjali koguse vastavust lepingule ning pretensioonide puudumist. Hageja märgib, et puidukoguste mõõtmine on hinnanguline. Metsaseaduse § 39 sätestab, et metsamaterjali ja hakkpuiduga sooritatavate tehingute tegemisel mõõdetakse metsamaterjali ja hakkpuitu ning määratakse nende mahtu vastavalt keskkonnaministri määrusele, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises. Antud juhul on pooled ära määratlenud puidu koguse ja selles kokkuleppe saavutanud. Samas, isegi kui metsamaterjali mõõta viidatud keskkonnaministri määruses märgitud meetodil, siis on metsa kogus igal juhul umbkaudne. Hageja ei väida, et raieõiguse müügilepingus kokkulepitud puidukogus oleks väär, vaid selgitab, et puidu kogus on alati hinnanguline, mistõttu omab poolte kokkulepe puidu koguse osas tavapärasest suuremat tähtsust. Kostja on kogustega nõustunud ning kinnitanud pretensioonide puudumist. Seega on põhjendamatud kostja väited, justkui ei oleks puitu olnud piisavalt. Lisaks leiab hageja, et kostja väited materjali koguse ebapiisavuse kohta on tõendamata. Kostja on esitanud teadmata päritoluga ning eeldatavasti tema enda poolt koostatud paberid, mis väidetavalt tõendavad raielankidel olnud puidu kogust. Nimetatud tõenditest ei nähtu, millist metsa ja millises koguses on mõõdetud, kelle poolt ja millal jne. Asjaolu, et kostja on mingil ajahetkel harvesteriga tootnud metsamaterjali tõendis märgitud koguses, ei tõenda ühelgi juhul lepingu alusel võõrandatud puidu kogust. Hageja märgib, et isegi juhul, kui kostja teostas talle võõrandatud raieõigust osaliselt, st jättis raielangilt raiumata 76,53 tm puitu, siis ei vastuta selle eest hageja. Pooled olid kokku leppinud ja fikseerinud puidu koguse, mis raielangil asus. Vastavalt lepingule oli kostjal õigus teostada raiet märgitud ulatuses ning kohustus maksta selle eest tasu. Raie maksimaalne ja võimalikult efektiivne teostamine oli kostja õigus mitte kohustus. Seega isegi juhul, kui kostja on raiet teostanud ebakvaliteetselt või poolikult, ei mõjuta see hageja tasunõuet. Muu hulgas ei nõustu hageja kostja käsitlusega tema väidetava kahjunõude kujunemisest. Hageja arvates ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud temal tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) ega selle suurust. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on tasaarvestuse avalduse esitamisega tunnistanud haginõuet. Kuna tasaarvestusavaldus on sisuliselt õigusvastane, siis on hagi põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.

1.3.16.10.2017. a esitas hageja täiendava seisukoha kostja vastuväidete kohta. Hageja leidis jätkuvalt, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja märkis täiendavalt, et ei nõustu kostja väitega, et kostja ei ole lepingu sõlmimisel kinnitanud raie mahtusid, ei pidanudki seda tegema ning hea usu põhimõttest lähtuvalt usaldas raiemahtude osas hagejat. Hageja leidis, et kostja poolt esitatud metsakorraldaja Sven Väljaotsa kinnitus raiemahtude ja metsa raieõiguse lepingute praktika kohta, ei ole usaldusväärne tõend ega tõenda kostja vastuväiteid. Esmalt toob hageja välja, et Sven Väljaots on kostja ainuomaniku ja juhatuse liikme Jxxxxxx Kxxxxx elukaaslane ning neil on kaks ühist last. Teiseks, Sxxx Vxxxxxxx ei ole metsakorraldaja nagu ta seda oma pöördumises märgib. Nimel ei ole seda isikut kantud Eestis Keskkonnagentuuri poolt peetavasse tunnustatud metsakorraldajate nimekirja. Seega ei ole tõendatud, et Sxxx Vxxxxxxx omaks metsakorraldajale omaseid erialaseid teadmisi. Kolmandaks, Sxxx Vxxxxxxx kinnitab oma pöördumises selliste asjaolude õigsust, mida ta ilmselgelt ise vahetult kogenud ei ole. Näiteks on isik kinnitanud, et kostja on teostanud vaidlusalustel objektidel

3 (14)

raiet maksimaalses ulatuses ja parima võimaliku kvaliteediga. Kuivõrd Sxxx Vxxxxxxx on oma väidete kohaselt metsakorraldaja, mitte aga harvesterijuht, siis ei saa ta olla teadlik, kas kostja on maksimaalselt metsa langetanud ja teinud seda maksimaalse kvaliteediga. Samuti ei saa SxxxxVxxxxxx kinnitada, et raie kogus on mõõdetud täpselt ja esitatud näidud on õiged, kuivõrd ta ise ei raiunud puid ning tal puudub sellekohane vahetu kogemus. Neljandaks, Sxxx Vxxxxxxx annab oma pöördumises õiguslikke hinnanguid, mis ei ole tema pädevuses. Näiteks on xxxxxVxxxxxxx sisustanud raielepingu poolte õigusi ja kohustusi ning lepingu õiguslikku mõju, milleks tal aga pädevus puudub. Lisaks eeltoodule on hageja seisukohal, et tõend on tegelikult kostja lepingulise esindaja mitte aga Sxxx Vxxxxxxxx poolt koostatud. Nimelt nähtub tõendina esitatud faili meta-andmetest, et selle autoriks on kasutaja nimega „Pro“. Sama kasutajanime alt on koostatud muu hulgas kostja lepingulise esindaja poolt koostatud määruskaebus ja vastus hagiavaldusele. Hageja arvates on neid asjaolusid arvestades ilmne, et SxxxxVxxxxxxx on allkirjastanud kostja menetlusliku seisukoha, mitte jaganud selgitusi asjaolude kohta, mida ta on vahetult kogenud. Hageja märgib, et isegi juhul, kui kostja esitatud tõend oleks usaldusväärne, siis ei annaks see alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on oma vastuses tasaarveldusavaldusega hageja nõuet tunnistanud, mistõttu vaidlus hageja nõude üle puudub. Kostja väidetav vastunõue on aga tõendamata.

Kostja seisukoht ja vastuväited

2.1.Kostja TM Raied OÜ 29.06.2017. a kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja väitel ei ole tal hageja ees võlgnevust summas 10 000 eurot, mida hageja temalt hagis nõuab. Kostja teatel sõlmis ta hagejaga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille kohaselt oli Mxxxxxxxx maaüksusel asuva metsa raieõigus neljal eraldisel, mille kogupindala lepingu ja metsateatise järgi oli 5,6 hektarit ja maht 879 tihumeetrit. Tegelikult oli Mxxxxxxxx kinnistult saadud puidumaht 802,47 tihumeetrit, s.o 76,53 tihumeetrit vähem kui lepingus kokku lepitud. Lisaks sellele lepingule sõlmis kostja hagejaga 27.03.2017. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, millega lepiti kokku raieõigus Axxxxx ja Txxxxxx kinnistutelt kokku pindalaga 5,7 ha ja kogumahuga 1154 tm. Müügihinnaks lepiti kokku 41 250 eurot. Metsateatiste kohaselt oli Axxxxx kinnistu raie maht 392 tm ja Txxxxxx kinnistu raie maht 762 tm. Pärast raide teostamist ilmnes, et Axxxxx kinnistult saadud puidu maht oli tegelikult 322,14 tm, s.o 69,86 tm lepingus kokkulepitust vähem ja Txxxxxx kinnistult saadud puidu maht oli 662,17 tm, mis on 99,83 tm lepingus kokkulepitust vähem. Saadud metsamaterjali koguste tõendamiseks esitab kostja maaüksuste toodangute aruanded. Seega on hageja andnud kostjale üle lepingus kokkulepitust vähem puitu. Kostja nõustus lepingutes kajastuvate hindadega heas usus, eeldusel, et puidu maht kinnistutel on kooskõlas lepingus ja metsateatistel kajastuvate numbritega. Antud juhul nõuab hageja kostjalt tasu puidu eest, mida võõrandatavatel kinnistutel tegelikult ei olnud. Kostja arvates on hageja rikkunud VÕS § 217 lg-s 1 sätestatud müüja kohustust, andes kostjale üle lepingutingimustele vastava asja. Kostja väitel on ta hageja rikkumise tõttu saanud kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja rikkumise tõttu jäi kostjal kahe lepingu peale saamata 246,22 tm puitu. Sellest tulenevalt jäi kostjal saamata tulu müüdava puidu pealt. Kostja teatel müüs ta Mxxxxxx kinnistult saadud puidust 715,776 tm hinnaga 33 924 eurot. Arvestades, et täpselt ei ole võimalik välja arvutada puuduoleva puidu liiki, lähtub kostja keskmisest tihumeetri hinnast. Keskmiseks tihumeetri hinnaks kujuneb 47,395 eurot. Sellest tulenevalt jäi kostjal Mxxxxxxxx kinnistult saamata tulu 3627,14 eurot (76,53 tm x 47,395 eurot). Axxxxx ja Txxxxxx kinnistult saadud puidust 874,927 tm müüs kostja hinnaga 43 440,26 eurot. Arvestades, et täpselt ei ole võimalik välja arvutada puuduoleva puidu liiki, lähtub kostja keskmisest tihumeetri hinnast. Keskmiseks tihumeetri hinnaks kujuneb 49,65 eurot. Sellest tulenevalt jäi kostjal Axxxxx ja Txxxxxx kinnistult saamata tulu 8425,11 eurot (169,69 tm x

4 (14)

49,65 eurot). Eeltoodut arvestades on hageja lepingute rikkumisega tekitanud kostjale kahju vähemalt 12 052,25 eurot. Kostja avaldas, et teeb hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma eelviidatud rahalise nõude hageja vastu hageja poolt hagiavalduses esitatud rahaliste nõuetega, mille tulemusena on kõik hageja võimalikud nõuded kostja vastu lõppenud. Tasaarvestuse tulemusena on hageja 10 089,86 euro suurune rahaline nõue tasaarvestatud kostja 12 052,25 euro suuruse rahalise nõudega. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue kostja vastu, millest tulenevalt tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata.

2.2.21.09.2017. a täiendavas vastuses jäi kostja varem esitatud vastuväidete juurde ja palus kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja jäi varem esitatud seisukoha juurde, et hageja on rikkunud raieõiguse müügilepinguid, müünud kostjale kokkulepitust vähem puitu ning tekitanud sellega kostjale kahju. Kahju ei oleks tekkinud, kui hageja oleks müügilepinguid nõuetekohaselt täitnud. Kuna tekkinud kahju on suurem kui hageja poolt kohtusse esitatud nõue ning kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse, on hageja nõue lõppenud tasaarvestusega. Täiendavalt esitas kostja metsakorraldaja SxxxxVxxxxxxxa väljastatud tõendi, milles viimane selgitab Mxxxxxxxx, Axxxxx ja Txxxxxe kinnistutel teostatud raietega seotud küsimusi. Metsakorraldaja kinnitab, et kostja teostas kinnistutel raiet maksimaalses ulatuses ja parima võimaliku kvaliteediga ning rohkem ei saanud nendelt maaüksustelt vastavate metsateatiste alusel õiguspäraselt puitu raiuda. Metsakorraldaja, kes on töötanud sel alal 15 aastat, selgitab, et tehtava raie mahu arvestab (takseerib) raieõiguse müüja ja praktikas ka vastutab raieõiguse müüja raieõiguse müügilepingus lubatud mahu eest. See tähendab, et kui raieõiguse ostja ja teostaja ei saa lepingus lubatud mahus puitu, hüvitab müüja puuduva mahuga seonduva kahju või selles osas tehakse järgmise tehingu korral tasaarvestus. Metsakorraldaja teatel ei tegele ostja praktikas puidukoguse hindamise ja takseerimisega, vaid tugineb selles osas müüja esitatud andmetele. Ostja võib eeldada, et müüja käitub heas usus ega valeta lepingus puidumahtude kohta. Ostja tutvub praktikas raielangiga üksnes ulatuses, et hinnata, kas langile ligipääs on võimalik ning millised on materjali ladustamistingimused. Metsakorraldaja kinnitab, et maaüksustelt raiutud puidu kogus on mõõdetud täpselt harvesteri programmiga, millest saab välja võtta raporti (nn toodangu aruanne). Antud juhul kinnitavad toodanguaruanded, et Mxxxxxxxx, Axxxxx ja Txxxxxx maaüksustelt sai raiuda puitu kokku vähem 246,22 tm. Kui arvutada maaüksuste lõikes keskmine tihumeetri müügihind, siis saab teada, kui palju tekib raieõiguse ostjale kahju puuduva (müüja poolt vähem müüdud) metsamaterjali tõttu. Kostja märkis veel täiendavalt, et ebaõige on hageja väide, et müügilepingus märgitud metsamaterjali mahud on umbkaudsed. Kostja rõhutab, et müügilepingu punkti 4 teises tabelis sätestatud mahud on määratletud täpselt (tihumeetri täpsusega). See tähendab, et arvandmeid ei ole ümardatud, vaid müügitehingute kohaselt on hageja kohustatud tagama, et kostja saab raiealalt lepingutes sätestatud mahus puitu. Müügilepingutest ei tulene omandaja kohustust mõõta üle kasvava metsa mahtu, mida hageja on lepingu kohaselt kohustatud tagama. Metsakorraldaja Sxxx Vxxxxxxx kinnitab, et omandaja (kostja) tutvub raielangile ligipääsemise ja metsamaterjali ladustamise võimalustega. Seega ei olnud kostja kohustatud mõõtma metsamaterjali üle. Seda tegi hageja ja kostja võis heas usus lähtuda hageja esitatud andmetest. Ebaõige on hageja väide, et kostja on müügilepingutes kinnitanud puidu piisavust. Harvesteri andmed (toodangu aruanded) on Mxxxxxxxa, Alxxxx ja Txxxxxx maaüksuste raiealadelt saadud metsamaterjali kohta objektiivsed ja õiged. Kostja sai müügilepingute järgi Mxxxxxxxa, Axxxxxxja Txxxxxx kinnistutelt teostada raiet väiksemas ulatuses kui müügilepingutega oli kokku lepitud, millega seoses kandis saamata jäänud tulu näol kahju kokku summas 12 052,25 eurot. Kostja on nimetatud kahjunõude hageja nõudega tasaarvestanud. Seega on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

5 (14)

3.Hagi tagamine Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles, et kohus arestiks hagi tagamise abinõuna tema kasuks haginõude ulatuses kostjale kuuluvad arveldusarved. Kohus rahuldas 12.05.2017. a määrusega hageja taotluse ja otsustas hagi tagamise abinõuna arestida kostja arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja lisaks ka kõigis Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides 10 089,86 euro ulatuses hageja kasuks. Kostja esitas kohtu 12.05.2017. a hagi tagamise määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 29.06.2017. a määrusega maakohtu 12.05.2017. a määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Hageja Osaühing Strobus ja kostja TM Raied OÜ sõlmisid 30.03.2017. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 30-03-17 (edaspidi nimetatud Leping, tl 1418).  Lepinguga võõrandas hageja kostjale raieõiguse Mxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr 7551202, asukoht Harjumaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) katastriosa nr 24504:008:0366 neljalt eraldiselt kokku raieõiguse mahuga 879 tihumeetrit (tm).  Lepingus leppisid pooled kokku, et raieõiguse ostuhind on 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks, mis makstakse peale lepingu allkirjastamist ja nõuetekohase arve saamist 1 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.03.2017. a.  30.03.2017. a esitas hageja kostjale Lepingu alusel arve nr 12914 (tl 21) summas 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o kokku koos käibemaksuga summas 26 700 eurot.  Kostja on arve nr 12914 alusel hagejale ära maksnud 16 700 eurot. Ülejäänud osa arvest, s.o 10 000 eurot on kuni käesoleva ajani tasumata.

4.2.Hageja nõuab hagis kostjalt Lepingu järgi tasumata ostuhinda summas 10 000 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Hageja põhinõude puhul on tegemist lepingu täitmise nõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nimetatud sättest tulenevalt on hageja nõude rahuldamise eelduseks kostjapoolne raha maksmise kohustuse rikkumine. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tasuma hagejale kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest ostuhinna 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 26 700

6 (14)

eurot hiljemalt 30.03.2017. a. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tähtaegselt tasumata 10 000 eurot.

4.3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja väitel on hageja rikkunud omapoolset kohustust ja ei ole kostjale üle andnud raiutavat puitu Lepingus kokkulepitud mahus. Kostja väitel on hageja lisaks ka 27.03.2017. a sõlmitud Axxxxx ja Txxxxxx kinnistu osas sõlmitud lepingu alusel andnud kostjale üle vähem puitu kui lepingus ette nähtud. Kostja väitel on tal kolmelt kinnistult vähem saadud puidu tõttu tekkinud saamata jäänud tulu näol kahju kokku summas 12 052,25 eurot ning kostja on kohtumenetluse käigus teinud hagejale tasaarvestuse avalduse, millega on nimetatud kahjunõude hageja nõudega tasaarvestanud. Kostja leiab, et tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue lõppenud ja seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Hageja väidab vastu, et kostja tasaarvestus ei kehti, kuna kostjal ei saa olla tema vastu tasaarvestatavat nõuet. Riigikohus on 27.11.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12 (ka varasemates lahendites, nt 05.06.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12) leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Eeltoodut arvestades tuleb kohtul asja lahendamisel hinnata, kas kostja poolt tehtud tasaarvestus on kehtiv ja kas hageja nõue võib olla tasaarvestuse tulemusena lõppenud.
4.4.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 197 lg-st 1 on tasaarvestuse olukorra eelduseks see, et kahe isiku ehk tasaarvestuse poole vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli 30.03.2017. a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 30-03-17, millega hageja võõrandas kostjale raieõiguse Mxxxxxxxx kinnistu neljalt eraldiselt kokku 879 tihumeetri raiumiseks ostuhinnaga 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja nõuabki hagis kostjalt nimetatud lepingu täitmist ning raieõiguse ostuhinna tasumist ning selle tasumisega viivitamise eest viivist. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled olid varasemalt, s.o 27.03.2017. a sõlminud raieõiguse võõrandamise lepingu nr 27-03-17 (tl 67-69), millega hageja võõrandas kostjale raieõiguse Järvamaal xxxxx vallas asuvatelt Axxxxx ja Txxxxxx kinnistutelt kokku mahus 1154 tihumeetrit ostuhinnaga 33 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja väitel on hageja rikkunud nii 30.03.2017. a Mxxxxxxxx kinnistu osas ja kui ka 27.03.2017. a Axxxxx ja Txxxxxx kinnistute osas sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguid ja on lepingute alusel andnud kostjale üle vähem puitu kui lepingutes ette nähtud. Kostja väitel oli Mxxxxxxxx kinnistult saadud puidumaht 802,47 tihumeetrit, s.o 76,53 tihumeetrit vähem kui lepingus kokku lepitud ning Axxxxx ja Txxxxxx kinnistutelt saadud puidumaht 984,31 tihumeetrit, s.o 169,69 tihumeetrit vähem kui lepingus kokku lepitud. Kostja teatel on tal hageja rikkumise tõttu tekkinud saamata jäänud tulu näol kahju kokku summas 12 052,25 eurot. Kostja on nimetatud kahjunõude hageja nõudega tasaarvestanud.

7 (14)

Hageja kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja väitel ei ole ta kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguid rikkunud ega põhjustanud sellega kostjale kahju. Hageja leiab, et kostja ei ole väidetava kahju tekkimist põhjendanud ega tõendanud. Kohus leiab, et kostja esitatud tasaarvestatav rahaline nõue on käsitatav VÕS § 115 lg 1 mõistes kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude üldiseks eeldusteks on kohustuse rikkumine. Tulenevalt VÕS §-dest 127 ja 128 on kahju hüvitamise nõude eeldusteks veel kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis on poolel, kes kahju hüvitamist nõuab ehk antud juhul kostjal. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud hagejapoolset kohustuse rikkumist kui kahju hüvitamise nõude esmast eeldust. Kostja väitel ei ole hageja andnud temale üle puitu lepingutega kokkulepitud mahus, millega on rikkunud VÕS § 217 lg-s 1 sätestatud müüja kohustust, anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi. Kohus leiab, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu puhul ei ole tegemist müügilepinguga ja seetõttu ei saa poolte õigustele ja kohustustele kohaldada seaduses müügilepingu kohta sätestatut. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Metsaseaduse (MS) § 37 lg 7 näeb ette, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud (tl 14-18 ja 67-69) vastavad oma sisult MS § 37 lg-le 7. Lepingute punkti 1 kohaselt on lepingu objektiks kasvava metsa raieõigus ja punktis 2 on ette nähtud, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Kohus hindab, et arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärki, vastab see VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu tunnustele. VÕS § 339 järgi kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga annab üks pool teisele tasu eest üle õiguse kasutada metsakinnistut ja teostada seal kokkulepitud ulatuses raiet ning raiutud puud omandada (saada vilja). Lepinguga antakse üle raieõigus mitte ei müüda raiutavat metsamaterjali.

8 (14)

Tulenevalt MS § 37 lg-st 7 ja poolte vaheliste lepingute samasisulisest punktist 2 oli hageja kui võõrandaja põhikohustuseks võimaldada kostjal langetada oma kinnistul puid lepingutes fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Pooled on lepingutes fikseerinud Mxxxxxxxx kinnistult tehtavaks raiemahuks kokku 879 tihumeetrit (tm) ja ostuhinnaks on kokku lepitud 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Axxxxa ja Txxxxxx kinnistute osas sõlmitud lepingus on pooled fikseerinud tehtavaks raiemahuks kokku 1154 tihumeetrit ja ostuhinnaks on kokku lepitud 33 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tõlgenduse kohaselt oli hageja lepingutest tulenevaks kohustuseks anda temale Mxxxxxxxx kinnistu osas sõlmitud lepingu alusel kokkulepitud ostuhinna eest üle 879 tihumeetrit raiutavat puitu ning Axxxxx ja Txxxxxx kinnistute osas sõlmitud lepingu alusel 1154 tihumeetrit raiutavat puitu. Hageja sellega ei nõustu. Hageja arvates oli tema kohustuseks kokkulepitud ostuhinna eest võimaldada kostjal teostada raiet vastavalt Mxxxxxxxx kinnistult kokku 879 tihumeetri ulatuses ning Axxxxx ja Txxxxxx kinnistult 1154 tihumeetri ulatuses. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte üldine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 5 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Kohus leiab, et arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja eesmärki, pooltevaheliste lepingute tingimusi ja sellel tegevusalal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, ei saa järeldada, et lepingupoolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli, et hageja annab kostjale kokkulepitud ostuhinna eest üle lepingus fikseeritud mahus raiutavat puitu nagu kostja seda tõlgendab. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärgiks on tasu eest võimaldada teostada raiet ja omandada raiutud metsamaterjal lepingus fikseeritud ulatuses. Pooled on lepingutes kokku leppinud raieõiguse hinna ja fikseerinud raieõiguse ulatuse. Lepingute punktis 3 on kostja kinnitanud, et on raielankidega tutvunud ja tema poolt hagejale pretensioone lepingute objektide (saadava materjali koguse) osas ei ole. Pooled on lepingutega kokku leppinud, et kostjal tekib raie teostamise õigus hetkest, kui kogu ostuhind on tasutud. Neid tingimusi arvestades võib järeldada, et kostja pidi lepingute sõlmimise ajaks olema veendunud, et lepinguobjektiks olevalt raielangilt on võimalik teha raiet lepingus kokkulepitud mahus ning nimetatud tingimusega välistati saadava materjali koguse osas hilisemate pretensioonide esitamise võimalus. Kostja nõustus raieõiguse omandamisega kokkulepitud hinna eest. Kuna lepingute järgi oli kostjal ostuhinna tasumise kohustus veel enne raie teostamist, siis ei saa järeldada, et poolte soov oli siduda raieõiguse hind sellega, kui palju kostja raielankidelt tegelikult puitu raiub. Kohus leiab, et alusetud on kostja väited selle kohta, et hageja kohustus oli üle mõõta üleantava raieõiguse täpne maht. Sellist kohustust hagejale lepingutes ette nähtud ei ole. MS §

9 (14)

37 lg 6 p 5 kohaselt märgitakse raieõiguse võõrandamise lepingus raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites. Antud juhul ongi pooled fikseerinud lepingutes raieõiguse hinnangulise mahu tihumeetrites. Kostja on kinnitanud, et on raielankidega tutvunud ja tema poolt hagejale pretensioone lepingute objektide (saadava materjali koguse) osas ei ole. Kuna kostja on vastava kinnituse andnud, siis saab lugeda, et ta on välistanud raieõiguse mahule (raiutava puidu kogusele) hilisema tuginemise õiguse. Mõistlikult võib eeldada, et juhul, kui poolte ühine tahe oleks olnud raieõiguse ostuhind siduda kostja poolt tegelikult teostatava raie mahuga, siis oleks see lepingus ka vastavalt fikseeritud ja kokku lepitud raiutava tihumeetri hind mitte raieõiguse üldine ostuhind, mis tuli tasuda veel enne raie teostama asumist. Kohus märgib, et metsa majandamine ja kasutamine on valdkond, mis on õigusaktides, s.h. Metsaseaduses täpselt reguleeritud. Metsaseadus eristab mõisteid raieõigus (Metsaseaduse § 37 lg.7) ja metsamaterjal (Metsaseaduse § 28 lg.2, lg.3) ja reguleerib täpselt nii ühe kui teise müüki, mahu kindlaksmääramist, võõrandamist kui selle dokumenteerimise korda. Nii näeb Metsaseaduse § 38 lg.1 ette, et nii raieõiguse kui ka metsamaterjali müüja ja ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tehingu kohta teatise, mille vormi on kehtestanud valdkonna eest vastutav minister. Kehtestatud teatise vormist (kehtestatud keskkonnaministri määrusega 21.12.2006 nr. 84) nähtub, et kui metsamaterjali müügi- ja ostutehingute puhul tuleb teatisele kanda tehingu kohta andmed – kogus tihumeetrites, siis raieõiguse müügi- ja ostutehingute puhul tuleb teatisele kanda tehingu kohta andmed- tehingu hinnanguline maht tihumeetrites. Seega on seadusandja näinud ette, et kui metsamaterjali võõrandamise puhul on arvestuse (s.h. maksustamise) aluseks võõrandatud metsamaterjali (täpne) kogus tihumeetrites, siis raieõiguse võõrandamise puhul on aluseks metsateatisele kantud tihumeetrite hinnanguline maht. Seega näevad selles tegevusvaldkonnas kasutatavad mõisted ja väljendid ette selge vahetegemise raieõiguse võõrandamisel ja metsamaterjali võõrandamisel ja mõlemat liiki tehingu mahu (ulatuse) kindlaksmääramisel. Arvestades lepingute punktis 3 sisalduvat kostjat kinnitust, saab mõistlikult võttes järeldada, et poolte eesmärk lepingu sõlmimisel oli muuta lepinguga võõrandatud raieõiguse maht vaieldamatuks. Kohus leiab, et isegi, kui lähtuda sellest, et kostja saab raiemahule tugineda, ei ole ta tõendanud, et hageja on rikkunud raieõiguse võõrandamise lepingutest tulenevat põhikohustust ja ei ole võimaldanud teostada kinnistutelt raiet lepingutes fikseeritud ulatuses. Kostja väitel sai ta Mxxxxxxxx kinnistult puitu 802,47 tihumeetrit, s.o 76,53 tihumeetrit vähem kui lepingus fikseeritud raiemaht ning Axxxxx ja Txxxxxx kinnistutelt kokku 984,31 tihumeetrit, s.o 169,69 tihumeetrit vähem kui lepingus kokku lepitud. Vastava asjaolu tõendamiseks on kostja esitanud harvesteri programmist välja võetud toodangu aruanded (tl 66, 72-73). Nimetatud tõenditest nähtub, et algusega 31.03.2017. a on Kxxxxxx vallas asuvalt Mxxxxxxxx kinnitult raiutud kõikide puiduliikide lõikes puitu kokku 802,47 tihumeetrit, Axxxxx kinnistult kokku 984,31 tihumeetrit. Kohus leiab, et nimetatud tõendid kinnitavad kostja väidet kinnistutelt tehtud raide mahu kohta. Kohus nõustub aga hagejaga ja leiab, et need tõendid ei tõenda, et kinnistutelt ei olnud võimalik teostada raiet suuremas mahus (lepingutes fikseeritud mahus). Kostja on esitanud kohtule oma töötaja, metsakorraldaja Sxxx Vxxxxxxxx, poolt allkirjastatud tõendi (tl 98), milles viimane kinnitab, et kostja teostas Mxxxxxxxx, Axxxxx ning Txxxxxxxkinnistutelt raieõigust maksimaalses ulatuses ja parima võimaliku kvaliteediga ning rohkem ei saanud nendelt maaüksustelt vastavate metsateatiste alusel õiguspäraselt puitu raiuda. Sxxx Vxxxxxxx märgib, et on töötanud metsakorraldajana 15 aastat ja saab kinnitada, et tehtava raie mahtu arvestab raieõiguse müüja ning praktikas vastutab raieõiguse müüja müügilepingus lubatud mahu eest. See tähendab, et kui raieõiguse ostja ja teostaja ei saa

10 (14)

lepingus lubatud mahus puitu, hüvitab müüja puuduva mahuga seonduva kahju või selles osas tehakse järgmise tehingu korral tasaarvestus. Sxxx Vxxxxxxxx väitel ei tegele raieõiguse ostja praktikas puidukoguse hindamise ja takseerimisega, vaid tugineb selles osas müüja esitatud andmetele. Ostja võib eeldada, et müüja käitub heas usus ega valeta lepingus puidumahtude kohta. Ostja tutvub praktikas raielangiga üksnes ulatuses, et hinnata, kas langile ligipääs on võimalik ning millised on materjali ladustamistingimused. Kohus nõustub hagejaga selles, et Sxxx Vxxxxxxxx arvamust ei saa käsitleda erapooletu asjatundja arvamusena. Sxxx Vxxxxxxx on kostja töötaja ja kostja lähikondne (kostja juhatuse liikme elukaaslane). Samuti ei ole isikut kantud Eestis Keskkonnaagentuuri poolt peetavasse tunnustatud metsakorraldajate nimekirja ehk siis tegemist ei ole vastava ala tunnustatud asjatundjaga. Kohus hindab, et ainuüksi kostja töötaja antud kinnitusega ei saa tõendada lepingupoolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. VÕS § 29 lg 5 sätestab asjaolud, mida lepingu tõlgendamisel ehk lepingutingimustele sisu andmisel tuleb arvestada, sh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingu olemust, eesmärki, sellel tegevusalal kasutatavate mõistete sisu jne. Eespool hindas kohus, et arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja eesmärki, pooltevahelise lepingu tingimusi, sh kostja kinnitust, et ta on raielankidega tutvunud ja tema poolt hagejale pretensioone lepingute objektide (saadava materjali koguse) osas ei ole ning ostuhinna maksmise kohustust veel enne raie teostamist, ei saa järeldada, et poolte tegelik tahe oli siduda raieõiguse ostuhind ostja poolt tegelikult tehtava raiemahuga ning müüja pidi lepingus fikseeritud mahus puitu ostjale tagama. Kõiki asjaolusid arvestades hindas kohus, et poolte tegelik tahe oli võõrandada kasvava metsa raieõigus lepingus kokkulepitud ostuhinnaga, mis andis ostjale õiguse teostada raieõigust lepingus fikseeritud mahus. Vastava raie teostamise võimaluse (puidukoguse) kontrollimise riisiko oli raieõiguse omandajal (kostjal). Ainuüksi kostja esitatud tõendil, tema töötaja Sxxx Vxxxxxxxx arvamusel, ei ole sellist kaalu, mis kõik ülejäänud asjaolud ümber lükkaks ning annaks alust pooltevahelist lepingut teisiti tõlgendada. Kohus leiab ka, et kuna SxxxxVxxxxxxxx puhul ei ole tegemist erapooletu ja kostjast sõltumatu asjatundjaga, siis ei tõenda ainuüksi tema poolt antud kinnitus seda, et hageja poolt kostjale üle antud kinnistutelt ei olnud võimalik teha raiet lepingutes fikseeritud mahus. Kõiki eespool toodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud hagejapoolset kohustuse rikkumist, mis annaks alust nõuda kahju hüvitamist. Kuna hagejapoolne kohustuse rikkumine kui VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise esmane eeldus ei ole täidetud, siis ei analüüsi kohus täiendavalt teiste kahjunõude eelduste olemasolu, sh kahju olemasolu, kahju suurust ning põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Kuna poolte vahel on lepinguline võlasuhe ja kostja tugineb hageja poolt lepingulise kohustuse rikkumisele, siis on kohtu hinnangul VÕS § 1044 lg 2 alusel välistatud kahju nõudmine lepinguvälise kahju hüvitamise (kahju õigusvastase tekitamise) sätete alusel ning seetõttu ei analüüsi kohus täiendavalt, kas kostja nõude puhul on täidetud lepinguvälise kahju nõudmise eeldused. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõue summas 12 052,25 eurot ei ole põhjendatud. Seega ei ole kostja poolt tehtud tasaarvestus kehtiv ja ei saa lugeda, et hageja nõue on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on hagejale Mxxxxxxxx kinnistu osas sõlmitud kasvava raieõiguse võõrandamise lepingu järgi tähtaegselt tasumata ostuhind summas 10 000 eurot. Kuna kostja poolt kohtumenetluses tehtud tasaarvestus ei ole kehtiv, siis on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11 (14)

4.5.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt võla tasumisega viivitamise eest viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 30.03.2017. a kuni põhivõla täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule pidi kostja tasuma hagejale ostuhinna pärast lepingu allkirjastamist ja nõuetekohase arve saamist 1 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.03.2017. a. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist alates 30.03.2017. a ning alates sellest ajast muutus hageja nõue sissenõutavaks. Puudub vaidlus selle üle, et kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja lepingu järgi on tal tähtaegselt tasumata 10 000 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS §-ile 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 30.03.2017. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja on välja arvestanud viivise perioodi 30.03.2017. a kuni 09.05.2017. a summas 89,86 eurot. Kohus arvestas, et kohtuotsuse tegemise aja, s.o 03.11.2017. a seisuga kujuneb viivise suuruseks 445,96 eurot (89,86 eurot + 365 eurot, s.o 10 000 x 0,02% x 178 päeva). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 04.11.2017. a viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
5.2.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 100-101, täiendus tl 109p), mille kohaselt on tema menetluskulud kokku 3440 eurot, sh 650 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 2790 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kostja esitas 31.10.2017. a kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude suuruse kohta. Kostja leidis, et hageja lepingulise esindaja tasu ei ole taotletud ulatuses põhjendatud ja on hüvitatav vaid osaliselt. 12 (14)
5.2.1.Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 650 eurot, sh 600 eurot hagilt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, sh hagilt lähtudes hagihinnast ja kohus leiab, et selle saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
5.2.2.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Erik Lepikson OÜ-st Advokaadibüroo Kasak&Missik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 23,25 tunni ulatuses, sh: 1) 04.05.2017. a kostja suhtes taustauuringu teostamine ja hagiavalduse koostamine – 1,5 tundi; 2) 05.05.2017. a hagiavalduse koostamine – 3,25 tundi; 3) 08.05.2017. a hagiavalduse koostamine – 0,5 tundi, 4)15.05.2017. a hagi tagamise määrusega tutvumine ja sellega seoses suhtlus kliendi ja kohtutäituriga – 1 tund, 5) 07.06.2017. a suhtlemine kliendiga - 0,25 tundi, 6) 22.06.2017. a kostja määruskaebusele vastuse koostamine – 2,25 tundi, 7) 26.06.2017. a kostja määruskaebusele vastuse koostamine 1,75 tundi, 8) 29.06.2017. a kohtumäärusega tutvumine ja suhtlemine kliendiga – 0,25 tundi, 9) 10.07.2017. a kostja vastusega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga – 1 tund, 10) 12.07.2017. a vastuse koostamine – 2,25 tundi, 11) 25.07.2017. a vastuse koostamine – 2 tundi, 12) 21.09.2017. a menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs - 1,25 tundi, 13) nõupidamine kliendiga – 1,25 tundi, 14) 16.10.2017. a vastuse koostamine – 4,75 tundi. Kostja leiab oma vastuväites hageja menetluskuludele, et põhjendatud ei ole hageja esindaja ajakulu taustauuringu teostamisele (p 1), kohtumäärusega tutvumisele (p-d 4 ja 8) ning suhtlemisele kliendiga (p-d 4, 5, 8, 9 ja 13). Kostja leiab, et nimetatud tegevuste puhul ei ole tegemist õigusteenuse osutamisega ning nendega seotud aeg sisaldub juba lepingulise esindaja tunnihinnas. Kostja leiab ka, et põhjendatud ei ole hageja esindaja ajakulu 27.07.2017. a menetlusdokumendi koostamisele kokku 5,25 tunni ulatuses (p-d 9-11). Arvestades, et menetlusdokument on koostatud 3-l lehel, peab kostja selle koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Lisaks leiab kostja, et põhjendatud ei ole hageja esindaja ajakulu 16.10.2017. a vastu koostamisele kokku 7,25 tunni ulatuses (p-d 12-14). Tegemist oli hageja viimase sisulise dokumendiga, milliseks ajaks olid pooled saanud esitada eelmenetluses kõik seisukohad ja asjaolud. Kostja toob võrdluseks, et näiteks hagiavalduse koostamisele kulus hageja esindajal 2 tunni võrra vähem aega. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades asjaolusid, sh asja keerukust ja menetluse käiku, on hageja lepingulise esindaja märgitud ajakulu osaliselt põhjendamatu. Kohus leiab, et iseenesest saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks vajalikele ettevalmistavatele toimingutele, sh asja materjalidega tutvumisele, tõendite kogumisele, suhtlemisele kliendiga, ka nt hagi tagamise avalduse koostamisele eelnenud kostja taustauuringule, kohtumäärustega tutvumisele jne. Kohus leiab aga, et hageja esindaja märgitud ajakulu nn ettevalmistavatele toimingutele on 13 (14)

ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et osaliselt on ülepaisutatud hageja esindaja märgitud ajakulu menetlusdokumentide koostamisele. Kohus tegi kindlaks, et hageja esindaja on koostanud hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega, vastuse kostja esitatud määruskaebusele, arvamuse kostja vastuse kohta ning lisaks seisukoha kostja täiendavale vastusele. Arvestades menetluse asjaolusid ja menetlusdokumentide sisu, hindab kohus, et mõistlikult vajalikuks saab lugeda ajakulu koos ettevalmistavate toimingutega (sh suhtlemisele kliendiga ning asja materjalidega, sh kohtumäärustega tutvumisele) hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kokku 5 tundi, kostja määruskaebusele vastuse koostamisele 4 tundi, kostja vastuse kohta arvamuse koostamisele 4 tundi ja täiendavale vastusele arvamuse koostamisele 4 tundi. Seega kokku peab kohus mõistlikult vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kõigile õigusabitoimingutele, sh ettevalmistavatele toimingutele 17 tunni ulatuses. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu määraga 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks, saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Tasu sellises määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Ka kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esindaja tasumäära suurusele. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 17 tunni ulatuses. Määraga 120 eurot ühe tunni eest 17 tunni kohta kujuneb lepingulise esindaja tasuks 2040 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning ta ei taotle kostjalt lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud põhimõttega. Seega loeb kohus põhjendatuks ja kostja poolt hüvitatavaks hageja lepingulise esindaja tasu 17 tunni eest kokku summas 2040 eurot (ilma käibemaksuta).

5.2.3.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2690 eurot, sh 650 eurot menetluses tasutud riigilõiv ja 2040 eurot lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjal tuleb hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja