lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-13878/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-13878/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1332
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Inkasso OÜ12438291(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 30. oktoobril 2017

Tsiviilasja number

2-16-13878

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ väljamõistmiseks

Hagihind

565,12 eurot Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21, Tallinn, 10117), volitatud esindaja Olesja Polehhina (e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

hagi

Xxxx

vastu

võlgnevuse

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht teadmata) Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Xxxxpõhivõlgnevus 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, intress 34,78 eurot (kolmkümmend neli eurot ja 78 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 24,85 eurot (kakskümmend neli eurot ja 85 senti), kokku 409,63 (nelisada üheksa eurot ja 63 senti) Eesti Inkasso OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

1.Menetluskulud jätta 72% ulatuses Xxxx kanda ja 28% ulatuses Eesti Inkasso OÜ kanda.
2.Mõista Xxxx välja Eesti Inkasso OÜ kasuks riigilõiv 90 eurot ja õigusabikulud 86,40 eurot, kokku 176,40 eurot (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti). Hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele Swedbank’is

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1.SNEL Grupp OÜ ja kostja sõlmisid 27.08.2015 laenulepingu 20150827037, mille alusel sai kostja 350 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 25.11.2015. Laenu saamiseks täitis Kostja SNEL Grupp OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Kostja isikusamasus on tuvastatud 27.08.2015 AS-i Eesti Post Tallinna postkontoris. Kostja jättis laenu tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja tegevusetust tulenevalt loovutas 27.11.2015 SNEL Grupp OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Vastavalt lepingule on intressimäär 58,7% aastas ja krediidikulukuse määr 77,36%. Viivise määr on 0,16% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja 565,12 eurot, millest 350 eurot põhivõlgnevus, 34,78 eurot intress ja 180,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning kohtukulud vastavalt kohtukulude nimekirjale. Hageja on teinud järgmised kulutused: hagiavalduselt makstud riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 20 eurot kokku 120 eurot. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid summas 245 eurot, mida palub kostjalt välja mõista hageja arvelduskontole nr Swedbank’s.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 02.03.2017 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud laenulepingu, mida tõendavad leping nr 20150827037 ja laenulepingu üldtingimused. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 3 osamaksega 26.09.2015, 26.10.2015 ja 25.11.2015 igakuiselt summas 128,26 eurot. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 58,7% ja krediidikulukuse määr 77,36%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 26,57%. Kuna kostja ei ole tasunud põhivõlga 350 eurot ega intressi 34,78 eurot, siis tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust ja üldtingimuste punktist 8.1 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,16% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.
7.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
8.Lepingus kokkulepitud viivise päevamäära 0,16% korral on viivise suurus aastas 58,4%. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,05% aastas.
9.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära seitse korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
10.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 350 eurot on kokku 24,85 eurot: Võlaperiood 27.09.2015-30.06.2016

% aastas 8,05

Võla summa 111,14

Viivitatud päevade arv

viivise summa 6,8

27.10.2015-30.06.2016 26.11.2015-30.06.2016 01.07.2016-14.09.2016

8,05 8,05

116,58 122,28

6,37 5,86 5,82

11.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 350 eurot, intressid 34,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised hagi esitamise seisuga 14.09.2016 summas 24,85 eurot, kokku 409,63 eurot. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 72% ja hageja kanda 28% ulatuses.
13.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 120 eurot, kokku 245 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 90 eurot (125*72%) ja õigusabikuludest 86,40 eurot (120*72%), kokku 176,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja