2-17-3961/25 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista T.K.lt, J.K.lt, K.K.lt, X.X.lt ja X.X.lt solidaarselt Tartu linna kasuks menetluskulud summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Menetluskulud kanda Tartu Linnavalitsuse kontole nr XXXXX (AS Swedbank), viitenumber XXX. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 1-6). Hagiavalduse kohaselt otsustati Tartu Linnavalitsuse 15.06.1999. a korraldusega nr XXX T.K.le anda üürile eluruum XXXXXX XX-XX, Tartus, mille kasutamiseks sõlmiti üürileping ja viimane üürileping eluruumi kasutamiseks sõlmiti Tartu linna ja T.K. vahel 01.01.2016. a tähtajaga kuni 30.04.2016. a. T.K. perel on olnud maksekäitumise häireid eluasemekulude õigeaegse tasumisega enam kui 10 aastat. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond on alates 01.12.2013. aastast saatnud T.K.le võla meeldetuletusi ning ka tuletatud T.K.le telefoni teel pidevalt meelde eluruumi üürilepinguga võetud kohustust - eluasemekulude tasumise ning eluasemekulude õigeaegse tasumise kohustust. T.K. ja linnavarade osakond sõlmisid 27.02.2014. a kokkuleppe võlgnevuse 868,36 euro tasumiseks. T.K. nimetatud kokkulepet ei täitnud. T.K. ja linnavarade osakond sõlmisid 15.04.2015. a kokkuleppe võlgnevuse 432,95 euro tasumiseks igakuise osamaksena 100 eurot. Võlgnevus tuli tasuda 28.08.2015. a. Sõlmitud maksegraafikut T.K. ei täitnud. Tartu Linnavalituse eluasemekomisjoni 10.05.2016. a otsusega nr XXX otsustati mitte anda T.K.le üürile eluruumi aadressil XXXXXX XX-XX Tartu linn. Sama otsusega kohustati T.K. koos pereliikmetega vabastama eluruumi aadressil XXXXXX XX-XX ja tooma eluruumi võtmed Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonda aadressil Küüni 5 ruumi XXX hiljemalt 31.08.2016. a. Otsuse tegemise ajaks oli T.K. võlgnevus XXXXXX XX-XX eluasemekulude eest 925,07 eurot. Otsust nr XXX T.K. vaidlustanud ei ole. Tartu Linnavalitsuse 16.06.2016 kirjaga nr XXX tehti T.K.le ettepanek tasuda XXXXXX XX-XX eluruumi kasutamisest tekkinud võlgnevus hiljemalt 15. septembriks 2016. a ning selgitati kohustust tasuda igakuiselt üüri ja kõrval kulude eest esitatud arvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Samas avaldati, et võlgnevuse täieliku tasumise korral 15. septembriks 2016. a on Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonil õigus kaaluda üürisuhte jätkamist. T.K. esitas 16.08.2016. a uue taotluse eluruumi XXXXXX XX-XX üürile saamiseks. Kolme kuu jooksul suutis T.K. võlgnevust vähendada 1 sendi võrra. Kuna otsuse langetamise asjaolud ei olnud nelja kuu jooksul muutunud, siis ei olnud alust taotluse uueks menetlemiseks ning T.K.le teatati 22.09.2016. a kirjaga nr XXX, et T.K.l tuleb koos pereliikmetega vabastada Tartu linnale kuuluv eluruum hiljemalt 18. oktoobriks 2016. a ja tasuda võlgnevus 825,06 eurot. Linnavarade osakond teatas kostjatele 15.11.2016. a kirjaga nr XXX, et eluruum XXXXXX XX-XX tuleb kostjatel vabastada ja linnale üle anda ning võlgnevus tasuda

hiljemalt 07. detsembriks 2016. a. Käesolevaks ajaks on võlgnevus tasumata ning eluruum vabastamata, võlgnevus seisuga 01.03.2017. a eluasemekulude eest kokku on 1144,14 eurot. Hageja palub kohustada kostjaid vabastama ning Tartu linnale üle andma Tartus XXXXXX XX-XX asuv eluruum ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostjad keelduvad Tartus XXXXXX XX-XX asuvat eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad nimetatud eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja palub kostjatelt välja mõista eluasemekulude võlgnevus 1144,14 eurot ja kahjuhüvitis kuni eluruumi faktilise vabastamiseni. KOSTJATE, T.K.I JA J.K.I, VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 101-102). Kostjate vastusest nähtuvalt on nad võlgnevused alati vastavalt kokkulepetele tasunud. Meeldetuletusi nad võlgnevuste kohta saanud ei ole. Eluasemekomisjoni otsust nr XXX;10.05.2016. a nad ei vaidlustanud, kuna jäid vastuse esitamisega hiljaks. Neil on tekkinud üüri ja kõrval kulude tasumisega raskusi, kuna pere on viie liikmeline, T.K. momendil ei tööta, kuna omab töövõimetuse protsenti ja puuet. J.K. töötab, aga omab töövõimetuse protsenti. K.K. ja X.X. omavad mõlemad töövõimetuse protsenti ning X.X. on õpilane ja omab rasket puuet. Kostjad tunnistavad, et seisuga 1.03.2017. a on nende võlgnevus üüri- ja eluasemekulude eest kokku 1144,14 eurot. HAGEJA VASTUS KOSTJATE VASTUSELE (tl 115-117). Kostjatel on olnud maksekäitumise häireid eluasemekulude õigeaegse tasumisega enam kui 10 aastat. Kuigi hageja on andnud kostjatele korduvalt tähtaegu võlgnevuse tasumiseks, ei ole kostjad siiski asunud võlgnevust tasuma. Samuti ei ole kostjad täitnud hagejaga sõlmitud kokkuleppeid ja maksegraafikuid võlgnevuse tasumiseks. T.K. on olnud pikaajaline krooniline võlglane, mistõttu hageja arvates on kostjate poolt tegemist sihipärase pahatahtliku käitumisega eluasemekulude mittemaksmisel. Kinnistusraamatu andmetel on T.K. omandanud 14. märtsil 2017. a sõlmitud kinkelepingu alusel Tartus XXX kinnistust (registriosa nr XXX) XXX kaasomandi osas. Seega on T.K.l võimalik lahendada oma perekonna eluasemeprobleem talle kuuluva kinnisvara kasutusele võtmisega.

on üürileandja tulenevalt VÕS § 310 lg-st 1 õigeaegselt teatanud, et ta ei soovi kostjaga üürilepingut jätkata ning et üürileping on poolte vahel lõppenud. Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu p-st 5.1 on pooled kokku leppinud, et üürnik tasub üüri 1,55 eurot/m2 kuus ning p 5.10 kohaselt on üürnikul kohustus viivitatud aja eest kahjuhüvitisena tasuda lepingus kokkulepitud üüri ja lepingu punktis 5.4 eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid juhul, kui üürnik ei tagasta lepingu lõppemisel eluruumi õigeaegselt üürileandjale. AÕS § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Seega kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et pooltevaheline üürileping tuleb vastavalt VÕS § 309 lg 1 lugeda lõppenuks seoses tähtaja möödumisega arvates 30.04.2016. a Kuna kostjad on keeldunud vabatahtlikult üüritud eluruumi hagejale tagastamast, siis tuleb eluruum asukohaga XXXXXX XX-XX, Tartus kostjate valdusest välja mõista hageja valdusse. Kuna kostjad ei ole vastu vaielnud hageja üürinõudele, siis tuleb hageja nõue üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse summas 1144.14 eurot VÕS § 108 lg 1, § 271 ja § 292 lg 1 alusel rahuldada. Hageja nõue kahju hüvitamiseks, lähtudes üürilepingus kokkulepitud üürist, on põhjendatud ja kooskõlas VÕS § 335 esimese lausega, mille kohaselt juhul, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjunõudena kokkulepitud üür 73,63 eurot kuus alates 01.03.2017. a kuni eluruumi faktilise vabastamiseni.