Krista Kirspuu (eesistuja), Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
30.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-13020
Tsiviilasi
JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi KS vastu 11.12.2014 sõidukite müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel üleantu tagastamiseks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotivarasse
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.05.2017 kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo määruskaebus
määrus
menetluskulude
KS vastumääruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaimo Räppo ja advokaat Sulev Tammemäe Kostja: KS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrus osas, millega jäeti JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) KS kasuks välja mõistmata menetluskulud 5772 eurot ületavas summas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja KS kasuks täiendavalt välja menetluskulud 481 eurot. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Määruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:
1.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.
2.Hageja kanda jätta hageja menetluskulud summas 3825 eurot ja kostja menetluskulud summas 6253 eurot.
3.Välja mõista JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja KS kasuks menetluskulud summas 6253 eurot, s.o kostja lepingulise esindaja kulud.
4.Menetluskuludelt tuleb JGC Forest OÜ-l (pankrotis) tasuda KS-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
5.Hageja poolt menetluses tasutud 2652 eurot kanda pärast kohtumääruse jõustumist kohtu deposiidist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud kohustuse osaliseks täitmiseks kostja KS arvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Edastada määrus menetlusosalistele.
Asjaolud
1.06.06.2016 otsusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) hagi KS (kostja) vastu ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 20.03.2017.
2.04.05.2016 esitas kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja (kd II tl 120126), mille kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 156 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Vastavalt avaldusele lisatud arvetele nr 201510036, 201511008, 201601002, 201601007, 201602029 ja 201603014 ning nende spetsifikatsioonidele on kostja menetluskulu kokku 3198 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja on arvete spetsifikatsioonide kohaselt teinud õigusabi osutamisel järgmised toimingud: 18.09.2015 tsiviilasja materjalidele ligipääsu taotlemine e-toimikus, tsiviilasja materjalide läbitöötamine – 45min; 01.10.2015 kostja taotluste koostamine (riigilõiv, menetluskulude tagatis) ja esitamine kohtule – 1h 45min (arve nr 201510036); vastuse koostamine hagile – 4h 30min (arve nr 201511008); hageja 11.11.2015 menetlusdokumendi ja selle lisade läbitöötamine ning kostja seisukoha koostamine – 3h (arve nr 201601002); ettevalmistus kohtuistungiks ja kliendi esindus Pärnu Maakohtu 11.01.2016 istungil – 2h (arve nr 201601007); 01.02.2016 hageja 29.01.2016 hagiavalduse tervikteksti ja lisade läbitöötamine, edasiste tegevusvõimaluste analüüs – 3h 30min; 15.02.2016 kostja seisukoha ja taotluste koostamine ning esitamine Pärnu Maakohtule – 3h 40min (arve nr 201602029); menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamine ja esitamine Pärnu Maakohtule – 2h (arve nr 201603014). Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja et kostjal füüsilise isikuna puudub võimalus menetluskuludelt arvestatud käibemaksu mahaarvamiseks. Samuti palus kostja menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.06.05.2016 täiendas kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja (kd II tl 142145) ja esitas kulude tõendamiseks arve nr 201605009, mille spetsifikatsiooni kohaselt seisneb kostjale osutatud õigusabi järgmistes toimingutes: 01.04.2016 suhtlus kohtunikuga menetluskulude tagatise laekumise küsimuses, istungi edasilükkamise
taotluse koostamine – 20min; 03.05.2016 menetluskulude nimekirja koostamine ja ettevalmistus 04.05.2016 kohtuistungiks – 1h 30min; 04.05.2016 kliendi esindus Pärnu Maakohtu 04.05.2016 istungil – 2h 15min. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja füüsilise isikuna puudub kostjal käibemaksu mahaarvamise võimalus, mistõttu taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga.
4.15.11.2016 esitas kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja (kd III tl 12-14), mille kohaselt on kostjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenust kokku 13 tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga) kokku summas 2028 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esitas koos menetluskulude nimekirjaga arved nr 201608012 ja 201610017, millede spetsifikatsioonide kohaselt seisnes kostjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi järgmistes toimingutes: 12.07.2016 hageja 04.07.2016 apellatsioonkaebuse läbitöötamine – 35min; 02.08.2016 taotluse koostamine ja esitamine apellatsioonkaebuse tagastamiseks hagejale – 30min; 10.08.2016 e-kirjavahetus kliendiga, kliendile menetluse hetkeseisu ja edasiste tegevusvõimaluste selgitamine – 40min; 15.08.2016 hageja 04.07.2016 apellatsioonkaebuse läbitöötamine, kostja menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse koostamine – 2h 15min; 16.08.2016 menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse täiendamine ja esitamine ringkonnakohtule – 1h 30min (arve nr 201608012); vastuse koostamine hageja 04.07.2016 apellatsioonkaebusele – 8h 30min (arve nr 201610017). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja taotles kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti palus kostja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks arvetelt nähtuvatele toimingutele palus kostja hüvitada ringkonnakohtu 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistuse kulu 1h ja 15.11.2016 istungil osalemise kulu, mille palus määrata 156 euro suuruse tunnihinna alusel lähtuvalt istungi kestusest.
5.21.03.2017 esitas kostja menetluskulude nimekirja (kd III tl 33-35), milles palus määrata kostja menetluskulud kindlaks kogusummas 6864 eurot (44 tunni ulatuses õigusabi) ja need hagejalt koos viivisega välja mõista ning määrata 2652 euro suurune osa menetluskuludest tasumisele hageja tasutud tagatise arvelt. Menetluskulude nimekirjaga koos esitas kostja kolm seni kohtule esitamata arvet – arved nr 201602064, 201605023 ja 201611021, millede spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja teinud õigusabi osutamisel järgmised toimingud: 28.02.2016 ettevalmistus Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungiks – 2h; 29.02.2016 kliendi esindamine Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungil – 1h 15min (arve nr 201602064); 06.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine Pärnu Maakohtule – 20min; 11.05.2016 hageja menetluskulude nimekirja läbitöötamine, seisukoha koostamine hageja menetluskulude osas ja seisukoha esitamine Pärnu Maakohtule – 10min (arve nr 201605023); ettevalmistus ringkonnakohtu 15.11.2016 istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine ja kliendi esindus istungil – 2h 30min (arve nr 201611021).
6.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. 05.05.2016 esitatud seisukohas leidis hageja, et arvel nr 201511008 kajastatud hagile vastuse koostamise ajakulu 4h ja 30min on ülepaisutatud, arvestades, et vastuse sisu moodustab vaid 3 lehekülge. Lisaks on kostja esindaja eelnevalt tsiviilasja materjalid läbi töötanud (arve nr 201510036), mistõttu ei saa vastuse koostamise töö sisusse kuuluda materjalide analüüs jms. 31.03.2017 esitatud seisukohas palus hageja jätta rahuldamata kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 6864 eurot. Hageja leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused ei ole valdavas osas põhjendatud ega vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja seisukohtade
sisu (läbivalt olnud muutumatud) ja tegevuste mahtu. Kostja ei ole märkinud, millisel õiguslikul alusel taotleb ta menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt, mitte hagejalt JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Hageja leidis, et kostja menetluskulud on selgelt ülepaisutatud ja maksimaalne kulu ei saa olla suurem kui 10h. Esimese astme kohtu määrus
7.19.05.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohus hageja kanda hageja menetluskulud 3825 eurot ja mõistis JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja kasuks välja menetluskulud 5772 eurot. Samuti märkis kohus, et menetluskuludelt tuleb JGC Forest OÜ-l (pankrotis) tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Väljamõistetud menetluskulude osaliseks täitmiseks määras kohus pärast määruse jõustumist kohtu deposiidist kanda hageja poolt menetluses tasutud 2652 eurot kostja arvele.
8.Kohus leidis, et hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud 3825 eurot.
9.Kostja menetluskulude osas on hageja seisukohal, et maksimaalsed kulud ei saa olla suuremad kui 10 tundi. Rohkem hageja oma seisukohti põhjendanud ei ole. Kohus märkis, et ei nõustu hageja seisukohtadega alljärgnevatel põhjendustel.
10.Maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on põhjendatud kostja kulud arve nr 201510036 alusel summas 390 eurot, arve nr 201511008 alusel summas 702 eurot, arve nr 201601002 alusel summas 468 eurot, arve 201601007 alusel summas 312 eurot, arve nr 201602029 alusel summas 1014 eurot, arve nr 201603014 alusel summas 312 eurot. Arvest nr 201605009 ei pidanud kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamist, mistõttu arvestas kohus nimetatud arvest tasuga 3,5 tunni eest summas 546 eurot.
11.Kohus pidas kostja kulusid põhjendatuks seetõttu, et hageja muutis korduvalt menetluse käigus oma seisukohti ja täpsustas nõuet. Kuna kostjal on õigus vastata hageja seisukohtadele, siis oli kohus seisukohal, et kostja poolt maakohtus esitatud seisukohad olid proportsioonis hageja poolt esitatud taotluste ja nõuetega. Käesoleva tsiviilasja menetlus oli keerukas eelkõige seetõttu, et hageja ei suutnud oma nõuet esitada selgelt ja üheselt arusaadavalt, mistõttu tuli korduvalt anda hagejale täiendavaid tähtaegu oma selge ja konkreetse nõude esitamiseks. Hageja enda tegevus menetluses on toonud kaasa menetluskulude suurenemise.
12.Eeltoodu alusel luges kohus kostja menetluskulud maakohtus põhjendatuks kokku 24 tunni ulatuses summas 3120 eurot, millele lisandub käibemaks 624 eurot, kokku 3744 eurot.
13.Kohus märkis, et ei mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulusid arvete nr 201602064, 201605023 ja 201611021 alusel summas 1157 eurot, mis on kostja poolt kohtule esitatud 21.03.2017, so pärast menetluse lõppemist. Tegemist on maakohtu menetluskuludega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-60-16 p-s 13 selgitanud, et menetluskulude nimekiri tuleb esitada hiljemalt kohtu määratud tähtajaks ning seda võib teha ühtse nimekirjana pärast viimast kohtuistungit. Kohus andis tähtaja 06.05.2016 (kd II tl 142). Kuna kostja poolt on kolm arvet esitatud peaaegu aasta hiljem, siis ei ole põhjendatud arvestada eelpool nimetatud arvetes märgitud menetluskuludega.
14.Kostja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulude arve nr 201608012 ja arve nr 201610017 alusel kokku summas 2028 eurot on põhjendatud täies ulatuses, arvestades menetluse mahtu ja keerukust ringkonnakohtus. Seetõttu mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 2028 eurot.
15.Eeltoodu alusel rahuldas kohus osaliselt kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5772 eurot. Kohus leidis, et kostja taotlus tasuda talle osaliselt menetluskulud tagatise arvelt summas 2652 eurot tuleb rahuldada. Maakohtu menetluses on hageja tasunud tagatist summas 1716 eurot (kd II tl 112) ja ringkonnakohtus on hageja tasunud tagatist menetluskulude katteks summas 936 eurot (kd III tl 2).
16.TsMS § 177 lg 4 alusel märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja määruskaebus
17.02.06.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määruse osas, milles kohus määras kindlaks kostja menetluskulud summas 5772 eurot ja teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks 1560 eurot.
18.Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused ei ole valdavas osas põhjendatud ega vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja seisukohtade sisu (läbivalt olnud muutumatud) ja tegevuste mahtu. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja on taotluses palunud mõista menetluskulud välja pankrotihaldur Ly Müürsoolt, mitte hagejalt JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Kostja ei ole märkinud, millisel õiguslikul alusel taotleb ta menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt. Maakohus ei ole hageja nimetatud vastuväidet määruses käsitlenud.
19.Maakohus on pidanud hageja menetluskulusid põhjendatuks summas 3825 eurot, kuid samal ajal leidnud, et kostja menetluskulud olid põhjendatud summas 5772 eurot. Oluline on, et hageja menetluskuludest 2000 eurot moodustasid tasutud riigilõivud. Seega sisuliselt on maakohus leidnud, et kostja kulud esindajale olid põhjendatud summas 5772 eurot, samal ajal kui hageja kulutused samas asjas olid 1825 eurot. Samuti peab hageja oluliseks, et kostja on taotlenud hagejalt eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses vastavalt summades 1716 eurot ja 936 eurot. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 6864 eurot, mis ületab kostja enda poolt eeldatavat summat enam kui kaks korda. Ka maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurus ületab eeldatavaid kulusid kahekordselt. Samuti ületab kindlaksmääratud summa kolmekordselt hageja kulusid.
20.Kohus ei ole määrusest nähtuvalt analüüsinud tegevuste põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega, et nendele põhjendustele oleks võimalik esitada määruskaebuses vastuväiteid. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja enda tegevus on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. Hageja märgib, et tema seisukohad olid muutumatud kogu menetluse vältel, hageja õiguslik põhjendus küll täienes ja täpsustusid ka arvud, kuid sisulised seisukohad olid muutumatud. Kostjal ei tulnud seetõttu teha täiendavaid toiminguid. Ka ei ole kohus välja toonud, milliseid täiendavaid toiminguid pidi kostja esindaja tegema hagejast tulenevalt ja milliselt oleks nende tegemine põhjendatud. Hageja on seisukohal, et maakohtu määrus on kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendamatu. Arvestades, et kostja esindaja koostas hagiavaldusele vastuse ning sisuliselt kordas seda igas järgnevas menetlusstaadiumis, ei saa kostja menetluskulud olla põhjendatud suuremas mahus kui 10 tundi. Vastus määruskaebusele
21.Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
Kostja vastumääruskaebus
22.14.06.2017 esitatud vastumääruskaebuses vaidlustab kostja Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määruse osas, millega jäeti kostja 21.03.2017 taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ja mõisteti kostja menetluskulud välja pankrotivõlgnikult. Kostja palub teha vaidlustatud osas uue määruse, millega kostja 21.03.2017 taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada täies ulatuses, s.o kokku summas 6864 eurot.
23.Kostja märgib, et vastumääruskaebuse esitamise õigus tuleneb TsMS § 178 lg-te 1 ja 2, § 659 ja § 635 koosmõjust.
24.Maakohus oleks pidanud mõistma kostja menetluskulud välja pankrotihaldurilt, mitte JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamata jäämisel menetluskulud hageja. Tagasivõitmise hagi esitamisel on hagejaks pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgnik. PankrS § 541 lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja menetluskulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt, kuid kohustatud isikuks saab olla vaid haldur.
25.Maakohus on jätnud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud, mis nähtuvad arvetelt nr 201602064, 201605023 ja 201611021 põhjendusel, et tegemist on maakohtu menetluskuludega ja kostja on kõnealused arved esitanud ligikaudu aasta pärast kohtu poolt menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaja möödumist, mistõttu ei ole nendes kajastatud menetluskuludega arvestamine põhjendatud. Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu. Menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olevad dokumendid ei ole esitatud hilinenult. Olukorras, kus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määratud, toimub kulude kindlaksmääramine TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohus on märkinud, et menetlusosalistele tuleb anda võimalus esitada uuesti kõik menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olevad dokumendid (RKTKm nr 3-2-1-158-15, p 19). Kuna kulude kindlaksmääramine ei toimunud põhimenetluse raames, toimub see iseseisvas, hagita menetlusele sarnases menetluses ja sellele ei kohaldu TsMS §-s 176 sätestatud ega põhimenetluse kestel määratud tähtajad. Kostjal ei olnud kohustust taotleda arvel nr 201602064 kajastatud Pärnu Maakohtu 29.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamist esimeses kohtuastmes. Maakohus on ebaõigesti keeldunud arvel nr 201602064 kajastatud menetluskulude kindlaksmääramisest ja vastustajalt väljamõistmisest.
26.Arvel nr 201605023 kajastatud kulud tekkisid maakohtus pärast kohtu poolt menetluskulude nimekirjade esitamiseks määratud tähtpäeva möödumist. Kostjal puudus võimalus taotleda kõnealuste kulude hüvitamist maakohtus. Kuivõrd tegemist ei ole apellatsioonimenetluses kantud kuludega, puudus kostjal võimalus taotleda viidatud kulude hüvitamist ka ringkonnakohtus. Eeltoodud põhjustel on kostja õigustatult taotlenud arvel nr 201605023 kajastatud menetluskulude kindlaksmääramist ja vastustajalt väljamõistmist alles menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
27.Arvel nr 201611021 kajastatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamist on kostja taotlenud 15.11.2016 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas. Arvel nr 201611021 kajastatud menetluskulude kindlaks määramata jätmisel on maakohus eksinud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatu vastu. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mille on maakohus alusetult jätnud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata.
Vastus vastumääruskaebusele
28.Hageja palub jätta kostja vastumääruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja vastumääruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ning kostja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud. Hageja hinnangul välistab TsMS § 661 lg 2 analoogia korras vastuapellatsioonkaebuse regulatsiooni kohaldamise. Samuti vaidleb hageja kostja vastumääruskaebusele sisuliselt vastu. Edasine menetluse käik
29.Pärnu Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse, vastumääruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada osas, millega kohus jättis JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 5772 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 481 eurot (koos käibemaksuga). Hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
31.Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu hageja määruskaebuse väidetele. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu määruse vaidlustanud osas, millega maakohus on määranud kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui 1560 eurot, s.o 10 töötundi koos käibemaksuga.
32.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused valdavas osas põhjendatud ega vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja seisukohtade sisu ja tegevuste mahtu. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele, mis puudutavad kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, peab kolleegium esmalt vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et diskretsioonipiiride ületamist maakohtule hageja poolt vaidlustatud osas ette heita ei saa ning hageja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks põhjendatud kostja menetluskulusid maakohtu kindlaksmääratuga võrreldes vähendada.
33.Ka ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohus analüüsinud kostja kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega selleks, et neile põhjendustele oleks võimalik esitada määruskaebuses vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning vaidlustatud määrusest nähtuvad kohtu kaalutlused, millistel kohus jõudis tehtud toimingute ajakulu osas määruses toodud järeldustele. Seega ei saanud maakohtu väidetav ebapiisav põhjendamiskohustuse täitmine kostja menetluskulude hindamisel takistada hagejal esitamast põhjendatud määruskaebust, tuues vastavalt TsMS § 662 lg 2 p-s 1 sätestatule esile asjaolud, millest hageja hinnangul tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb.
34.Määruskaebuses on hageja avaldanud nõustumatust kohtu seisukohaga, et hageja enda tegevus on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. Hageja väitel olid tema sisulised seisukohad muutumatud kogu menetluse vältel ja nende tõttu ei tulnud kostjal teha täiendavaid toiminguid. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluse jooksul korduvalt hagi täpsustanud ja muutnud ning täiendanud oma seisukohti. Hageja esitas kohtule hagi 02.09.2015, 12.10.2015 esitas hagiavalduse täiendavad põhjendused, 11.11.2015 esitas taaskord oma täiendatud seisukohti ja kohtu 11.01.2016 eelistungil soovis nõuet taaskord täpsustada, milleks kohus määras tähtaja ning 29.01.2016 esitas hageja muudetud hagi. 29.02.2016 kohtuistungil avaldas hageja kohtule taas, et soovib hagi muuta. Hagi korduva muutmise küsimust on Pärnu Maakohus käsitlenud ka 29.02.2016 kohtuistungil, millel kohus kõrvaldas kohtumenetlusest hageja esindaja, kuivõrd viimane on näidanud ennast vastutustundetuna ja pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Eeltoodut arvestades ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et just hageja enda tegevusest tingituna on suurenenud ka kostja menetluskulud, mis seisnesid hageja täiendatud seisukohtade läbitöötamise ja neile vastuse koostamise vajaduses.
35.Hageja on põhjendamatult võrrelnud kostja põhjendatud kulude suurust hageja põhjendatud kuludega ja sidunud kostja menetluskulude suuruse tema eeldatavate menetluskulude katteks väljamõistetud tagatise suurusega. Kolleegium selgitab, et lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise kriteeriumiks on kulude põhjendatus ja vajalikkus, mida kohus hindab igal konkreetsel juhul eraldi ning seda sõltumata vastaspoole menetluskulude suurusest või asjas määratud menetluskulude tagatise suurusest. Seega hageja esiletoodu, millised on olnud hageja põhjendatud kulud ja milline kostja menetluskulude katteks määratud tagatise suurus, ei võta kostjalt õigust põhjendatud ja vajalike kulude hüvitamiseks.
36.Hageja juhib määruskaebuses kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja nõudis menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt, mille osas esitatud hageja vastuväidet ei ole kohus määruses käsitlenud. Kostja leiab jätkuvalt ka vastumääruskaebuses, et kohus oleks pidanud mõistma kostja menetluskulud välja pankrotihaldurilt, mitte JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Kostja vastumääruskaebuse osas peab kolleegium arvestades sellele esitatud hageja vastuväiteid esmalt vajalikuks selgitada, et kostja vastumääruskaebus kuulub läbivaatamisele koos hageja määruskaebusega. Ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 659 lg 1). TsMS 65. peatükk ei reguleeri vastumääruskaebuse esitamist, mistõttu tuleneb vastumääruskaebuse esitamise õigus TsMS § 635 ja § 659 koosmõjust. Vastumääruskaebuse esitamise õigust on jaatatud ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu 08.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-15).
37.Vastuseks hageja määruskaebuse ja kostja vastumääruskaebuse väidetele, mis puudutavad kostja taotlust mõista menetluskulud välja pankrotihaldurilt, märgib ringkonnakohus, et kostja vastavasisulist taotlust ei ole võimalik rahuldada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Kolleegium selgitab, et nimetatud sätte mõte ja eesmärk seisneb selles, et kuigi haldur osaleb võlgniku asemel poolena kohtus, ei saa kohtumenetlusest tekkida kohustusi pankrotihaldurile, kuna pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses mitte
isiklikest huvidest, vaid oma ametiülesannetest tulenevalt. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on PankrS § 541 lg 1 teise lause järgi võlgnik. PankrS § 541 lg-s 1 sätestatuga on vastuolus kostja tõlgendus, mille kohaselt on haldur isiklikult vastutav tema menetluskulude eest ning kostja on õigustatud nõudma menetluskulude hüvitamist pankrotihaldurilt isiklikult. Kõnealusest tsiviilasjast ei tekkinud pankrotihaldurile isiklikku kohustust, mille täitmist saaks kostja temalt nõuda. Ka Riigikohus on analoogset küsimust lahendis nr 3-2-1-40-13 selgitanud, märkides, et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, kantakse juhul, kui asja lahendamise lõpptulemusena jäävad menetluskulud hageja kanda, menetluskulud pankrotivara arvel (PankrS § 541 lg 1 teine lause). Seega, hoolimata halduri osalemisest kohtumenetluses menetlusosalisena pankrotivõlgniku asemel, on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks pankrotivõlgnik, kelleks antud juhul on JGC Forest OÜ (pankrotis). Vaid erandjuhul võib massikohustuste täitmist nõuda haldurilt (PankrS § 148 lg 2), millist olukorda praegusel juhul ei esine. Seega on maakohus vaidlustatud määruses õigesti mõistnud kostja menetluskulud välja JGC Forest OÜ-lt (pankrotis).
38.Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja vastumääruskaebus jätta rahuldamata osas, milles kostja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude pankrotivõlgnikult väljamõistmise osas. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata täies ulatuses. Järgmisena annab ringkonnakohus hinnangu ülejäänud kostja vastumääruskaebuse väidetele.
39.Ringkonnakohus peab kostja vastumääruskaebust osaliselt põhjendatuks osas, milles kostja vaidlustab maakohtu määruse kostja 21.03.2017 esitatud arvetelt nr 201602064, 201605023 ja 201611021 nähtuvate menetluskulude hagejalt välja mõistmata jätmise. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei pidanud maakohus eelnimetatud arvetes märgitud menetluskuludega põhjendatuks arvestada seetõttu, et tegemist on maakohtu menetluskuludega, mis on kostja poolt esitatud 21.03.2017, s.o pärast menetluse lõppemist ja peaaegu aasta pärast kohtu poolt 04.05.2016 kohtuistungiga seotud menetluskulude esitamiseks määratud tähtaega, milleks oli 06.05.2016. Ringkonnakohus jagab kostja seisukohta ja leiab, et kuna kulude kindlaksmääramine käesolevas asjas ei toimunud põhimenetluse raames, vaid toimub iseseisvas menetluses, siis ei saa kostja poolt päev pärast tsiviilasja sisuliselt lahendava otsuse jõustumist esitatud ühtses menetluskulude nimekirjas sisalduvaid kostja kulusid pidada hilinenult esitatuks. Riigikohus on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-16, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul põhjustaks mitmeastmeline kulunimekirjade esitamine olukorras, kus menetluskulusid kohtuotsuses kindlaks ei määrata, pigem menetluse venimist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et praeguses asjas ei määranud maakohus 06.06.2016 otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks, vaid menetluskulude rahaline suurus määratakse pärast kohtuotsuse jõustumist, leiab ringkonnakohus, et ei ole põhjendatud kostja poolt ühtses menetluskulude nimekirjas päev pärast asja lahendava otsuse jõustumist esitatud menetluskulude välja mõistmata jätmine põhjusel, et need on esitatud hilinemisega.
40.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et maakohus määras tähtaja (06.05.2016) 04.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirjade esitamiseks, ei saa ka mõistlikult võttes tingida kostja selliste kulude välja mõistmata jätmist, mis on tekkinud pärast kohtu poolt määratud tähtpäeva. Sellisteks kostja kuludeks on 21.03.2017 esitatud arvel nr 201605023 kajastatud kulu hageja menetluskulude nimekirja läbitöötamisele, sellele seisukoha koostamisele ja
esitamisele ning arvel nr 201611021 kajastatud kulu Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele. Arvestades, et arvelt nr 201611021 nähtuvad toimingud on tehtud kostja esindamisel apellatsioonimenetluses, on ka ekslik vaidlustatud määruses avaldatud maakohtu seisukoht, et tegemist on maakohtu menetluskuludega. Lisaks märgib kolleegium, et 21.03.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud arves nr 201611021 märgitud kulu ettevalmistuseks ringkonnakohtu 15.11.2016 istungiks ja istungil osalemiseks on kostja palunud hüvitada ka 15.11.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas, ent viidatud kostja kulude osas ei ole maakohus sellele vaatamata seisukohta võtnud.
41.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohus pidanuks andma hinnangu kostja 21.03.2017 ühtsele menetluskulude nimekirjale lisatud arvetes nr 201602064, 201605023 ja 201611021 kajastatud menetluskuludele ning need vajalikus ja põhjendatud ulatuses pankrotivõlgnikult kostja kasuks välja mõistma. Ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu vastava eksimuse kõrvaldada. Eelnimetatud arvetes kajastatud kostja menetluskulusid peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt järgmistel põhjendustel.
42.Kostja 21.03.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud arvel nr 201602064 kajastatud toiminguid – ettevalmistus Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungiks ja kliendi esindamine Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungil – peab ringkonnakohus põhjendatuks kokku 2 tunni ja 10 minuti ulatuses, arvestades seejuures nimetatud kohtuistungi kestust (1 tund 5 minutit). Seega vähendab kohus arvel nr 201602064 märgitud kostja õigusabikulusid 50 minuti ulatuses, määrates nimetatud arve alusel kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks sellel märgitud esindaja tunnitasu 130 eurot (millele lisandub käibemaks) arvestades 338 eurot (2h 10min x 130 + käibemaks 56,33 eurot).
43.Arvel nr 201605023 kajastatud 11.05.2016 ajakulu 10 minutit (26 eurot koos käibemaksuga) hageja menetluskulude nimekirja läbitöötamiseks, seisukoha koostamiseks hageja menetluskulude osas ja seisukoha esitamiseks Pärnu Maakohtule on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ei ole, nagu ka samal arvel märgitud ajakulu 20 minutit 06.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele kulunud aega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Seega ka vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamine ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulu, mille saaks vastaspoolelt välja nõuda. Toodust tulenevalt tuleb kostja 21.03.2017 menetluskulude avaldus jätta rahuldamata arvel nr 201605023 kajastatud ajakulu 30 minuti osas. Samadel põhjendustel jääb kostja 21.03.2017 menetluskulude avaldus rahuldamata arvel nr 201611021 kajastatud menetluskulude nimekirja koostamise osas. Ringkonnakohus arvestab arvel nr 201611021 märgitud toimingute kogukulust 2 tundi ja 30 minutit menetluskulude nimekirja koostamise kuluks 10 minutit. Ülejäänud arvel nr 201611021 märgitud ajakulust 2 tunnist ja 20 minutist peab kolleegium ringkonnakohtu 15.11.2016 istungil osalemise põhjendatud kuluks istungi kestust arvestades 25 minutit ja istungi ettevalmistamise põhjendatud kuluks mitte enam kui 30 minutit, s.o kokku mitte enam kui 55 minutit (143 eurot koos käibemaksuga).
44.Ülalmärgitud põhjendustel on maakohus seega põhjendamatult jätnud kostja kasuks välja mõistmata arvetes nr 201602064 ja 201611021 kajastatud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kogusummas 481 eurot (koos käibemaksuga) (338+143).
45.Arvestades eeltoodut kuulub pankrotivõlgnikult kostja kasuks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulu suurendamisele ulatuses, mis kostja lepingulise esindaja
põhjendatud tunnitasu 130 eurot (millele lisandub käibemaks) arvestades on 481 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kulude suuruseks 6253 eurot.
46.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.