Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-13020
Tsiviilasi
JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi KS vastu 11.12.2014 sõidukite müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel üleantu tagastamiseks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotivarasse
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind 31 262,55 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo apellatsioonkaebus liigid Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): JGC Forest OÜ (pankrotis, registrikood 11493655) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja (vastustaja): KS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 06.06.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) esitas 01.09.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse KS (kostja) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks JGC Forest OÜ (pankrotis) ja KS vaheline 11.12.2014 sõidukite müügitehing ja tasaarveldus ja tehingute alusel üleantu tagastada JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
2.Harju Maakohtu 29.02.2016 määrusega võttis kohus vastu osalise hagist loobumise ning lõpetas menetluse tasaarvestuse kehtetuks tunnistamise nõudes. 04.05.2015 kohtuistungil loobus hageja tuginemast asjaolule, et poolte vahel sõlmitud tehingul oli kinke iseloom (tl 134, II kd).
3.Esitatud hagiavalduse ning selle 12.10.2015 ja 29.01.2016 täpsustuste kohaselt on JGC Forest OÜ (pankrotis) likvideerija Rein Vaiksaar sõlminud 11.12.2014 kostjaga müügilepingu ettevõttele kuuluvate sõiduautode Hyundai Santa Fe (reg. nr XXX XXX) ja Hyundai Santa Fe (reg. nr XXX XXX) võõrandamiseks. Sõiduki müügitehingu tegemise ajal oli JGC Forest OÜ (pankrotis) makejõuetu. Kostja on võõrandanud autod neli kuud enne ajutise halduri nimetamist. Kui autod oleks säilinud pankrotivaras, siis oleks haldur saanud neid müüa ning kõik võlausaldajad oleks saanud mingil määral oma nõuet rahuldada. Arvestada tuleb sellega, et autode Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga XXX XXX ja Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga XXX XXX raamatupidamislik jääkväärtus kokku on 31 262,55 eurot. Sõidukid võõrandati aga 30 000 euro eest, millest 5000 eurot on käibemaks. Seega tuleb müügihinnast käibemaks maha arvata.
4.Sõidukid on võõrandatud võlgniku lähikondsele pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 3 mõttes, kes eelduslikult pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostja on JGC Forest OÜ (pankrotis) ainuosaniku ja endise juhatuse liikme RC tütre KK elukaaslane. Sõidukite kasutajateks jäid pärast müügitehingut KK ning RC ja JGC.
5.Sõidukite müügitehing kahjustas võlausaldajate huve, sest selle võrra vähenes JGC Forest OÜ (pankrotis) vara, mille arvelt oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Äriühingul oli vähemalt neli võlausaldajat. Tehing tehti turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.
6.Esineb alus tagasivõitmiseks (PankrS § 109 lg 1).
7.Kui tehingu alusel saadu väljaandmine on võimatu, siis tuleb hüvitada tehingu alusel saadu rahas. Kui kostjal puudub võimalus sõidukeid tagastada, siis tuleb tal hüvitada sõidukite raamatupidamislik jääkväärtus tehingu tegemise ajal, s.o 31 262,55 eurot. Kostjate vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja ostis sõidukid turuhinna eest ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja ostis sõidukid 30 000 euro eest ning hageja väidetel oli sõidukite jääkväärtus 31 262,55 eurot. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, sest kostja on ostnud sõidukid turuhinnaga. Hageja poolt väidetud sõidukite väärtus 31 262,55 eurot ja kostja poolt ostetud sõidukite väärtus 30 000 eurot erineb vaid 1262,55 euro võrra ehk 4% võrra. 4% hinna erinevust ei saa pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Raamatupidamise andmetesse märgitud sõidukite jääkväärtust ei saa pidada sõidukite turuväärtuseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit sõidukite turuväärtuse kohta.
10.Kostja ei ole hageja lähikondne ning tõendamata on, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Hageja peab tõendama võlausaldajate huvide tegelikku kahjustamist. Likvideerijal on kohustus äriühingu vara võõrandada. Tehingu tegemise faktist ei järeldu, et müüja ja ostja on lähikondsed.
11.PankrS § 109 lg 1 kehtestab tehingu tagasivõitmise esmase eeldusena võlausaldajate huvide kahjustamise. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, ei ole hagi rahuldamine võimalik, sest võlausaldajate huve ei ole kahjustatud. Kostja ei omandanud sõidukeid turuväärtusest madalama hinnaga. Esimese astme kohtu otsus
12.Pärnu Maakohtu 06.06.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohus tõi välja, et tsiviilasja menetlus on osaliselt lõpetatud seoses hagist osalise loobumisega poolte vahel 11.12.2014 tehtud tasaarvestuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja on loobunud tuginemast asjaolule, et poolte vahel sõlmitud müügilepingul on kinke iseloom. Hageja tugineb asjaoludele, et sõidukite müügitehing tehti võlgniku lähikondsega, kelle ees oli JGC Forest OÜ-l (pankrotis) väidetav kohustus, sõidukite müügitehing tehti väiksema väärtusega kui sõidukite raamatupidamislik jääkväärtus ning tehing tehti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mistõttu PankrS § 110 lg-st 2 tulenevalt pidi kostja teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.
14.Ajutine haldur nimetati JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 12.03.2015 (tl 129-130, I kd). Sõidukite Hyundai Santa Fe, registreerimismärgiga XXX XXX ja Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga XXX XXX, müügitehing tehti 11.12.2014 (tl 18, I kd). Esitatud tõenditega on tuvastatud, et müügitehing tehti kuue jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
15.Müügitehingu kohaselt oli kahe sõiduki müügihind kokku 30 000 eurot, millest 5000 eurot oli käibemaks. Müügilepingu järgi toimus maksmine vastavalt tasaarvelduse aktile 11.12.2014. Tasaarvelduse akti järgi võlgnes JGC Forest OÜ (pankrotis) kostjale 03.01.2014 sõlmitud laenulepingu järgi 30 000 eurot. Tasaarvestuse kohaselt JGC Forest OÜ (pankrotis) poolt tasumisele tulev summa tasaarvestatakse likvideeritavale ettevõttele kuuluvate sõidukite üleandmisega kostjale võla katteks (tl 19, I kd). Kohtule on esitatud laenuleping, mille p 1.1. järgi kohustus kostja laenama JGC Forest OÜ-le (pankrotis) 30 000 eurot. Lepingu p 3.1.järgi tuli laenu põhisumma tagastada hiljemalt 30.10.2014 (tl 20-25, I kd).
16.Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli väidetava võlaga. Kohtule on esitatud laenuleping, mis on sõlmitud kostja ja JGC Forest OÜ (pankrotis) vahel. Likvideerimisbilansi järgi oli JGC Forest OÜ-l (pankrotis) lühiajalisi laenukohustusi 37 500 eurot eest (tl 153, I kd). JGC Forest OÜ (pankrotis) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande järgi oli seisuga 22.09.2014 lühiajalisi laenukohustusi summas 37 500 eurot (tl 159, I kd). Bilanss seisuga 10.03.2015 tõendab, et 22.09.2014 oli lühiajaline laen kostjale summas 30 000 eurot ning seisuga 10.03.2015 oli kohustus täidetud (tl 164, I kd). Pankrotihalduri ettekandes kohtule on pankrotimenetluses tähtsust omavate asjaoludena märgitud, et sõidukid võõrandati kostjale ning tasaarvestati kostja ees olev laenukohustus summas 30 000 eurot (tl 193-195, I kd). Eelpool nimetatud tõendeid kinnitavad laenu olemasolu kostja ja JGC Forest OÜ (pankrotis) vahel.
17.Kostja puhul ei ole tegemist võlgniku lähikondsega. Hageja ei ole tõendanud, et KK ja kostja on elukaaslased. Hageja on esitanud paljasõnalised väited, mis on tõendamata. Kostja ei ole eitanud, et ta on tuttav KK-ga. Asjaolu, et sõidukite senised kasutajad jäid ka pärast müügitehingu tegemist sõidukite kasutajateks, ei tõenda, et kostja ja KK on elukaaslased. Vaidlust ei ole, et kostja ei kuulu isikute ringi, kes on märgitud PankrS § 117 lg-tes 1 ja 2. Samuti ei ole hageja esile toonud ühtegi muud asjaolu, mis annaks
kohtule aluse kaaluda, kas kostja puhul võiks olla tegemist isikuga, keda saaks lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes.
18.Hageja on seisukohal, et sõidukite müügitehing tehti turuhinnast madalama hinnaga. Samuti on hageja seisukohal, et müügitehing tehti väiksema hinnaga kui sõidukite raamatupidamislik jääkväärtus. Hagejal on mõlemad väited tõendamata. Sõidukite turuhinna kohta on kohtule esitatud kostja poolt kaks hindamisakti. Sõiduki Hyundai Santa Fe, registreerimismärgiga XXX XXX turuväärtus seisuga 04.12.2015 oli 13 660 eurot ning Hyundai Santa Fe, registreerimismärgiga XXX XXX turuväärtus seisuga 04.12.2015 oli 5 500 eurot. Kokku kahe sõiduki väärtus 19 160 eurot (tl 51,52, II kd). Arvestades, et sõidukite müügitehing tehti 11.12.2014 so aasta võrra varem ning sõidukid müüdi kokku hinnaga 30 000 eurot, ei ole kohtul alust arvata, et 2014. aastal tehti müügitehing alla turuhinna. 1/3 võrra suurem müügihind ka aasta enne turuväärtuse hindamist, annab aluse asuda seisukohale, et tehing vastas turuhinnale.
19.Raamatupidamisliku jääkväärtuse kohta ei ole hageja kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mis puudutab kahte vaidlusalust sõidukit. Kohtule on esitatud 2014. aasta majandusaasta aruanne, kust nähtub, et müügiootel varade maksumus on 52 932 eurot (tl 15, II kd) ning halduri ettekande kohaselt sisaldas see kolme sõidukit (tl 195, II kd). Kohus on seisukohal, et raamatupidamislik jääkväärtus ei ole samastatav eseme väärtusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja on tõendanud, et omandas sõidukid müügitehingu alusel 30 000 euro eest. Seega on omandanud kostja sõidukit vastavalt turuhinnale, mida kinnitavad ka hindamisaktid.
20.Hageja väide, et müügihinnast tuleb maha arvestada käibemaks, ei ole asjakohane. Käibemaksuga maksustamist reguleerib käibemaksuseadus ning nimetatud seadusest ei tulene, et eseme väärtuse arvestamisel TsÜS § 65 mõistes, ei arvestata selle hulka käibemaksu.
21.Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et omandas kaks sõidukit turuhinnaga. Turuhinnaga sõidukite omandamine kostja poolt ei kahjusta võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg-st 2 ei tulene, et iga tehing, mis tehakse kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist, kahjustab võlausaldajate huve. Sätte mõte on selles, et kui on tõendatud võlausaldajate huvide kahjustamine ja tehing on tehtud kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest. Seega tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine, mis on ka PankrS § 109 lg 1 kohaselt eelduseks tehingu kehtetuks tunnistamisel. Kuna kohus on tuvastanud, et turuhinnaga tehtud tehing ei kahjusta võlausaldajate huve, siis puudub alus müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 110 lg 2 alusel.
22.Hageja ei ole tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist ning seega ei ole alust JGC Forest OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Seega puudub kostjal kohustus sõidukite tagastamiseks pankrotivarasse. Kuna kostjal puudub kohustus sõidukite tagastamiseks pankrotivarasse, siis ei analüüsi kohus tagastamise võimatuse tõttu üleantu väärtuse hüvitamist summas 31 262,55 eurot.
23.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
25.Maakohus on menetluse käigus läbivalt moonutanud hageja seisukohti, põhjendamatult tagastanud tõendeid ning tõlgendanud vääralt hageja nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on menetlusõigust rikkudes eelmenetluses asunud kostja asemel esitama vastuväiteid hageja tõenditele ja väidetele. Maakohus ei võimaldanud hagejal jääda enda 29.01.2016 esitatud hagiavalduse terviktekstis toodud seisukohtade ja selles
toodud nõude formuleeringu juurde, kuigi hageja seda sõnaselgelt soovis. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust ja kohelnud pooli ebavõrdselt.
26.Maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust rikkunud, asudes eelmenetluses esitama vastuväiteid hageja väidetele, nõudele, tõenditele ning õiguslikele positsioonidele, jättes selgitamata, millise õigusliku kvalifikatsiooni usub kohus kohalduvat ning milliseid tõendeid tuleks hagejal kohtu arvates esitada oma nõude maksmapanekuks. Kohus ei ole võimaldanud hagejal esitada täiendavaid tõendeid enda toodud asjaolude tõendamiseks, kui eelistungil selgus, et kohus hageja tõendeid vastu ei võta. Maakohus on asja lahendamiseks olulised asjaolud jätnud välja selgitamata. Kohus heidab hagejale ette tema väidete tõendamata jätmist olukorras, kus kohus on tõendite vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud või ise suunanud hagejat tõendist taganema. Hageja ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid, samuti ei andnud maakohus selleks täiendavat tähtaega.
27.Hageja on 29.01.2016 hagiavalduses toonud välja, et kostja on JGC Forest OÜ (pankrotis) ainuosaniku ja endise juhatuse liikme RC lähikondlane. Kohus on hageja toodud asjaolud jätnud täielikult arvestamata, hageja esitatud tõendid vastu võtmata või nendele hinnangu andmata.
28.Samuti on kohus põhjendamatult leidnud, nagu kostja oleks tõendanud, et sõidukite müügitehing tehti turuväärtusega. Kohus on kostja tõendeid (müügikuulutuste väljavõtted) arvestades ja samal ajal hageja tõendeid arvestamata jättes (eksperthinnangud sõidukite maksumuse kohta) rikkunud poolte võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus on jätnud arvestamata hageja vastuväited kostja tõenditele. Hageja poolt sõiduki turuhinna tõendamiseks esitatud tõendit ei olnud põhjendatud jätta asja juurde võtmata.
29.Ka pankrotivõlgniku raamatupidamise väljavõte põhivarade väärtuse kohta tõendab üheselt, et sõiduk müüdi äriühinguga seotud isikule jääkväärtusest soodsamalt. Jääkväärtus oleks olnud minimaalne hind, millega sõidukite müügi puhul ei oleks osaühingule ja selle võlausaldajatele kahju tekitatud. Jääkväärtusega sõidukite müümise korral tulnuks nende hinnale samuti juurde arvestada käibemaks ning seega kujuneks arvel näidatud hinnaks vastavalt 37 515,06 eurot.
30.Hageja on hagiavalduses (hagiavalduse uus terviktekst punkt 12-14) muuhulgas leidnud, et sõiduauto müügitehing on tagasivõidetav PankrS § 111 lg 3 kohaselt kinkelepinguna.
31.Maakohus on 04.05.2016 toimunud eelistungil jätnud vastu võtmata ja tagastanud dokumentaalse tõendi, millisest nähtub tagasivõidetava tehingu objektiks oleva sõiduauto raamatupidamislik väärtus tehingu tegemise hetkel (JGC Forest OÜ (pankrotis) likvideerija poolt pankrotihaldurile 18.05.2015 esitatud põhivarade nimekiri). Maakohtus jättis tõendi vastu võtmata, kuna dokumendil ei olnud allkirja. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS §-s 272 sätestatut. Dokument on digitaalselt allkirjastatud. Hagejal olnuks võimalik tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise korral esitada digitaalselt allkirjastatud konteiner ühes tagastatud tõendiga. Maakohus jättis selgitamata, millist tõendit maakohus sooviks hagejalt selle asemel saada ning jättis hagejale andmata tähtaja sobiva tõendi esitamiseks.
32.Maakohus on eelistungil jätnud vastu võtmata JGC Forest OÜ (pankrotis) likvideerija esitatud pankrotiavalduse, millisest nähtub JGC Forest OÜ (pankrotis) maksejõuetuse olemasolu, samuti teiste võlausaldajate olemasolu. Võlausaldajate olemasolu ja maksejõuetuse põhjuste tõendamiseks on võlgniku pankrotiavaldus kahtlemata asjakohane. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 283, leides, et tagastatud tõendid ei ole siinses tsiviilasjas asjakohased.
Vastustaja seisukoht
33.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata; alternatiivselt jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
35.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt sellist menetlusõigusnormide rikkumist, mis annaks alust otsuse tühistamiseks ja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks. Maakohus ei ole rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Pooled on saanud esitada seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kasutada neile tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid õigusi ulatuses, mida kehtiv õigus võimaldab. Maakohtule ei ole alust ette heita ka kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Kohtu ülesandeks menetluses on selgitada välja, milliseid nõudeid menetletakse. Kohus ei saa lubada menetlusse ebaselgeid või vastuolulisi nõudeid ja seda sõltumata sellest, kas hageja soovib algse formuleeringu juurde jääda või mitte. Kostjal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta ja esitada kohaseid vastuväiteid nõudele, mis ei ole selge. Selgituste küsimine hagejalt ei ole käsitletav kostja positsiooni võtmisena ega tema eest vastuväidete esitamisena. TsMS § 392 lg 3 näeb sõnaselgelt ette eelmenetluse ülesannete täitmiseks kohtu õiguse nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.
36.Hagejal on TsMS § 4 lg 3 kohaselt õigus nõudest loobuda. Maakohus ei ole nõudnud hagejalt tasaarvestuse kehtetuks tunnistamise nõudest loobumist. Maakohus küsis hagejalt selgitust, mis põhjusel ei kajastu hagi terviktekstis tasaarvestuse kehtetuks tunnistamise nõue ning kas hageja on sellest loobunud. Hageja lepinguline esindaja vastas seepeale, et loobub sellest nõudest (II kd, lk 57). Kohtul ei olnud alust keelduda nõudest loobumise vastuvõtmisest. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks nõudest loobumine ja selle vastuvõtmine kohtu poolt riivanud hageja õigusi. Hageja on ka ise apellatsioonkaebuse p-s 10 väitnud, et tehingu kehtetuks tunnistamine tähendab ühtlasi ka tasaarvestuse kui müügilepingu tingimuse kehtetuks tunnistamist. Järelikult ei saanud iseseisvast tasaarvestuse kehtetuks tunnistamise nõudest loobumine hageja õigusi mõjutada.
37.Hageja heidab maakohtule ette tõendite vastu võtmata jätmist. Hageja taotles maakohtus arvukate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmist. Kohtuistungite protokollidest nähtub, et suure osa neist on hageja lepingulised esindajad palunud ise tagastada. Osa tõenditest jättis maakohus asjakohatuse tõttu vastu võtmata, kuna hageja ei sidunud tõendit ühegi asjassepuutuva faktiväitega. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ja arvestab asja lahendamisel ainult selliseid tõendeid, millel on asjas tähtsust. Hageja ei esitanud maakohtus vastuväidet menetlussätte rikkumise kohta vastavalt TsMS § 333 lg-tele 1 ja 2 ning seega minetas ta TsMS § 333 lg 3 järgi õiguse tugineda väidetavale rikkumisele apellatsioonkaebuses. Et hageja ei saa menetlusõiguse rikkumisele tugineda, ei ole vajalik ega võimalik sisuliselt hinnata seda, kas rikkumine tegelikult toimus. Sarnasele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjas nr 3-2-1-32-15 (p 17).
38.Lisaks eelnevale ei ole hageja lisanud apellatsioonkaebusele tõendeid, mille maakohus väidetavalt menetlusõiguse norme rikkudes tsiviilasja materjalide juurde võtmata jättis, ega ole taotlenud nende vastuvõtmist. Ringkonnakohtul puudub seetõttu võimalus kontrollida hageja etteheidete põhjendatust. Ringkonnakohus saab hinnata maakohtu poolt vastu võtmata jäetud tõendeid vaid siis, kui menetlusosaline TsMS § 652 lg-tes 3-5 sätestatud korras tõendid uuesti esitab ja nende asja juurde võtmist taotleb.
39.Maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks on põhjendatud. PankrS § 109 lg 1 kohaselt saab tagasi võita üksnes sellist tehingut, mis kahjustab võlausaldajate huve. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust tulenevalt oli hageja kohustuseks tõendada, et müügitehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Muu hulgas võib müügitehing võlausaldajate huve kahjustada siis, kui müügihind on väiksem müügiesemete turuväärtusest. Hageja tugines asjaolule, et autode müügihind oli väiksem kui nende bilansiline väärtus. Ringkonnakohus on seisukohal, et raamatupidamises kajastatud jääkmaksumus ei ole võrdne sõiduki turuväärtusega. Raamatupidamisliku väärtuse arvestamisel võetakse aluseks sõiduki soetusmaksumus, millest arvatakse maha eeldatav amortisatsioon. Raamatupidamislik jääkväärtus on seega arvestuslik ega pruugi kajastada tegelikku turusituatsiooni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendamata on, et sõidukid müüdi alla turuväärtuse ja sellega kahjustati võlausaldajate huve. Nõustuda ei saa hageja väitega, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja esitatud eksperthinnangud sõidukite maksumuse kohta. Hageja lepinguline esindaja loobus 04.05.2016 kohtuistungil nendele hinnangutele tuginemast ja palus need tagastada (II kd, lk 134). Maakohus ei saanud asja lahendamisel arvestada tõenditega, mille hageja on palunud tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
41.Maakohus jättis menetluskulud hagejaja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hagejaja kanda.
42.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.