Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

3X25 A.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole kaevatav (alus: TsMS § 661 lg 4) Menetluse käik Xxxx OÜ (hageja) esitas 19.06.2017 Harju Maakohtule tuvastushagi Xxxx(kostja) vastu ning 18.09.2017 hagi täpsustuse lepingu täitmise nõudes kostja vastu, mille raames soovib hageja tuvastada poolte vahel kokku lepitud võrguühenduse läbilaskevõime. Kohus võttis hagi lepingu täitmise nõudes menetlusse. 02.11.2017 esitasid pooled kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. Pooled paluvad kompromissi kohtumäärusega kinnitada ning menetluse tsiviilasjas 2-17-9546 lõpetada. Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja paluvad, et kohus kinnitaks kompromissi kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS §-le 661 lg 4 tuginedes on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusest. Pooled on avaldanud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse selgitused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-17-9546 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kananvad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega kannavad pooled oma menetluskulud ise. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 300 eurot. Hageja taotleb seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel hageja poolt tasutud riigilõivust poole s.o 150 euro tagastamist hageja arvelduskontole. Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot kompromissilepingus näidatud hageja kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.