(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-17-14686
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. november 2017. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi V. M.`i vastu kahju 8 650,29 euro hüvitamise nõudes. Hagihind 8 650,29 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Kirjalik menetlus
nende Hageja: Hageja esindaja: Kostja:
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (RK 70001975) Milvi Haitov (volikirja alusel, e-post tartu@sotsiaalkindlustusamet) V. M. (IK xxxxxxxxxxx, käesoleval ajal viibib xxx)
1(4)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 350 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates.
Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas Viru Maakohtule hagi V. M.`i vastu tekitatud kahju 8 650,29 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, mõisteti kostja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.04.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9464 (jõustunud 15.08.2016) süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver A. N. suri. S. D. esitas Sotsiaalkindlustusametile 22.05.2014.a. ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri A. N.i matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Kuriteoohvri ülalpeetava A. N.i seaduslik esindaja S. D. esitas 22.05.2014.a taotluse toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 27.05.2014.a. otsusega nr 440A hüvitati A. N.i matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448,00 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 27.05.2014.a otsusega nr 440 määrati A. N.i ülalpeetavale A. N.ile toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 09.05.2014.a. Ajavahemikul 09.05.2014.a kuni 30.09.2017.a on A. N.i ülalpeetavale makstud toitja surmast tulenevat kahjuhüvitist ning ohvri matusekulude hüvitist kokku summas 8650,29 eurot. OAS § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Ajavahemikul 09.05.2014 – 30.09.2017.a on A. N. ülalpeetavale makstud toitja kaotusest tulenevat hüvitist ning ohvri matusekulude hüvitist kokku summas 8 650,29 eurot.
2(4)
VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. V. M. on süüdi mõistetud Viru 06.04.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9464. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna andmete kohaselt kannab kostja karistust Viru vanglas. Hageja palub juhindudes OAS § 31 rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja OAS alusel makstud hüvitis summas 8 650,29 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja OAS alusel ohvri ülalpeetavale alates 01.10.2017 makstud igakuine hüvitis OAS sätestatud suuruses kuni hüvitise maksmise aluse ära langemiseni või hüvitise piirmäära täitumiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 11.10.2017.a. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjatele on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud isiklikult. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on teinud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Hagi on õiguslikult põhjendatud ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1, mille kohaselt läheb pärast OAS alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses riigile. Samuti on hagi õiguslikult põhjendatud OAS § 15, mille kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9 590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni.
3(4)
Sotsiaalkindlustusameti 27.05.2014. a. otsusega nr 440A hüvitati A. N.i matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448,00 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 27.05.2014.a otsusega nr 440 määrati A. N.i ülalpeetavale A. N.ile toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 09.05.2014. Ajavahemikul 09.05.2014.a kuni 30.09.2017.a on A. N.i ülalpeetavale makstud toitja surmast tulenevat kahjuhüvitist ning ohvri matusekulude hüvitist kokku summas 8 650,29 eurot. Tulenevalt OAS § 31 lg 1 on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigus Eesti Vabariigil (Sotsiaalministeeriumi kaudu). Riigile tagastatav hüvitis tuleb üle kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr EE7422000011220057958 AS-s Swedbank või nr. EE761010002033069006 AS-s SEB Pank; viitenumber 5420021473. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 8 650,29 eurot, samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 01.10.2017 makstud igakuine hüvitis OAS sätestatud suuruses kuni hüvitise maksmise aluse ära langemiseni või hüvitise piirmäära täitumiseni, so kuni summani 9 590 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 145 kohaselt on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 142 lg 2, § 190, § 407 lg 1 ja 3, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.