1.Keelduda menetlusse võtmast Tiina Kongsi, Jaano Kongsi, Kairo Kongsi, Kait Kongsi ja K.K. i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 4. septembri 2017 otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus Tiina Kongsile, Jaano Kongsile, Kairo Kongsile, Kait Kongsile ja K.K. ile.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) (hageja) esitas Tiina Kongsi, Jaano Kongsi, Kairo Kongsi, Kait Kongsi ja K.K. i (kostjad) vastu eluruumi vabastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt otsustati Tartu Linnavalitsuse 15.06.1999 korraldusega nr 1788 Tiina Kongsile anda üürile eluruum XXX , Tartus, mille kasutamiseks sõlmiti üürileping ja viimane üürileping eluruumi kasutamiseks sõlmiti Tartu linna ja Tiina Kongsi vahel 01.01.2016 tähtajaga kuni 30.04.2016. Tiina Kongsi perel on olnud maksekäitumise häireid eluasemekulude õigeaegse tasumisega enam kui 10 aastat. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond on alates 01.12.2013 saatnud Tiina Kongsile võla meeldetuletusi ning ka tuletatud Tiina Kongsile telefoni teel pidevalt meelde eluruumi üürilepinguga võetud kohustust, s.o eluasemekulude õigeaegse tasumise kohustust. Tiina Kongs ja linnavarade osakond sõlmisid 27.02.2014 kokkuleppe võlgnevuse 868,36 euro tasumiseks. Tiina Kongs nimetatud kokkulepet ei täitnud. Tiina Kongs ja linnavarade osakond sõlmisid 15.04.2015 kokkuleppe võlgnevuse 432,95 euro tasumiseks igakuise osamaksena 100 eurot. Võlgnevus tuli tasuda 28.08.2015. Sõlmitud maksegraafikut Tiina Kongs ei täitnud. Tartu Linnavalituse eluasemekomisjoni 10.05.2016 otsusega nr 115 otsustati mitte anda Tiina Kongsile üürile eluruumi aadressil XXX Tartu linn. Sama otsusega kohustati Tiina Kongsi koos pereliikmetega vabastama eluruumi aadressil XXX ja tooma eluruumi võtmed Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonda aadressil Küüni 5 ruumi 114 hiljemalt 31.08.2016. Otsuse tegemise ajaks oli Tiina Kongsi võlgnevus XXX eluasemekulude eest 925,07 eurot. Otsust nr 115 Tiina Kongs vaidlustanud ei ole. Tartu Linnavalitsuse 16.06.2016 kirjaga nr 4-2/04224 tehti Tiina Kongsile ettepanek tasuda XXX eluruumi kasutamisest tekkinud võlgnevus hiljemalt 15.09.2016 ning selgitati kohustust tasuda igakuiselt üüri ja kõrvalkulude eest esitatud arvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Samas avaldati, et võlgnevuse täieliku tasumise korral 15.09.2016 on Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonil õigus kaaluda üürisuhte jätkamist. Tiina Kongs esitas 16.08.2016 uue taotluse eluruumi XXX üürile saamiseks. Kolme kuu jooksul suutis Tiina Kongs võlgnevust vähendada 1 sendi võrra. Kuna otsuse langetamise asjaolud ei olnud nelja kuu jooksul muutunud, siis ei olnud alust taotluse uueks menetlemiseks ning Tiina Kongsile teatati 22.09.2016 kirjaga nr 4-7.1/13326, et Tiina Kongsil tuleb koos pereliikmetega vabastada Tartu linnale kuuluv eluruum hiljemalt
18.10.2016 ja tasuda võlgnevus 825,06 eurot. Linnavarade osakond teatas kostjatele 15.11.2016 kirjaga nr 4-7.1/13326, et eluruum XXX tuleb kostjatel vabastada ja linnale üle anda ning võlgnevus tasuda hiljemalt 07.12.2016. Käesolevaks ajaks on võlgnevus tasumata ning eluruum vabastamata, võlgnevus seisuga 01.03.2017 eluasemekulude eest kokku on 1144,14 eurot.
2.Kinnistusraamatu andmetel on Tiina Kongs omandanud 14.03.2017 sõlmitud kinkelepingu alusel Tartus XX kinnistust (registriosa nr XXX) 30/216 kaasomandi osa. Seega on Tiina Kongsil võimalik lahendada oma perekonna eluasemeprobleem talle kuuluva kinnisvara kasutusele võtmisega.
3.Kostjate vastusest nähtuvalt on nad võlgnevused alati vastavalt kokkulepetele tasunud. Meeldetuletusi nad võlgnevuste kohta saanud ei ole. Eluasemekomisjoni 10.05.2016 otsust nr 115 nad ei vaidlustanud, kuna jäid vastuse esitamisega hiljaks. Neil on tekkinud üüri ja kõrvalkulude tasumisega raskusi, kuna pere on viieliikmeline, Tiina Kongs momendil ei tööta, kuna omab töövõimetuse protsenti ja puuet. Jaano Kongs töötab, aga omab töövõimetuse protsenti. Kairo Kongs ja Kait Kongs omavad mõlemad töövõimetuse protsenti ning K.K. on õpilane ja omab rasket puuet. Kostjad tunnistavad, et seisuga 01.03.2017 on nende võlgnevus üüri- ja eluasemekulude eest kokku 1144,14 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 04.09.2017 otsusega hagi ning mõistis eluruumi XXX , Tartus (registriosa nr XXX) välja kostjate valdusest hageja valdusesse. Kohus määras kostjate poolt eluruumi vabatahtlikust vabastamisest keeldumise korral tõsta kostjad ja neile kuuluvad asjad välja eluruumist XXX Tartus teist eluruumi vastu andmata täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja üüri ja kommunaalkulude (perioodil 01.03.201628.02.2017) võlgnevuse 1144,14 eurot hageja kasuks. Lisaks mõistis maakohus kostjatelt välja solidaarselt kahjuhüvitise 73,63 eurot kuus alates 01.03.2017 kuni eluruumi XXX Tartus faktilise vabastamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja üürileandjana sõlminud Tiina Kongsiga eluruumi üürilepingud eluruumi XXX kasutamiseks (tl 13-34). Viimane eluruumi üürileping on poolte vahel sõlmitud 31.12.2015 (tl 35-39), mille p-de 2.1 ja 4.1.1 kohaselt sõlmiti leping tähtajalisena kuni 30.04.2016 ning üürileandja kohustus andma eluruumi üürniku kasutusse hiljemalt 01.01.2016. Üürilepingu p 8.1 kohaselt olid kaasüürnikeks Kait Kongs, Kairo Kongs, K.K. ja Jaano Kongs. Käesolevas asjas on hageja saatnud Tiina Kongsile Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 10.05.2016 otsuse nr 115 (tl 52-54), milles on kostjat teavitatud, et kostjaga ei soovita enam üürilepingut sõlmida. Kostja on kinnitanud, et on otsuse kätte saanud, kuid jäi selle vaidlustamisega hiljaks. Seega on üürileandja tulenevalt VÕS § 310 lg-st 1 õigeaegselt teatanud, et ta ei soovi kostjaga üürilepingut jätkata ning et üürileping on poolte vahel lõppenud. Maakohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et pooltevaheline üürileping tuleb vastavalt VÕS § 309 lg 1 lugeda lõppenuks seoses tähtaja möödumisega arvates 30.04.2016. Kuna kostjad on keeldunud vabatahtlikult üüritud eluruumi hagejale tagastamast, siis tuleb eluruum asukohaga kostjate valdusest välja mõista hageja valdusse (AÕS § 80).
Kuna kostjad ei ole vastu vaielnud hageja üürinõudele, siis tuleb hageja nõue üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse väljamõistmiseks summas 1144,14 eurot VÕS § 108 lg 1, § 271 ja § 292 lg 1 alusel rahuldada. Hageja nõue kahju hüvitamiseks, lähtudes üürilepingus kokkulepitud üürist, on põhjendatud ja kooskõlas VÕS § 335 esimese lausega, mille kohaselt juhul, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Kohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kahjunõudena kokkulepitud üüri 73,63 eurot kuus alates 01.03.2017 kuni eluruumi faktilise vabastamiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega: 1) jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjaid vabastama ning hagejale üle andma Tartus XXX asuv eluruum ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostjad keelduvad Tartus XXX asuvat eluruumi vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta nad nimetatud eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; 2) jätta rahuldamata hageja nõue mõista apellantidelt välja eluasemekulude võlgnevus 1144,14 eurot ja kahjuhüvitis eluruumi faktilise vabastamiseni osas, milles hageja nõuab alusetult kõrvalkulude tasumist. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus lähtunud üksnes asjaõigusseaduse (AÕS) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest. Maakohus oleks pidanud otsuse tegemisel arvestama ka eluruumist väljatõstetavate isikute majandusliku ja sotsiaalse seisundiga ning asjaoluga, et hagejal kui kostjate rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohalikul omavalitsusel on sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) tulenev kohustus tagada vajalik abi sotsiaalselt ja majanduslikult mittetoimetulevatele isikutele, sh tagada eluruum. Hageja ei ole seoses viimati tekkinud võlgnevusega pakkunud mingit abi. Hageja ja kohtu poolt on küüniline väita, et kostjatel on olemas kinnisvara, kuhu neil on võimalik elama asuda. Hageja on teadlik, et nimetatud kinnisvara on väga halvas seisus. Sellise kinnisasja müük võtaks kauem aega ning selle arvelt ei oleks kostjatel võimalik soetada ka teist eluaset. Kostjad leiavad, et nende välja tõstmine hagejale kuuluvast korterist teist eluruumi vastu andmata ei ole põhjendatud ja on ebaõiglane. Kuigi üürileping lõppes 30.04.2016, on hageja esitanud jätkuvalt arveid nii üüri kui ka kõrvalkulude eest, kuigi hagejal puudus alates 30.04.2016 õiguslik alus nõuda kostjatelt kõrvalkulude tasumist. Seega on kohus alusetult välja mõistnud üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse perioodi 01.03.2016 – 28.02.2017 eest summas 1144,14 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb kostjatele tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
7.Kostjad leiavad, et maakohus ei ole arvestanud otsuse tegemisel nende majandusliku olukorraga. Kostjad märgivad ka ise apellatsioonkaebuses õigesti et, maakohus on lähtunud AÕS-i ja VÕS-i asjakohastest sätetest. Maakohtule ei saa ette heita kostjate majandusliku ja sotsiaalse olukorraga mittearvestamist, kuna nimetatud asjaolud ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks ja eluruumi vabastamiseks tuleneb pooltevahelisest võlasuhtest ja asjaõigussuhtest. Tsiviilasja lahendav kohus ei saa anda hinnangut võimalikele haldusõiguslikele ja sotsiaalhoolekande alastele suhetele poolte vahel. Kostjad on korduvalt kinnitanud, et neil on hageja ees võlgnevus 1144,14 eurot (05.04.2017 vastuses hagile ja 14.08.2017 istungil). Samuti on kostjad kinnitanud, et üürileping on lõppenud. Seega isegi kui apellatsioonkaebuses toodud väited kostjate majandusliku ja sotsiaalse olukorra osas on õiged, siis ei saa need olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks.
8.VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kostjad on alles apellatsioonkaebuses esitanud väited, et kuna üürileping on lõppenud, siis puudus hagejal alates 30.04.2016 õiguslik alus nõuda kostjatelt kõrvalkulude tasumist, kuna VÕS § 335 seda ei võimalda. Maakohtus ei esitanud kostjad võlgnevuse suurusele ega arvestusele vastuväiteid. Kõrvalkuludeks on üürnike poolt tegelikult tarbitud teenused: vesi ja kanalisatsioon, soojusenergia, elektrienergia jne. Pooltevahelise üürilepingu p 5.3 järgi tuli üürnikel lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasuda ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele. Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 335 ei välista üürileandja õigust nõuda üürnikult ka pärast üürilepingu lõppemist tarbitud kommunaalteenuste eest tasumist vastavalt kahju hüvitamise sätetele. Seega ei saaks ka eeltoodud väidete õigsust eeldades apellatsioonkaebust rahuldada.
9.Kostjate apellatsioonkaebuses toodud taotluse kohaselt paluvad nad määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostjad keelduvad Tartus XXX asuvat eluruumi vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta nad nimetatud eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus on resolutsiooni punkti 3 sõnastanud järgnevalt: „Tiina Kongsi, Jaano Kongsi, Kairo Kongsi, Kait Kongsi ja K.K. i poolt eluruumi vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta Tiina Kongs, Jaano Kongs, Kairo Kongs, Kait Kongs ja K.K. ja neile kuuluvad asjad välja
eluruumist XXX , Tartu teist eluruumi vastu andmata täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras“. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on tõepoolest märkinud otsuse resolutsiooni eksitavalt „teist eluruumi vastu andmata“. Nimetatud fraas ei oma aga kostjate õiguste seisukohalt mingit tähendust. Isegi kui jätta resolutsioonist välja sõnad „teist eluruumi vastu andmata“, ei annaks see kostjatele tsiviilõiguslikult ega täitemenetluse sätete kohaselt õigust teisele eluruumile. Seega ei muutuks nimetatud taotluse rahuldamisel kostjate olukord. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata, kuna apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel ei saaks kaebust rahuldada. Ringkonnakohus märgib, et kostjatel on võimalik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel taotleda kohtult täitemenetluse (eluruumist väljatõstmise) peatamist või täitmise edasilükkamist, kui kohene täitmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostjate kanda, kuna hagi rahuldati. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostjate kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kuigi apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv summas 225 eurot, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks anda kostjatele tähtaega riigilõivu tasumiseks, kuna apellatsioonkaebus jäetakse menetlusse võtmata. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.