lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17151/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17151/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1243
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

2013 sõlmitud rahvastikuregistri andmete töötlemise lepingu ajakohasus - Luminor Liising AS
Siseministeerium · Väljaminev kiri · 2026-04-15
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-18
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-06-17
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-11-20
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-11-06
Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-06-21

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 1, 3, 7KompromissTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Luminor Liising AS10237140(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-17151

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17151

Tsiviilasi

Luminor Liising AS-i (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia) hagi XXXXOÜ ja Xxxx vastu võlgnevuse 6365,51 euro, võla sissenõudmise kulude 40 euro ja viivise 584,49 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

6990 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia, registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk (Intrum Justitia AS, e-post [email protected]) Kostja I XXXXOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Luminor Liising AS-i (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia, hageja), XXXXOÜ (kostja I) ja Xxxx(kostja II) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2-16-17151

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.1.Pooled on kokku leppinud, et hageja vähendab 14. novembril 2016 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-17151 esitatud hagis toodud nõuet kostja I ja kostja II suhtes. Kostjate lõplikuks võlgnevuse suuruseks hageja ees (tsiviilasjas nr 2-16-17151) on kokku 5000 eurot.
1.2.Pooled on kokku leppinud, et kostja II tasub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse igakuiste perioodiliste maksetega summas vähemalt 50 eurot Intrum Justitia AS-i arvelduskontole nr EE952200221016123815, AS-is Swedbank, viitenumbriga 03133962588, hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks alates 10. novembrist 2017.
1.3.Pooled on kokku leppinud, et pärast käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumist ja täitmist puuduvad pooltel tsiviilasjast nr 2-16-17151 tulenevad mistahes täiendavad otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid teise poole vastu.
1.4.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-17151 jäävad kulusid kandnud poole enda kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-17151 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, Luminor Liising AS-is.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Luminor Liising AS (hageja, endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia) esitas 14.11.2016 Harju Maakohtule hagi XXXXOÜ (kostja I) ja Xxxx(kostja II) vastu võlgnevuse 6365,51 euro, võla sissenõudmise kulude 40 euro ja viivise 584,49 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22.02.2013 liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja I valdusesse ja kasutusse haagise KRONE SDC 27, tehasetähis nr xxxxxxxx, väljalaskeaasta 2008 ja registrinumber xxxx. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja I valdusesse ning kasutusse. Kostja I peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja II vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu p-s 2 kokkulepitule 18 252 eurot. Kuivõrd kostja I jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 12.06.2015 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 2446,09 eurot. Vastavalt 12.06.2015 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli kostjal I kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Hagejal õnnestus oma esindaja Credit Expert OÜ abil vara valdus taastada 16.07.2015 vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile nr xxxx. Sama aktiga on fikseeritud asjaolu, et hageja esindaja Credit Expert OÜ suunas vara hoiule XxxxOÜ-sse. Eeltoodud vara üleandmisevastuvõtmise aktis fikseeriti varal esinenud puudused, mis märgiti akti märkuste lahtrisse: „Tagumisel vasakul rattal piduriklots on trummlist välja kukkumas. Porilauad katki“. Varast tehti ka fotod ja esinenud puudused on nähtavad ka fotodel. Sõiduk müüdi 05.08.2016 hinnaga 3000 eurot (käibemaksuga), mis käibemaksuta on 2500 eurot. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 5877,42 eurot, mis on koos käibemaksuga 7052,90 eurot. Kuivõrd hageja

2-16-17151 müüs liisingueseme hinnaga 2500 eurot ja vara jääkmaksumus oli 5877,42 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikahju 3377,42 eurot (5877,42 - 2500 = 3377,42 eurot). Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 542 eurot: 1) vara tagastusteenuse kulu 250 eurot vastavalt Credit Expert OÜ arvele nr 04038; 2) vara müügiga seotud kulud kogusummas 292 eurot (müügiteenus, ARK teenus) vastavalt XxxxOÜ arvele nr xxxx. Tulenevalt eeltoodust on liisingulepingust nr xxxx tulenev hageja solidaarnõue kostjate vastu summas 6365,51 eurot ja koosneb: 1) tasumata lepingumaksetest summas 2446,09 eurot; 2) müügikahjust summas 3377,42 eurot ja 3) liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 542 eurot.

2.Kohus võttis 05.01.2017 määrusega hagi menetlusse.
3.24.10.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse, ilma istungit pidamata, lõpetada (tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 4, § 430 lg-test 1 ja 2 ning § 431 lg-st 1). Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ning TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled välistasid seejuures TsMS § 661 lg 4 alusel kokkuleppel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Lisaks taotles hageja (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel) kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 225 eurot, tagastamist hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, Luminor Liising AS-is.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
8.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud (tsiviilasjas nr 2-16-17151) jäävad kulusid kandnud poole enda kanda.

2-16-17151

9.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (14.11.2016) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 450 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, Luminor Liising AS-is.
10.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja