Xxxxhagi osaühingu Xxxxvastu kahjuhüvitise 10 758 euro, viivise 198,07 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
11 816,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo CLARUS, e-post [email protected]) Kostja osaühing Xxxx(registrikood xxx, asukoht xxxx) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada Harju Maakohtu poolt 9. oktoobril 2017 (tsiviilasjas nr 2-17-14029) tehtud määruse sissejuhatuses esinev ilmne ebatäpsus ning lugeda õigeks asja menetlevaks kohtunikuks Kristiina Kruusel.
2.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3.Välja mõista osaühingult Xxxx Xxxxkasuks kahjuhüvitis (põhinõue) 10 758 eurot ja seisuga 27. september 2017 sissenõutavaks muutunud viivis 198,07 eurot.
4.Välja mõista osaühingult Xxxx Xxxxkasuks viivis protsendina põhinõudelt (10 758 eurolt) alates 28. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2-17-14029
1.Jätta menetluskulud osaühingu Xxxxkanda.
2.Välja mõista osaühingult Xxxx Xxxx kasuks riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 924 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb osaühingul Xxxxtasuda Xxxx käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Hagiavalduse kohaselt on Xxxx(hageja) korteri nr 28, aadressil Xxxx, Tallinn omanik ning osaühing Xxxx(kostja) antud maja haldusfirma. 19.03.2017 avastas hageja, et tema korteris lõhkes kanalisatsioonitoru, sest tekkinud oli välistorude ummistus, mille tulemusel oli korteris üleujutatud ja kahjustatud parkett, samuti seinad ning WC ja vannitoa siseuksed. Hageja ei ela püsivalt Eestis, mistõttu täpset kuupäeva, millal juhtus avarii, ei ole võimalik nimetada. Hageja helistas koheselt 24h avariitelefonile ja teavitas juhtumist ka kostjat (täpsemalt kinnisvarahaldurit Xxxx). Korteris olid jubedad kanalisatsiooni jäätmed ja avarii tagajärjed oli vaja likvideerida. 21.03.2017 tehti korteris süvapuhastus ja desinfitseerimine, mille kohta XxxxOÜ koostas arve summas 924 eurot, mis oli kostja poolt 03.04.2017 tasutud. Seejuures oli kinnisvarahaldur Xxxx isiklikult kohapeal ja nägi, mis hageja korteris juhtus. Hageja saatis e-posti teel Xxxx kirja fotodega, millele on 21.03.2017 saanud vastuse, et pildid käes ja info kindlustusandjale edastatud. 28.03.2017 saatis hageja e-posti teel Xxxx kirja hinnapakkumisega remonttööde osas. Sellele kirjale hageja vastust ei ole saanud. Xxxx hageja ühelegi kirjale ei vastanud ning kui hageja võttis ühendust kostjaga telefoni teel, siis kõlas alati vastus: “helistame tagasi”, kuid tagasi ei helistatud.
2-17-14029 Hageja korduvalt kirjutas kostjale kirju e-posti teel küsimusega, millal kostja hakkab tegelema antud olukorra lahendamisega ja millal hageja saab vastuse kindlustusfirmalt, et alustada korteris remondiga. Kuna hageja ei saanud kostjalt vastust oma küsimustele, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks Advokaadibüroo CLARUS poole, millest tulenevalt tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 462 eurot. 21.06.2017 saadeti kostjale ka nõudekiri kahju hüvitamiseks, kuid kostja sellele ei vastanud.
2.Hageja esindaja pöördus seejuures dokumentide saamiseks maja nõukogu liikme Xxxx poole, kes edastas hagejale vajalikud dokumendid ja selgitas mh, et maja valitsemisvorm on ühisus ning majanõukogus 4 liiget. Haldusleping on kostjaga sõlmitud vastavalt 23.05.2014 toimunud üldkoosoleku otsusele. Hageja selgitas täiendavalt hagiavalduses, et majas ei ole korteriühistut ega muud ühingut, kes tegeleks kõikide maja küsimustega. Seega tegeleb kostja maja hooldamisega ja vajadusel sõlmib vajalikud lepingud teenuste osutamiseks. Üheks kostja kohustuseks oli mh korraldada maja kindlustust. Maja oli kindlustatud Seesam Insurance AS-is ning vastava lepingu sõlmimise ja pikendamisega tegeles samuti kostja. Xxxxon ühtlasi hagejale teatanud, et haldusfirma raske hooletuse tõttu puudus majal kindlustus vahemikus 01.07.201620.03.2017, s.o juhtumi ajal. Kindlustusmaksed aga kajastusid kommunaalarvetel kogu sellel perioodil ja majaelanikud (sh hageja) korrapäraselt tasusid kindlustusmakseid kindluslepingu eest, mida tegelikkuses ei olnud. Xxxx vastas ka oma e-kirjas, et haldusfirma tunnistas oma viga kindlustuslepingu pikendamata unustamisel ning lubas korteri 28 veeavarii tagajärgede kõrvaldamisega tegeleda omal kulul. Pärast maja nõukogu liikme seletuste saamist hageja esindaja võttis veelkord ühendust haldusfirmaga (halduri xxxx) ja palus kostjal hüvitada hagejale kahju kohtuvälises korras. Vaatamata tehtud pingutustele ei teinud kostja midagi hagejale kahju hüvitamiseks. Kostja tõttu on hagejale tekitatud materiaalne kahju, mis väljendub selles, et hageja korteriomandit tuleb remontida. Hagejale tehtud (01.09.2017) hinnapakkumise kohaselt kulub korteriomandi taastamisele 10 296 eurot (käibemaksuga). Hageja leiab, et kostja peab antud kahju hagejale hüvitama. Kohtu selgitused
3.TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 447 lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
4.Käesolev tsiviilasi on jagatud menetlemiseks kohtunik Kristiina Kruuselile, kuid Harju Maakohtu 09.10.2017 menetlusse võtmise määruses (tsiviilasjas nr 2-17-14029) on kohus märkinud ekslikult sissejuhatuses kohtuniku nimeks xxxx. Kohus leiab, et 09.10.2017 määruses märgitud kohtuniku nime (xxxx) näol on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis tuleb parandada.
5.Kohus parandab seega Harju Maakohtu poolt 09.10.2017 (tsiviilasjas nr 2-17-14029) tehtud määruse sissejuhatuses esineva ilmse ebatäpsuse ning loeb õigeks asja menetlevaks kohtunikuks Kristiina Kruuseli.
6.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 924 eurot (käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks nimetatud menetluskulude kostjalt hageja kasuks
2-17-14029 väljamõistmist. Kohus selgitab, et menetluskulud tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxx, AS-is Swedbank.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
9.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.