Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (14)

esindaja tasu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

sai Mxxxxxxxx kinnistult 76,53 tm, Axxxxx kinnistult 69,86 tm ja Txxxxxx kinnistult 99,83 tm vähem puitu, kui lepingutes kokku lepiti, mille tagajärjel on tekkinud tal saamata jäänud tulu näol kahju. Hageja eeltooduga ei nõustu. Hageja viitab raieõiguse müügilepingu punktile 3, mis sätestab, et omandaja (kostja) on raielangiga tutvunud ja tema poolt võõrandajale (hagejale) pretensioone lepingu objekti (saadava materjali koguse) osas ei ole. Seega on kostja ise kinnitanud, et lepingus sätestatud kogus vastab tegelikkusele, ta on raielangiga tutvunud ja ta ei oma pretensioone hageja suhtes seonduvalt materjali kogusega. Seega on kostja väidetav kahjunõue põhjendamatu, kuivõrd kostja on varasemalt kinnitanud materjali koguse vastavust lepingule ning pretensioonide puudumist. Hageja märgib, et puidukoguste mõõtmine on hinnanguline. Metsaseaduse § 39 sätestab, et metsamaterjali ja hakkpuiduga sooritatavate tehingute tegemisel mõõdetakse metsamaterjali ja hakkpuitu ning määratakse nende mahtu vastavalt keskkonnaministri määrusele, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises. Antud juhul on pooled ära määratlenud puidu koguse ja selles kokkuleppe saavutanud. Samas, isegi kui metsamaterjali mõõta viidatud keskkonnaministri määruses märgitud meetodil, siis on metsa kogus igal juhul umbkaudne. Hageja ei väida, et raieõiguse müügilepingus kokkulepitud puidukogus oleks väär, vaid selgitab, et puidu kogus on alati hinnanguline, mistõttu omab poolte kokkulepe puidu koguse osas tavapärasest suuremat tähtsust. Kostja on kogustega nõustunud ning kinnitanud pretensioonide puudumist. Seega on põhjendamatud kostja väited, justkui ei oleks puitu olnud piisavalt. Lisaks leiab hageja, et kostja väited materjali koguse ebapiisavuse kohta on tõendamata. Kostja on esitanud teadmata päritoluga ning eeldatavasti tema enda poolt koostatud paberid, mis väidetavalt tõendavad raielankidel olnud puidu kogust. Nimetatud tõenditest ei nähtu, millist metsa ja millises koguses on mõõdetud, kelle poolt ja millal jne. Asjaolu, et kostja on mingil ajahetkel harvesteriga tootnud metsamaterjali tõendis märgitud koguses, ei tõenda ühelgi juhul lepingu alusel võõrandatud puidu kogust. Hageja märgib, et isegi juhul, kui kostja teostas talle võõrandatud raieõigust osaliselt, st jättis raielangilt raiumata 76,53 tm puitu, siis ei vastuta selle eest hageja. Pooled olid kokku leppinud ja fikseerinud puidu koguse, mis raielangil asus. Vastavalt lepingule oli kostjal õigus teostada raiet märgitud ulatuses ning kohustus maksta selle eest tasu. Raie maksimaalne ja võimalikult efektiivne teostamine oli kostja õigus mitte kohustus. Seega isegi juhul, kui kostja on raiet teostanud ebakvaliteetselt või poolikult, ei mõjuta see hageja tasunõuet. Muu hulgas ei nõustu hageja kostja käsitlusega tema väidetava kahjunõude kujunemisest. Hageja arvates ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud temal tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) ega selle suurust. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on tasaarvestuse avalduse esitamisega tunnistanud haginõuet. Kuna tasaarvestusavaldus on sisuliselt õigusvastane, siis on hagi põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.

3 (14)

raiet maksimaalses ulatuses ja parima võimaliku kvaliteediga. Kuivõrd Sxxx Vxxxxxxx on oma väidete kohaselt metsakorraldaja, mitte aga harvesterijuht, siis ei saa ta olla teadlik, kas kostja on maksimaalselt metsa langetanud ja teinud seda maksimaalse kvaliteediga. Samuti ei saa SxxxxVxxxxxx kinnitada, et raie kogus on mõõdetud täpselt ja esitatud näidud on õiged, kuivõrd ta ise ei raiunud puid ning tal puudub sellekohane vahetu kogemus. Neljandaks, Sxxx Vxxxxxxx annab oma pöördumises õiguslikke hinnanguid, mis ei ole tema pädevuses. Näiteks on xxxxxVxxxxxxx sisustanud raielepingu poolte õigusi ja kohustusi ning lepingu õiguslikku mõju, milleks tal aga pädevus puudub. Lisaks eeltoodule on hageja seisukohal, et tõend on tegelikult kostja lepingulise esindaja mitte aga Sxxx Vxxxxxxxx poolt koostatud. Nimelt nähtub tõendina esitatud faili meta-andmetest, et selle autoriks on kasutaja nimega „Pro“. Sama kasutajanime alt on koostatud muu hulgas kostja lepingulise esindaja poolt koostatud määruskaebus ja vastus hagiavaldusele. Hageja arvates on neid asjaolusid arvestades ilmne, et SxxxxVxxxxxxx on allkirjastanud kostja menetlusliku seisukoha, mitte jaganud selgitusi asjaolude kohta, mida ta on vahetult kogenud. Hageja märgib, et isegi juhul, kui kostja esitatud tõend oleks usaldusväärne, siis ei annaks see alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on oma vastuses tasaarveldusavaldusega hageja nõuet tunnistanud, mistõttu vaidlus hageja nõude üle puudub. Kostja väidetav vastunõue on aga tõendamata.

Kostja seisukoht ja vastuväited

4 (14)

49,65 eurot). Eeltoodut arvestades on hageja lepingute rikkumisega tekitanud kostjale kahju vähemalt 12 052,25 eurot. Kostja avaldas, et teeb hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma eelviidatud rahalise nõude hageja vastu hageja poolt hagiavalduses esitatud rahaliste nõuetega, mille tulemusena on kõik hageja võimalikud nõuded kostja vastu lõppenud. Tasaarvestuse tulemusena on hageja 10 089,86 euro suurune rahaline nõue tasaarvestatud kostja 12 052,25 euro suuruse rahalise nõudega. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue kostja vastu, millest tulenevalt tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata.

5 (14)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Hageja Osaühing Strobus ja kostja TM Raied OÜ sõlmisid 30.03.2017. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 30-03-17 (edaspidi nimetatud Leping, tl 1418).  Lepinguga võõrandas hageja kostjale raieõiguse Mxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr 7551202, asukoht Harjumaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) katastriosa nr 24504:008:0366 neljalt eraldiselt kokku raieõiguse mahuga 879 tihumeetrit (tm).  Lepingus leppisid pooled kokku, et raieõiguse ostuhind on 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks, mis makstakse peale lepingu allkirjastamist ja nõuetekohase arve saamist 1 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.03.2017. a.  30.03.2017. a esitas hageja kostjale Lepingu alusel arve nr 12914 (tl 21) summas 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o kokku koos käibemaksuga summas 26 700 eurot.  Kostja on arve nr 12914 alusel hagejale ära maksnud 16 700 eurot. Ülejäänud osa arvest, s.o 10 000 eurot on kuni käesoleva ajani tasumata.

6 (14)

eurot hiljemalt 30.03.2017. a. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tähtaegselt tasumata 10 000 eurot.

7 (14)

Hageja kostja tasaarvestuseks kasutatud nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja väitel ei ole ta kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguid rikkunud ega põhjustanud sellega kostjale kahju. Hageja leiab, et kostja ei ole väidetava kahju tekkimist põhjendanud ega tõendanud. Kohus leiab, et kostja esitatud tasaarvestatav rahaline nõue on käsitatav VÕS § 115 lg 1 mõistes kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude üldiseks eeldusteks on kohustuse rikkumine. Tulenevalt VÕS §-dest 127 ja 128 on kahju hüvitamise nõude eeldusteks veel kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis on poolel, kes kahju hüvitamist nõuab ehk antud juhul kostjal. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud hagejapoolset kohustuse rikkumist kui kahju hüvitamise nõude esmast eeldust. Kostja väitel ei ole hageja andnud temale üle puitu lepingutega kokkulepitud mahus, millega on rikkunud VÕS § 217 lg-s 1 sätestatud müüja kohustust, anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi. Kohus leiab, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu puhul ei ole tegemist müügilepinguga ja seetõttu ei saa poolte õigustele ja kohustustele kohaldada seaduses müügilepingu kohta sätestatut. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Metsaseaduse (MS) § 37 lg 7 näeb ette, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud (tl 14-18 ja 67-69) vastavad oma sisult MS § 37 lg-le 7. Lepingute punkti 1 kohaselt on lepingu objektiks kasvava metsa raieõigus ja punktis 2 on ette nähtud, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Kohus hindab, et arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärki, vastab see VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu tunnustele. VÕS § 339 järgi kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga annab üks pool teisele tasu eest üle õiguse kasutada metsakinnistut ja teostada seal kokkulepitud ulatuses raiet ning raiutud puud omandada (saada vilja). Lepinguga antakse üle raieõigus mitte ei müüda raiutavat metsamaterjali.

8 (14)

Tulenevalt MS § 37 lg-st 7 ja poolte vaheliste lepingute samasisulisest punktist 2 oli hageja kui võõrandaja põhikohustuseks võimaldada kostjal langetada oma kinnistul puid lepingutes fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Pooled on lepingutes fikseerinud Mxxxxxxxx kinnistult tehtavaks raiemahuks kokku 879 tihumeetrit (tm) ja ostuhinnaks on kokku lepitud 22 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Axxxxa ja Txxxxxx kinnistute osas sõlmitud lepingus on pooled fikseerinud tehtavaks raiemahuks kokku 1154 tihumeetrit ja ostuhinnaks on kokku lepitud 33 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tõlgenduse kohaselt oli hageja lepingutest tulenevaks kohustuseks anda temale Mxxxxxxxx kinnistu osas sõlmitud lepingu alusel kokkulepitud ostuhinna eest üle 879 tihumeetrit raiutavat puitu ning Axxxxx ja Txxxxxx kinnistute osas sõlmitud lepingu alusel 1154 tihumeetrit raiutavat puitu. Hageja sellega ei nõustu. Hageja arvates oli tema kohustuseks kokkulepitud ostuhinna eest võimaldada kostjal teostada raiet vastavalt Mxxxxxxxx kinnistult kokku 879 tihumeetri ulatuses ning Axxxxx ja Txxxxxx kinnistult 1154 tihumeetri ulatuses. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte üldine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 5 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Kohus leiab, et arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja eesmärki, pooltevaheliste lepingute tingimusi ja sellel tegevusalal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, ei saa järeldada, et lepingupoolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli, et hageja annab kostjale kokkulepitud ostuhinna eest üle lepingus fikseeritud mahus raiutavat puitu nagu kostja seda tõlgendab. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärgiks on tasu eest võimaldada teostada raiet ja omandada raiutud metsamaterjal lepingus fikseeritud ulatuses. Pooled on lepingutes kokku leppinud raieõiguse hinna ja fikseerinud raieõiguse ulatuse. Lepingute punktis 3 on kostja kinnitanud, et on raielankidega tutvunud ja tema poolt hagejale pretensioone lepingute objektide (saadava materjali koguse) osas ei ole. Pooled on lepingutega kokku leppinud, et kostjal tekib raie teostamise õigus hetkest, kui kogu ostuhind on tasutud. Neid tingimusi arvestades võib järeldada, et kostja pidi lepingute sõlmimise ajaks olema veendunud, et lepinguobjektiks olevalt raielangilt on võimalik teha raiet lepingus kokkulepitud mahus ning nimetatud tingimusega välistati saadava materjali koguse osas hilisemate pretensioonide esitamise võimalus. Kostja nõustus raieõiguse omandamisega kokkulepitud hinna eest. Kuna lepingute järgi oli kostjal ostuhinna tasumise kohustus veel enne raie teostamist, siis ei saa järeldada, et poolte soov oli siduda raieõiguse hind sellega, kui palju kostja raielankidelt tegelikult puitu raiub. Kohus leiab, et alusetud on kostja väited selle kohta, et hageja kohustus oli üle mõõta üleantava raieõiguse täpne maht. Sellist kohustust hagejale lepingutes ette nähtud ei ole. MS §

9 (14)

37 lg 6 p 5 kohaselt märgitakse raieõiguse võõrandamise lepingus raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites. Antud juhul ongi pooled fikseerinud lepingutes raieõiguse hinnangulise mahu tihumeetrites. Kostja on kinnitanud, et on raielankidega tutvunud ja tema poolt hagejale pretensioone lepingute objektide (saadava materjali koguse) osas ei ole. Kuna kostja on vastava kinnituse andnud, siis saab lugeda, et ta on välistanud raieõiguse mahule (raiutava puidu kogusele) hilisema tuginemise õiguse. Mõistlikult võib eeldada, et juhul, kui poolte ühine tahe oleks olnud raieõiguse ostuhind siduda kostja poolt tegelikult teostatava raie mahuga, siis oleks see lepingus ka vastavalt fikseeritud ja kokku lepitud raiutava tihumeetri hind mitte raieõiguse üldine ostuhind, mis tuli tasuda veel enne raie teostama asumist. Kohus märgib, et metsa majandamine ja kasutamine on valdkond, mis on õigusaktides, s.h. Metsaseaduses täpselt reguleeritud. Metsaseadus eristab mõisteid raieõigus (Metsaseaduse § 37 lg.7) ja metsamaterjal (Metsaseaduse § 28 lg.2, lg.3) ja reguleerib täpselt nii ühe kui teise müüki, mahu kindlaksmääramist, võõrandamist kui selle dokumenteerimise korda. Nii näeb Metsaseaduse § 38 lg.1 ette, et nii raieõiguse kui ka metsamaterjali müüja ja ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tehingu kohta teatise, mille vormi on kehtestanud valdkonna eest vastutav minister. Kehtestatud teatise vormist (kehtestatud keskkonnaministri määrusega 21.12.2006 nr. 84) nähtub, et kui metsamaterjali müügi- ja ostutehingute puhul tuleb teatisele kanda tehingu kohta andmed – kogus tihumeetrites, siis raieõiguse müügi- ja ostutehingute puhul tuleb teatisele kanda tehingu kohta andmed- tehingu hinnanguline maht tihumeetrites. Seega on seadusandja näinud ette, et kui metsamaterjali võõrandamise puhul on arvestuse (s.h. maksustamise) aluseks võõrandatud metsamaterjali (täpne) kogus tihumeetrites, siis raieõiguse võõrandamise puhul on aluseks metsateatisele kantud tihumeetrite hinnanguline maht. Seega näevad selles tegevusvaldkonnas kasutatavad mõisted ja väljendid ette selge vahetegemise raieõiguse võõrandamisel ja metsamaterjali võõrandamisel ja mõlemat liiki tehingu mahu (ulatuse) kindlaksmääramisel. Arvestades lepingute punktis 3 sisalduvat kostjat kinnitust, saab mõistlikult võttes järeldada, et poolte eesmärk lepingu sõlmimisel oli muuta lepinguga võõrandatud raieõiguse maht vaieldamatuks. Kohus leiab, et isegi, kui lähtuda sellest, et kostja saab raiemahule tugineda, ei ole ta tõendanud, et hageja on rikkunud raieõiguse võõrandamise lepingutest tulenevat põhikohustust ja ei ole võimaldanud teostada kinnistutelt raiet lepingutes fikseeritud ulatuses. Kostja väitel sai ta Mxxxxxxxx kinnistult puitu 802,47 tihumeetrit, s.o 76,53 tihumeetrit vähem kui lepingus fikseeritud raiemaht ning Axxxxx ja Txxxxxx kinnistutelt kokku 984,31 tihumeetrit, s.o 169,69 tihumeetrit vähem kui lepingus kokku lepitud. Vastava asjaolu tõendamiseks on kostja esitanud harvesteri programmist välja võetud toodangu aruanded (tl 66, 72-73). Nimetatud tõenditest nähtub, et algusega 31.03.2017. a on Kxxxxxx vallas asuvalt Mxxxxxxxx kinnitult raiutud kõikide puiduliikide lõikes puitu kokku 802,47 tihumeetrit, Axxxxx kinnistult kokku 984,31 tihumeetrit. Kohus leiab, et nimetatud tõendid kinnitavad kostja väidet kinnistutelt tehtud raide mahu kohta. Kohus nõustub aga hagejaga ja leiab, et need tõendid ei tõenda, et kinnistutelt ei olnud võimalik teostada raiet suuremas mahus (lepingutes fikseeritud mahus). Kostja on esitanud kohtule oma töötaja, metsakorraldaja Sxxx Vxxxxxxxx, poolt allkirjastatud tõendi (tl 98), milles viimane kinnitab, et kostja teostas Mxxxxxxxx, Axxxxx ning Txxxxxxxkinnistutelt raieõigust maksimaalses ulatuses ja parima võimaliku kvaliteediga ning rohkem ei saanud nendelt maaüksustelt vastavate metsateatiste alusel õiguspäraselt puitu raiuda. Sxxx Vxxxxxxx märgib, et on töötanud metsakorraldajana 15 aastat ja saab kinnitada, et tehtava raie mahtu arvestab raieõiguse müüja ning praktikas vastutab raieõiguse müüja müügilepingus lubatud mahu eest. See tähendab, et kui raieõiguse ostja ja teostaja ei saa

10 (14)

lepingus lubatud mahus puitu, hüvitab müüja puuduva mahuga seonduva kahju või selles osas tehakse järgmise tehingu korral tasaarvestus. Sxxx Vxxxxxxxx väitel ei tegele raieõiguse ostja praktikas puidukoguse hindamise ja takseerimisega, vaid tugineb selles osas müüja esitatud andmetele. Ostja võib eeldada, et müüja käitub heas usus ega valeta lepingus puidumahtude kohta. Ostja tutvub praktikas raielangiga üksnes ulatuses, et hinnata, kas langile ligipääs on võimalik ning millised on materjali ladustamistingimused. Kohus nõustub hagejaga selles, et Sxxx Vxxxxxxxx arvamust ei saa käsitleda erapooletu asjatundja arvamusena. Sxxx Vxxxxxxx on kostja töötaja ja kostja lähikondne (kostja juhatuse liikme elukaaslane). Samuti ei ole isikut kantud Eestis Keskkonnaagentuuri poolt peetavasse tunnustatud metsakorraldajate nimekirja ehk siis tegemist ei ole vastava ala tunnustatud asjatundjaga. Kohus hindab, et ainuüksi kostja töötaja antud kinnitusega ei saa tõendada lepingupoolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. VÕS § 29 lg 5 sätestab asjaolud, mida lepingu tõlgendamisel ehk lepingutingimustele sisu andmisel tuleb arvestada, sh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingu olemust, eesmärki, sellel tegevusalal kasutatavate mõistete sisu jne. Eespool hindas kohus, et arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja eesmärki, pooltevahelise lepingu tingimusi, sh kostja kinnitust, et ta on raielankidega tutvunud ja tema poolt hagejale pretensioone lepingute objektide (saadava materjali koguse) osas ei ole ning ostuhinna maksmise kohustust veel enne raie teostamist, ei saa järeldada, et poolte tegelik tahe oli siduda raieõiguse ostuhind ostja poolt tegelikult tehtava raiemahuga ning müüja pidi lepingus fikseeritud mahus puitu ostjale tagama. Kõiki asjaolusid arvestades hindas kohus, et poolte tegelik tahe oli võõrandada kasvava metsa raieõigus lepingus kokkulepitud ostuhinnaga, mis andis ostjale õiguse teostada raieõigust lepingus fikseeritud mahus. Vastava raie teostamise võimaluse (puidukoguse) kontrollimise riisiko oli raieõiguse omandajal (kostjal). Ainuüksi kostja esitatud tõendil, tema töötaja Sxxx Vxxxxxxxx arvamusel, ei ole sellist kaalu, mis kõik ülejäänud asjaolud ümber lükkaks ning annaks alust pooltevahelist lepingut teisiti tõlgendada. Kohus leiab ka, et kuna SxxxxVxxxxxxxx puhul ei ole tegemist erapooletu ja kostjast sõltumatu asjatundjaga, siis ei tõenda ainuüksi tema poolt antud kinnitus seda, et hageja poolt kostjale üle antud kinnistutelt ei olnud võimalik teha raiet lepingutes fikseeritud mahus. Kõiki eespool toodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud hagejapoolset kohustuse rikkumist, mis annaks alust nõuda kahju hüvitamist. Kuna hagejapoolne kohustuse rikkumine kui VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise esmane eeldus ei ole täidetud, siis ei analüüsi kohus täiendavalt teiste kahjunõude eelduste olemasolu, sh kahju olemasolu, kahju suurust ning põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Kuna poolte vahel on lepinguline võlasuhe ja kostja tugineb hageja poolt lepingulise kohustuse rikkumisele, siis on kohtu hinnangul VÕS § 1044 lg 2 alusel välistatud kahju nõudmine lepinguvälise kahju hüvitamise (kahju õigusvastase tekitamise) sätete alusel ning seetõttu ei analüüsi kohus täiendavalt, kas kostja nõude puhul on täidetud lepinguvälise kahju nõudmise eeldused. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõue summas 12 052,25 eurot ei ole põhjendatud. Seega ei ole kostja poolt tehtud tasaarvestus kehtiv ja ei saa lugeda, et hageja nõue on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on hagejale Mxxxxxxxx kinnistu osas sõlmitud kasvava raieõiguse võõrandamise lepingu järgi tähtaegselt tasumata ostuhind summas 10 000 eurot. Kuna kostja poolt kohtumenetluses tehtud tasaarvestus ei ole kehtiv, siis on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11 (14)

Menetluskulude jaotus

ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et osaliselt on ülepaisutatud hageja esindaja märgitud ajakulu menetlusdokumentide koostamisele. Kohus tegi kindlaks, et hageja esindaja on koostanud hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega, vastuse kostja esitatud määruskaebusele, arvamuse kostja vastuse kohta ning lisaks seisukoha kostja täiendavale vastusele. Arvestades menetluse asjaolusid ja menetlusdokumentide sisu, hindab kohus, et mõistlikult vajalikuks saab lugeda ajakulu koos ettevalmistavate toimingutega (sh suhtlemisele kliendiga ning asja materjalidega, sh kohtumäärustega tutvumisele) hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kokku 5 tundi, kostja määruskaebusele vastuse koostamisele 4 tundi, kostja vastuse kohta arvamuse koostamisele 4 tundi ja täiendavale vastusele arvamuse koostamisele 4 tundi. Seega kokku peab kohus mõistlikult vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kõigile õigusabitoimingutele, sh ettevalmistavatele toimingutele 17 tunni ulatuses. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu määraga 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks, saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Tasu sellises määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Ka kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esindaja tasumäära suurusele. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 17 tunni ulatuses. Määraga 120 eurot ühe tunni eest 17 tunni kohta kujuneb lepingulise esindaja tasuks 2040 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning ta ei taotle kostjalt lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud põhimõttega. Seega loeb kohus põhjendatuks ja kostja poolt hüvitatavaks hageja lepingulise esindaja tasu 17 tunni eest kokku summas 2040 eurot (ilma käibemaksuta).

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.