nende Hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228) Hageja lepinguline esindaja: e-post: [email protected] Kostja: xxxx, e-post: xxxx
Kohtuistungi aeg
Xxxxx(isikukood
xxxx),
30.08.2017
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxxx põhivõlgnevus summas 14 629,83 eurot, intressid summas 49,10 eurot ja hagi sissenõutavaks muutumise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 506,29 eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks.
3.Välja mõista Xxxxx alates hagi esitamisest (st alates 30.01.2017) viivis põhinõudelt (s.o. 14 629,83 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Välja mõista Xxxxx menetluskulud 1 389,27 eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OU arvelduskontole viitenumbriga 707669579.
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskuludelt arvestatav viivis tuleb tasuda Julianus Inkasso OU arvelduskontole viitenumbriga 707669579. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
02.06.2014 sõlmisid hageja ja kostja võla tasumise kokkuleppe nr XXXX(tl 5-6), milles kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel 28.03.2008. a sõlmitud liisingulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse suuruseks hageja ees oli kokkuleppe sõlmimise hetkel 16 034,59 eurot. Kokkuleppe sõlmimisega kohustus kostja tasuma võlgnevuse vastavalt kokkuleppe tingimustele. Kokkuleppe lisaks on poolte poolt allkirjastatud maksegraafik 6 kuuks (tl 6).
11.11.2014 allkirjastasid hageja ja kostja kokkuleppe muudatuse nr 1, mille punkti 1 kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees 11.11.2014 seisuga 15 316,35 eurot (tl 9). Lisaks allkirjastasid pooled võla tasumise graafiku järgnevaks 12 kuuks (tl 9 pöördel).
Võlgnik on tasunud maksegraafiku järgsed osamaksed kohaselt perioodil 15.11.2014 15.09.2015. Vastavalt maksegraafikule tuli kostjal viimase 15.10.2015 osamaksega tasuda põhiosamakse 14 729,83 eurot ja intressimakse summas 49,10 eurot. Kostja on aga tasunud 100 eurot, millega hageja loeb tasutuks osaliselt põhiosamakse ning seega on kostjal tasumata põhinõude jääk summas 14 629,83 eurot ja intressimakse 49,10 eurot.
Pooled pidasid läbirääkimisi võla tasumiseks. Hageja oli nõus pikendama kokkulepet tingimusel, et igakuine makse oleks ca 300,00 eurot, millega kostja aga nõus ei olnud. Vastavalt võla tasumise kokkuleppele on kostjal hageja ees seisuga 26.01.2017. tasumata põhinõue summas 14 629,83 eurot (viimane graafikujärgne osamakse) ja intressimakse summas 49,10 eurot (15.10.2015 intressimakse).
Lähtudes eeltoodust ja võla tasumise kokkuleppe punktist Viivis arvestab hageja viiviseid alates viimase osamakse tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni, s.o 30.01.2017 seadusjärgse viivise määraga 0,022% iga tasumisega viivitatud päeva eest kokku 1 506,29 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (14 629,83 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.
Hageja nõue ja põhjendused
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 14 629,83 eurot, intressid summas 49,10 eurot, hagi sissenõutavaks muutumise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised
summas1 506,29 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 8 lg 2, 30 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 2, 113 lg 1. Kostja vastuväited
Kostja esitas kohtule kostja vastuse, kuid ei esitanud hagile ühtegi sisulist vastuväidet, märkides vaid, et tal puuduvad rahalised vahendid ja vara võla maksmiseks. Kostja oleks maksimaalselt valmis tasuma 150 eurot kuus.
Pooled pidasid pikalt läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks kohtus, kuid kokkulepet ei saavutanud.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt on võlatunnistus kirjalikus vormis leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
12.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
13.VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Poolte vahel puudub vaidlus, et 02.06.2014 sõlmisid hageja ja kostja võla tasumise kokkuleppe nr XXXX(tl 5-6), mille kohaselt kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel 28.03.2008 sõlmitud liisingulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse suuruseks hageja ees oli kokkuleppe sõlmimise hetkel 16 034,59 eurot. Kokkuleppe sõlmimisega kohustus kostja tasuma võlgnevuse vastavalt kokkuleppe tingimustele. Kokkuleppe lisaks oli poolte poolt allkirjastatud maksegraafik 6 kuuks (tl 6).
15.11.11.2014 allkirjastasid hageja ja kostja kokkuleppe muudatused nr 1, mille punkti 1 kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees 11.11.2014 seisuga 15 316,35 eurot (tl 9). Lisaks allkirjastasid pooled võla tasumise graafiku järgnevaks 12 kuuks (tl 9 pöördel).
16.Võlgnik on tasunud maksegraafiku järgsed osamaksed kohaselt perioodil 15.11.2014 15.09.2015. Vastavalt maksegraafikule tuli kostjal viimase 15.10.2015 osamaksega tasuda põhiosamakse 14 729,83 eurot ja intressimakse summas 49,10 eurot. Kostja on sellest aga tasunud 100 eurot, millega hageja loeb tasutuks osaliselt põhiosamakse ning seega on kostjal tasumata põhinõude jääk summas 14 629,83 eurot ja intressimakse 49,10 eurot.
17.Pooled pidasid läbirääkimisi võla tasumiseks. Hageja oli nõus pikendama kokkulepet tingimusel, et igakuine makse oleks ca 300 eurot, millega kostja aga nõus ei olnud (tl 1315). Vastavalt võla tasumise kokkuleppele on kostjal hageja ees seisuga 26.01.2017. tasumata põhinõue summas 14 629,83 eurot (viimane graafikujärgne osamakse), intressimakse summas 49,10 eurot (15.10.2015 intressimakse).
18.Asjas toimunud istungil kinnitas kostja, et ta ei vaidle vastu ei võlgnevuse suurusele ega viivistele ning intressidele, paludes koostada talle maksegraafik, mida ta täita suudaks. Pooled pidasid kohtumenetluse ajal pikalt läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks, kuid kokkulepet selle tasumise osas ei saavutanud ning kompromissi ei sõlminud.
19.Tuginedes asjaolule, et pooled võlgnevuse suuruse üle ei vaidle (tunnistades enda kohustusi täies ulatuses) asub kohus seisukohale, et kostja ei ole täitnud kokkuleppest nr XXXX tulenevat kohustust 14 629,83 euro ulatuses ja see summa tuleb kostjalt välja mõista. Kostja majanduslikud raskused ei vabasta kohustustest hageja ees.
20.VÕS § 94 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Pooled on intressi suuruse kokku leppinud omavahelises kokkuleppes XXXX(selle lisaks olevas maksegraafikus). Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppe XXXX lisaks olevale maksegraafikule summas 49,09 (tl 9 pöördel) ja kohus rahuldab nõude vastavalt VÕS § 94 lg-le 1.
21.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
22.Hageja arvestab viiviseid alates poolte vahelise kokkuleppe XXXX tuleneva viimase osamakse tasumise tähtajast (15.10.2015) kuni hagiavalduse esitamiseni 30.01.2015 seadusjärgse viivise määraga 0,022% päevas kokku summas 1 506,29 eurot. Hageja palub välja mõista alates hagi esitamisest viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja rahuldab selle vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja õigusabikulud summas 689,27 eurot (tl 41, 42, 56). Kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu ei vaielnud.
26.Riigilõivu 700 euro tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 18). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide, nende mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas. Hageja õigusabi tunnihind 86 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja Tallinnas tavapärastesse piiridesse jääv. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 689,27 eurot (kokku 1 389,27 eurot). Hageja taotleb, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OU arvelduskontole viitenumbriga 707669579.
27.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.