Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

Tuvastada kostja Transiidikeskuse Aktsiaselts (registrikood 10189553) ja hageja XXX (isikukood: XXX) vahelise töölepingu kostjapoolse 29.06.2016 ülesütlemise tühisus ja tuvastada, et Transiidikeskuse Aktsiaseltsi töösuhe XXX`iga on jätkunud ka pärast 29.06.2016. Kuulutada otsus käesolevas punktis toodud nõude osas ilma tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

-

Välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 30.06.2016 kuni 25.07.2016 eest 824,94 eurot (brutosumma) ja alates 26.07.2016 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumise päevani 45,83 eurot (brutosumma) iga kalendaarse tööpäeva eest. Hageja põhiväited on järgmised:

-

-

-

Hageja töötas kostja juures 09.novembril 2010 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel dokkerina (I 8-12), töötamise asukoht - Muuga sadam. Muuga sadama dokkerina alustas hageja tööd juba 3 jaanuaril 1994, esialgseks tööandjaks oli Riigiettevõte Tallinna Sadam, viimase ümberkujundamisel sai tööandjaks AS Tallinna Sadam. Külmutusterminali rendile andmise järel loeti alates 01.01.1997 tööandjaks AS Refetra, kelle hilisema ühinemise tulemusel sai tööandjaks kostja. Kokku töötas hageja kostja või tema õiguseellaste juures Muuga sadamas üle 20 aasta (poole aastase vaheajaga) AS-S Refetra alustas 2004 aastal tegevust Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu osakond (edaspidi: EMSA), viimane jätkas ettevõttes tegevust ka pärast ühinemist

-

-

-

-

-

-

Kostja juures tegutsev EMSA osakond st kostja töötajatest EMSA liikmed, valisid 28.11.2014 ametiühingu usaldusisikuks hageja, mille kohta EMSA saatis kostjale 15.12.2014 teate ja palus võimaldada usaldusisikule tööst vaba aega ülesannete täitmiseks. EMSA kordas peale 06.05.2017 a teadet posti teel ja üleandmisega, kuna kostja avaldas ajakirjanduses et tema pole usaldusisikust teadlik. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-15-15700 29.06.2016 a kohtuotsuse punktis 8 tuvastanud, et hageja valiti 28.11.2014 a ametiühingu usaldusisikuks ja sama kohtuotsuse p 22 , et kostja teadis hageja valimisest usaldusisikuks hiljemalt 08.05.2015. Samuti tuvastas maakohus kohtuotsuse p 22, et kostja pidi teadma EMSA liikmete täpsest arvust hiljemalt 17.06.2015. Kostja ütles poolte vahelise töölepingu esmakordselt üles 01.10.2015, ülesütlemise alusena märgiti TLS (töölepingu seadus ) § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja vaidlustas nimetatud ülesütlemise maakohtus ja Harju Maakohus rahuldas hageja hagi tervikuna 29.06.2016 kohtuotsusega, muuhulgas tuvastas maakohus töölepingu kostjapoolse 01.10.2015 ülesütlemise tühisuse ja tunnistas otsuse selles osas viivitamata täidetavaks. Rahuldamata jäi kostja taotlus töölepingu kohtus lõpetamiseks. 29.06.2016 s.o. samal päeval kui Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-15-15700 otsuse avalikult teatavaks, toimetati hagejale käsipostiga koju kätte tööandjapoolne töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Ülesütlemise alusena on märgitud majanduslikud põhjused (koondamine). Ülesütlemise avalduses teatas tööandja, et ütleb töölepingu hagejaga üles TLS § 89 lõike 1 alusel seoses tööümberkorraldamisega st dokkerite töökohad on täielikult mehitatud ning puudub vajadus ja võimalus luua täiendav dokkeri ametikoht, kuna täiendaval kohal ei ole võimalik tööd tagada ega pakkuda. Hageja esitas kostjale 29.06.2016 avalduse (I 46) millega avaldas, et peab töölepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks ja palus kostjal täita maakohtu 29.06.2016 kohtuotsust, lubada teda koheselt tööle ja teha talle teatavaks töögraafik. Kostja sai hageja eelneva avalduse allkirja vastu kätte 29.06.2016, kostja ei ole nõuet vabatahtlikult täitnud ning hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja leiab et tööandja on rikkunud ka töölepingu ülesütlemise reegleid, kuna on jätnud nõuetekohaselt küsimata ametiühingult ja töötajatelt enne hagejaga töölepingu ülesütlemist küsimata kirjalikult arvamust töölepingu ülesütlemise kohta. Kuna hageja on ametiühingu usaldusisikuna töötajate esindaja siis ei saa kohus kostjaga töölepingut kostja taotlusel lõpetada, vaid peab mõistma kostjalt hageja kasuks välja vahepealse perioodi eest töötasule vastava hüvitise. Hageja keskmine tööpäevatasu on 45,83 eurot (bruto). Hageja pole nimetatud perioodil töötanud ega teeninud tööjõuga muul viisil tulu. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda.

-

-

-

-

kostja ettevõttes vabad töökohad ei sobinud hagejale tema kvalifikatsiooni arvestades, ümberõpe vabadele töökohtadele polnud mõeldav, vastuse esitamise seisuga ühtegi vaba töökohta kostja juures pole. Viited töötaja esindaja kaitsenormidele pole põhjendatud. Kostja ei nõustu hageja väitega et ta oli töölepingu ülesütlemise ajal ametiühingu usaldusisikuks. Kostja leiab, et hageja eesmärk on esitada formaalseid vastuväiteid töölepingu ülesütlemisele. Hageja taotlus kohtuotsuse viivitamatule täitmisele kuulutamiseks on põhjendamatu, põhjusel, et hageja pole põhjendanud sellise taotluse rahuldamise põhjendusi. Hageja pole ettevõttes töötanud ligi aasta aega ja ettevõttes pole ka hagejale tööd pakkuda. Samuti pole hageja töötasu nõue sõltuvuses otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega. Kostja esindajad paluvad jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kõik poolte menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt

II KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja taotlusel tunnistab kohus otsuse viivitamatult täidetavaks. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

majanduslikel põhjustel korraldatakse tööandja ettevõttes töö ümber selliselt, et ametkoht millel hageja töötab kuulub likvideerimisele (I 44-45). Arvestades eeltoodut saab töölepingu ülesütlemise õiguslik alus olla TLS § 89 lg 1, mis võimaldab tööandjal tööleping erakorraliselt üles öelda tööandja poolt majanduslikel põhjustel (koondamine). TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Töösuhte ülesütlemine (koondamine) majanduslikel põhjustel ümberkorraldamisega, teise töö pakkumine, ümberõppe kaalumine

seoses

töö

öösel. Brigaadi juhtis brigadir, kes andis konkreetseid töökorraldusi konkreetsele dokkerile vastavalt tema oskustele ja ettevalmistusele. Kui väljaõpe puudus teatud tehnika kasutamiseks siis seda tööd dokker teha ei tohtinud, seda kontrollis brigadir. Dokkerid liikusid tööandja/brigadiri korraldusel üldterminali ja kaubaterminali vahel, dokkeri liikumine oli töökorralduslikus mõttes ettevõttes tavapärane. Vaidlus puudub, et hageja töötas konteinerterminalis kuni 14.07.15 seoses pideva töömahtude langusega viidi ta üle üldkaubaterminali. Tõendatud on, et konteinerterminalis töömahud vähenesid (vt viited eespool). Alates 15.07.2015 töötas hageja üldkaubaterminalis, üldkaubaterminalis toimus 2015-2016 a kauba nomenklatuuris muutus, võrreldes 2015 kasvas puistekauba osakaal 97% vähenes tükikauba osa võrreldes 2015 a 40%. Tulu puistekauba tõusis 204%, tükikauba tulu vähenes 36%. Seega on usutavalt tõendatud et seoses kaubavaliku muutustega tekkisid ettevõttes vajadus läbi viia muutused sh tööd ümberkorraldada. Tunnistajate ütlustega on ümberlükatud kostja väide, et hageja tegeles üldkaubaterminalis ainult tükikauba käitlemisega. Samas on tunnistajate ütlustega tõendatud, et dokkerid tegid tööd erineva ettevalmistusega, erinevates töölõikudes osaledes kuid ühes tööprotsessis ja käesolevas vaidluses pole vaidlustatud tööandja otsust valikute tegemisel töötajate vahel, kuid samas on veenvalt tõendatud majanduslikud põhjused töö ümberkorraldamiseks, mille tulemusena tekkis ettevõttes tööandjal vajadus likvideerida teatud ametikohti, koondada töötajaid, kellel puudus vajalik ettevalmistus töötada nt töötada hüdrokraana peal. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hagejal puudus õigus/kvalifikatsioon kasutada kogu tehnika valikut tööülesannete täitmiseks sh ei tohtinud töötada hageja hüdrokraana peal (I 171). Hüdrokraana töö oli tööprotsessi vajalik osa, kuhu oli vaja leida vastava kvalifikatsiooniga töötaja, milleks tuli tööandjal võtta tööle uus töötaja Bondarenko, kelle ettevalmistus lubas töötada just hüdrokraana peal erinevalt hagejast. Tööandja teeb oma valikud ametikohtade säilimise või likvideerimise osas lähtuvalt ettevõtte strateegiast ja töökorralduslikest vajadustest, millesse keegi teine sekkuda ei saa. Tööandja määratleb ise prioriteedid ja valib vahendid tulemuse saavutamiseks. Tööandja vajas just dokkerit kelle ettevalmistus nõudis oskusi töötada hüdrokraanaga ja juunis 2016 a polnud kostjal vaja dokkerit kelle ettevalmistus ei sisaldanud hüdrokraanal töötamise luba ja tööandja otsustas teades hageja tööoskusi ja ettevalmistust, et tal pole sellisele dokkerile tööd pakkuda, ta vajab teistsuguse kvalifikatsiooniga dokkerit. Seoses maakohtu lahendi teatavaks tegemisega 29.06.2016 sisuliselt taastati töösuhe kostja ja hageja vahel seaduse sunniga, kuid praktilist vajadust tööprotsessis sellise kvalifikatsiooniga töötaja järele ilma hüdrokraanaga töötamise loata vajadus puudus. Kohus on tuvastanud, et olulisel määral suurenes üldkaubaterminalis puistekauba osakaal. Puistekauba käitlemiseks oli vajalik muuhulgas hüdrokraanajuhte (Atlas), milleks hagejal kvalifikatsioon puudus. Kui tööandjal vajadus sellise kvalifikatsiooniga töötaja järele puudus oli põhjendatud tööandjal töötaja koondada, kui kostjal polnud võimalik või vajadust rakendada seda töötajat teisel töökohal. Ka koondamine läbi viimine nn päevapealt kinnitab eelnevat seisukohta, et kostjal tööd hagejale pakkuda juunis 2016 polnud. Tunnistajad avaldades kohtus oma arvamust vajaduse kohta tööjõu osas, avaldasid kui enda isikliku arvamust, teadmata ettevõtte tegeliku majandusliku olukorda (vt protokoll). Kohus kuulanud ära poolte selgitused koondamise küsimuses ja hinnanud koondamist puudutavaid tõendeid kogumis ning tutvunud avalikult kätte saadava informatsiooniga transiidivaldkonda puudutavas turu osas, leiab, et hageja pole kohtu hinnangul ühegi tõendiga ümberlükanud kostja tõendeid muutunud majandusliku olukorra kohta kostja ettevõttes ega eelnevat majandusliku analüüsi/selgitust või käsitlust Transiidikeskuse äritegevusega seonduvalt. Kohus leiab, et olukorras kui ettevõte ise ei tooda midagi vaid vahendab kaupa sh transpordib kaupa siis on ta mõjutatud otseselt selles majandusvaldkonnas toimuvate nii välisriikides kui

ka siseriiklikult toimuvate muudatustega. Ettevõte mille äritegevuse peamine idee/eesmärk on tulutootmine (mis on iga äriettevõtte peamine eesmärk) on seotud peamiselt (mitte millegi tootmisega) kauba vahendamisega/transportimisega on tundlik selle valdkonna turu üldisele olukorrale ja muutustele. Kui kauba liikumine olulisel määral konkreetse valdkonna turul väheneb siis väheneb ka ettevõtte käive selles valdkonnas, mis võib tuua tavaliselt kaasa vajaduse ettevõttes mh töö ümberkorraldamiseks. Tööd ettevõttes korraldab tööandja. Tööandja otsustesse ja tööümberkorraldustesse keegi kolmas sekkuda ei saa. Kohus ei saa ette öelda tööandjale kas ja kuidas ta ettevõtte tööd korraldab. Õiged ja valed otsused on ettevõtja äririsk, mida kannab ettevõte juhtkond. Kohus leiab, et samuti ei saa kohus ega keegi kolmas tööandjale ette kirjutada millal ta äri vastava valdkonna prognoose arvestades ja muutuvat turusituatsiooni hinnates võtab vastu otsuseid ja milliseid otsuseid. Kohus on ka ise menetluse ajal juhtinud poolte tähelepanu avalikult kätte saadava informatsiooniga tutvumiseks (ERR. AK uudised, mis kajastasid transiidivaldkonnas toimuvaid muudatusi II 116). Töötaja ei saa sekkuda ega vaidlustada tööandja või ettevõtja poolt vastuvõetud ettevõtte tegevust puudutavaid otsuseid, sh mis puudutavad ettevõtte töökorraldust, ettevõtte käibe või tulu teenimise küsimusi. Kui ettevõtte prognoosib käibevähenemist või tulu vähenemist on ettevõtte juhtkonnal õigus ette võtta ümberkorraldusi ettevõtte tegevuses sh kaaluda teatud ametkohtade likvideerimist või restruktureerimist, mis võib kaasa tuua ka töötajatega töösuhte ülesütlemise töö lõppemisel (koondamise). Kohus märgib, et alati ei saa otseselt siduda ettevõtte käivet ja teenitud tulu töötajate koondamise põhjendatusega. Samuti pole õige väita et koondada töötajat ei saa ettevõtte käibe suurenemisel või tulu kasvamisel. Ettevõte käive võib suureneda erinevatel põhjustel nt tellimuste kasvuga, tehnoloogia muutmisega, masinate kasutusele võtmisega, robotite rakendamisega inimese poolt tehtavate tööde asendamiseks jne. Samuti võib ettevõtte tulubaas kasvada ka just reorganiseerimise tõttu töökohtade likvideerimise ja töötajate koondamise kaudu. Seega siduda koondamise vajadust kui töösuhte ülesütlemise alust ja põhjendatust otseselt äriettevõtte käibe kasvuga või tulu kasvuga pole alati õige. Hageja esitatud majandusaasta aruanded ei tõenda hageja koondamise puhul aluse puudumist (II 8084, 152-164). Kohus leiab, et avaliku teabe analüüsi alusel ja esitatud tõendeid hinnates on võimalik jõuda järelduseni, et transiidivaldkonnas on alates 2015 aastast toimunud olulised muudatused teatud kauba liikide osas kahanemise suunas ja seda kõigis transiidivaldkondades. Viimane on toonud kaasa kostjal vajaduse tööd ümber korraldada ettevõttes. Tööandjal on alati õigus iseseisvalt vastu võtta majandusalaseid otsuseid sh muuta ettevõtte töö korraldust. Kohus ega keegi kolmas isik neisse otsustesse sekkuda ei saa, tegemist on pigem äririski puudutava küsimusega ja eelduslikult eesmärgist teenida suuremat kasumit. Töölepingu seadus ei keela (ei seo) töökohta likvideerida või läbi viia koondamist ka suure/suurenenud käibega ja kasumit tootvas ettevõttes (II 88). Käesoleval juhul on tööandja selgitanud usutavalt, millest on põhjustatud ja millest on tööandja lähtunud tööd ümber korraldades ettevõttes ja viies läbi koondamisi oma ettevõttes. Kohus on tuvastanud et aastatel 2015-2016 koondati ka teisi töötajaid, mitte ainult hagejat. Kehtiv töölepingu seadus on võrreldes varasema töölepingu seadusega lähtunud lepingu vabaduse põhimõttest, jätta töösuhte pooltele vabaduse otsustada kas nad soovivad koostöö jätkamist edaspidiselt ja millistel tingimustel, ehk võimalikult vähe sekkuda töösuhtesse sh sekkuda vähem koondamise protseduuri, andes koondamise puhul enam otsustusõigust tööandjale kuid säilitades siiski teatud nõuded/reeglid, mida tööandja peab järgima koondamist läbi viies, et koondamine poleks meelevaldne ega näiline. Töölepingu ülesütlemine ei saa olla põhjuseta tööandja meelevaldne tegevus, üldine seadusega kaitstud eesmärk on võimaluse korral maksimaalselt säilitada seniste töölepingu osapoolte vahel töösuhe ja seeläbi tagada töötajale töö jätkumine ja korrapärane sissetulek töötasu näol (TLS § 89 lg 3).

Kohus hinnanud kogumis kohtuistungil kuulatud tunnistajate ütlusi ja poolte poolt kohtumenetluses esitatud dokumentaalseid tõendeid on veenvalt tõendatud (I 17, 21, 23, 24, II 10-14, 16-34, 46, 55-59, 61-62, 136-144), et hageja valiti 28.11.2014 aastal Transiidikeskuse AS töötajate ametiühingu poolseks usaldusisikuks ja teda käsitleti ka töötajate ning tööandja poolt ametiühingu usaldusisikuna kuni temaga eelmise töösuhte lõpetamiseni 01.10.2015. Kostja poolt esitatud tõendid hinnates: osade töötajate nimekirjad ja XXX kirjaliku arvamust (I 89-95, II175-178) hinnates ei lükka need ümber hageja poolt esitatud tõendeid ega tunnistajate ütlusi ega anna alust järeldada, et hageja ei olnud valitud ametiühingu usaldusisikuks Transiidikeskuse AS –s perioodil 28.11.2014- 01.10.2015. Tulenevalt AÜS ja TUIS võivad samas ettevõttes olla valitud ka mitu usaldusisikut (seda küll kokkuleppel tööandjaga). Kohus leiab, et samas ettevõttes võivad tegutseda nii töötajate valitud usaldusisik kui ka ametiühingu poolne usaldusisik. Seega XXX töötajate poolse usaldusisikuna tegutsemine alates 23.10.2015 ei välista hageja ametiühingu poolse usaldusisikuna käsitlemisest. Kohtumenetluse käigus on kohus tuvastanud et eelmise töölepingu ülesütlemise ajal s.o. 01.10.2015 täitis kostja tööandjana TLS § 94 (töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus) nõuet ning pöördus EMSA poole arvamuse saamiseks hagejaga töölepingu ülesütlemiseks (II 63-67). Tulenevalt TLS § 94 sisust ja eesmärgist on tööandjal kohustus seda teha juhul, kui tööandja soovib töösuhet lõpetada ametiühingu või töötajate valitud usaldusisikuga. Eelnevast võib teha järelduse, et tööandja on oma tegevusega tunnistanud ja käsitlenud hagejat vähemalt kuni 01.10.2015 aastani (eelmise töösuhte lõppemiseni) Transiidikeskuse AS ametiühingu usaldusisikuna. TLS § 94 lg 1 sätestab – enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valitud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta, lg 2 – töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist. Lähtuvalt kohtu tuvastatud asjaoludest võib teha järelduse, et hageja tegevus (ülesannete täitmine EMSA osakonna usaldusisikuna) ametiühingu usaldusisikuna lõppes 01.10.2015 aastal seoses töösuhte lõppemisega. Kohtumenetluse käigus Harju Maakohtu lahendi teatavaks tegemisega ennistati hageja 29.06.2016 a dokkeri ametikohale Transiidikeskuse AS. Kohus on seisukohal, et ennistamise kaudu taastati hagejaga töösuhe, mitte ametühingu usaldusisiku staatus. Kohus leiab, et EMSA poolt kohtule esitatud tõend (I t 17) tuleb jätta tähelepanuta, kuna see pole kooskõlas EMSA põhikirjaga ega EMSA poolt varem esitatud tõenditega hageja ja XXX`i volituste kohta ametiühingu usaldusisikuna. Samuti leiab kohus et ei saa lugeda hageja tööle ennistamisega automaatselt ennistatuks ka hageja usaldusisiku staatus selleks puudub ka ametiühingu usaldusisiku valinud töötajate mandaat (vahepealsel perioodil oli valitud uus usaldusisik XXX). Samuti puudub tööandja nõusolek mitme üheaegse ametiühingu usaldusisiku määramiseks ettevõttes. Kohus hinnanud hageja esitatud tõendeid (I 17, 21-24, 53, II 46) saab teha järelduse, et nn uus ametiühingu usaldusisik XXX valiti XXX`i asemele, sest vastasel korral oleksid töötajad jäänud ilma usaldusisikust. Kohtule on esitatud mitu varasemat EMSA kirjaliku pöördumist tööandja poole teatega, milles märgitakse, et ametiühingu usaldusisikuks valitud XXX usaldusisiku volitused kestavad vastavalt EMSA põhikirjale, kuni uue usaldusisiku valimiseni samas osakonnas (I 21-24). Esitatud tõendeid hinnates saab teha järelduse, et seoses XXX`i valimisega 14.10.2015 a ametiühingu usaldusisikuks samas osakonnas lõppesid senise ametiühingu usaldusisiku XXX`i volitused. Eespool on kohus leidnud, et hagejaga töölepingu ülesütlemise alus esines, kohus on leidnud, et ettevõttes oli tekkinud tulenevalt majanduslikust olukorrast tööd ümber korraldada, mille

tagajärjel hageja koondati. Seega on tööandja kohtumenetluses tõendanud et hagejaga öeldi tööleping üles lubatud alusel. Usaldusisikuga töölepingu üles ütlemine mitte vastavus seadusele nõutele 9.Maakohus on tuvastanud eespool, et seoses uue ametiühingu usaldusisiku XXX valimisega 14.10.2015 lõppesid hageja volitused samast päevast ametiühingu usaldusisikuna. TLS § 92 (töölepingu ülesütlemise piirangud) lg 1 p 4 sätestab – tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab – kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse et tööleping on ülesöeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Kohus leiab, et TLS § 92 lg 3 lause viimast osa tuleb tõlgendada laiendavalt st alusena käsitleda ka võimalike formaalseid minetusi. Töötaja on töölepingu nõrgemaks pooleks. Kollektiivse töösuhte puhul seega töötajate kollektiiv ja tõlgendada tuleks normi töötajate kasuks. Kohus leiab, et töötajate huvides on TLS § 92 lg 3 tõlgendus ja käsitlus, /...kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles seaduses lubatud alusel ja seaduse nõuetele vastavalt. / (sarnaselt TLS § 104 lg 1 sätestatuga). Vastasel juhul tekib olukord kus töötajate esindaja kaitseregulatsioon jääb ebapiisavaks olukorras, kus alus küll esines töötajate esindajaga töösuhte ülesütlemiseks aga rikutakse formaalseid nõudeid nt jäetakse töötajatelt või ametiühingult arvamus küsimata ja see ei too kaas mingeid negatiivseid õiguslike tagajärgi tööandjale. Samuti saaks tööandja sellistel juhtudel (nt korduva ülesütlemisega, kus esimesel korral volitused lõppevad ja teisel korral enam alla aasta möödudes esimesest korrast arvamust küsima esindatavatelt ei pea) sekkuda töötajate esindajate valikusse ning nõrgestada töötajate esindaja erikaitse kogu konseptsiooni töösuhte ülesütlemisel. 10.Seega TLS § 92 lg 3 koosmõjus TLS § 94, 104 annab aluse järeldada, et usaldusisiku täiendav töölepingu ülesütlemise kaitse kestab (lõppenud volitustega) usaldusisikuga töösuhte lõpetamisel ühe aasta jooksul peale volituste lõppemist või peale tööle ennistamist ja järjekordse töölepingu ülesütlemise korral. Võib teha järelduse, et käesolevas vaidluses hageja volituste lõppemisest aastane tähtaeg täitus 14.10.2016 aastal. Hageja ennistati tööle maakohtu otsuse alusel 29.06.2016 aastal, mil taastusid hagejale töölepingu seadusest ja töölepingust tulenevad töötaja õigused ja kohustused. Kuna tööle ennistamise päev ja järjekordne töölepingu ülesütlemise päev 29.06.2016 a jäävad ühe aastase perioodi sisse päevast mil hageja volitused lõppesid ametiühingu usaldusisikuna siis kehtis 29.06.2016 a, kui tööandja hagejaga uuesti töösuhte ülesütlemisest teavitas ja samast päevast töösuhte üles ütles, tööandjal kohustus järgida TLS § 94 sätestatud usaldusisiku erikaitsest tulenevat eriregulatsiooni töölepingu ülesütlemisel. Kohus leiab, et tööandjal tulnuks seaduse nõudeid järgides 29.06.2016 hagejaga enne töösuhte ülesütlemist küsida EMSA –lt arvamust hagejaga töölepingu ülesütlemisel. Arvamuse saamisel sellega tutvuda ning kaaluda kas nõustuda EMSA arvamusega või mitte ning kui EMSA arvamusega tööandja ei nõustu siis seda põhjendama. Töölepinguseadus ei sätesta millises dokumendis tuleb eelnevat käsitleda, kuid kohus leiab, et kui seda ei tee tööandja töölepingu ülesütlemise avalduses siis vähemalt eraldi kirjaliku dokumendina selleks, et huvitatud isikud sh vähemalt töötaja kellele laienevad usaldusisiku kaitsenormid oleks võimalik sellega mõistlikult tutvuda. Kohus leiab, et iseenesest töötajate või ametiühingu arvamusega mitte nõustumine tööandja poolt või tööandja poolsete põhjenduste sisu ei mõjuta ülesütlemise kehtivust sarnaselt TLS § 95.

juhuslikult valitud isikute käest samas ettevõttes. Tööandja peab vältima TLS § 104 sätestatud kahe põhimõtte rikkumist – töölepingut ei tohi töötajaga üles öelda ilma seadusliku aluseta ega rikkuda seaduses sätestatud formaalseid nõudeid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tööandja lõpetas hagejaga töösuhte koondamise tõttu ja koondamise olukord ettevõttes kohtu seisukohast esines seega alus koondamiseks oli olemas, kuid tööandja rikkus töölepingu üles ütlemise seadusest tulenevaid (protseduuri reegleid) formaalseid nõudeid, kui jättis eelnevalt enne töölepingu ülesütlemist küsimata ametiühingu arvamuse ning see tõi kaasa ka võimaliku teise minetuse (põhjenduse puudumise). Seega tööandja poolne 29.06.2016 aasta töölepingu ülesütlemine XXX`ga on seaduses sätestatud formaalseid nõudeid rikkudes ja on seetõttu tühine.

toimunud

Kostja taotlus töölepingu kohtus lõpetamiseks

need viidatud seadustes ja TLS-s ühe koondmõiste „töötajate esindaja” kaudu ka sisuliselt ette nähtud. TUIS-ga võttis Eesti seadusandja siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (edaspidi „direktiiv 2002/14”). Kuigi direktiiv ei ole õiguse allikana otsekohalduv ega isikutele nendevahelistes suhetes siduv, siis saab kohus direktiivi eesmärkide ja põhjendustega arvestada seda ülevõtvate siseriikliku õiguse normide tõlgendamisel (Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas Marleasing, C-106/89, ECLI:EU:C:1990:395, p 8). Iga kohus peab eeldama, et riigil on olnud kavatsus täita direktiivist tulenevaid kohustusi täiel määral (vt Euroopa Kohtu 16. detsembri 1993. aasta otsus kohtuasjas Wagner Miret, C-334/92, ECLI:EU:C:1993:945, p 20). Sellest järeldub, et käesolevat asja lahendav kohus saab lähtuda direktiivi 2002/14 põhjendustes kajastatud eesmärkidest ka ametiühingu usaldusisikule ette nähtud kaitse sisustamisel. Direktiivi 2002/14 seitsmes ja kaheksas põhjendus nimetavad töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistiku kehtestamise eesmärkidena mh ettevõttes dialoogi tugevdamist, vastastikkuse usalduse edendamist, samuti teavitamise ja nõustamise tõhustamist. Selleks tuleb edendada töötajate kaasamist ettevõtte käitamisse ja tulevikuplaanidesse. Nende eesmärkidega on kooskõlas, et töötajate esindajad, sh ametiühingu usaldusisik tõstatavad ettevõtte juhtkonna ees teemad, mis on töötajate jaoks olulised ning võivad aidata kaasa töö tegemise ja töökeskkonna parandamisele. Eelkõige sellises olukorras on oluline, et AÜS ja TLS sätetega ette nähtud kaitse kohalduks ja töölepingut töötajate esindajaga ei saaks alusetult lõpetada. Kohus saaks kostja taotluse töölepingu kohtus lõpetamiseks eelneva põhjal rahuldada ainult juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik. Kohus tuvastab, et poolte huve arvestades on töösuhte jätkumine mõistlikult võimalik ja põhjendab seda järgmiselt. Hageja soovib tööd kostja juures jätkata ja on sama tööd teinud juba üle 20 aasta ehk pikemat aega. Hageja on ka põhjendatult esile toonud, et tema jaoks on oluline kaastöötajatega endise usaldussuhte taastamine. Töötajate esindaja ei saa oma rolli kohaselt täita, kui laseb ennast töökohalt põhjendamatult kergesti lahkuma sundida. Seega on hageja huve arvestades töösuhte jätkumine võimalik. Mitmete kolleegide arvates on hageja tööle naasmine samuti põhjendatud ( II 14-15), millest kohus järeldab, et hageja leiaks taas tööle asudes eest mõistva ja toetava kaastöötajate kollektiivi. Kostja on suur ja olulise käibega ettevõte, kelle juures hageja töötas dokkerina. Kostja tegevusest moodustab olulise osa sadama- ja terminaliteenindus. Isegi kui vastavad töömahud ajutiselt vähenevad, siis ei anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei ole pakkuda dokkerile tööd. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hetkel on ettevõttes täitmata mitmed vabad dokkeri töökohad. Töötajatele tuleks anda võimalus/luua eeldused töösuhte taastumise tõttu hagejaga läbi viia uued ametiühingu usaldusisiku valimised ja anda hagejale võimalus olla kandidaat/valitud. Tööandjal on seadusest tulenev kohustus leppida sellega, et tema töötajad võivad endale valida esindaja ametiühingu kaudu. Järelikult on töösuhte jätkumine ka kostja huve kaaludes mõistlikult võimalik. Töötaja on töösuhte nõrgem pool kes vajab töölepingu ülesütlemise vastu suuremat kaitset kui tööandja. Tööandja käive ja tulu pole isegi võrreldavad hageja töötasuga suurusega kuus. Seega töötaja tööle ennistamine ei tekita ka kostjale majanduslike raskusi, samas teeb hageja tööd tööandja huvides. Töötaja huvides on omada kestvat töösuhet ja seeläbi kindlustada ennast korrapärase sissetulekuga. Lisaks tuleb arvestada AÜS üldiste kaitsenormidega. AÜS § 19 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse, samuti on töötajal õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana. AÜS § 19 lg 2 keelab piirata mh töötaja õigusi

sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest. Selliseks piiranguks on AÜS § 19 lg 3 p 2 järgi ka töölepingu ülesütlemine. AÜS § 19 lg 4 näeb ette töötaja õiguse nõuda endise olukorra taastamist. Võimalik, et viimast peab silmas ka EMSA tõend kohtule (I 17../S.M. faktilise tööle naasmiseni/..), kuigi see pole kooskõlas EMSA varasemate avaldustega usaldusisiku volituste kestuse osas. Sarnaselt TLS § 92 lg-ga 3 tuleneb AÜS § 19 lg-st 5, et tööandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega. Kohus sedastas eespool, et tööandja teadmata põhjusel ei järginud ametiühingu usaldusisikuga töösuhte lõpetamisel formaalseid nõudeid. Kohus kaalus kostja taotlust töölepingu lõpetamiseks kohtus ning TLS § 107 lg 3 viim lõik – mõlemapoolseid huve ning jõudis eelpool nimetatud põhjendustel järeldusele, et töölepingu lõpetamine kohtus pole neil asjaoludel põhjendatud. Käesolevas ja eelnevas punktis märgitu ei võimalda rahuldada kostja taotlust töölepingu kohtus lõpetamiseks. Hageja taotlus kohtulahend nõudes üks viivitamata täidetavaks tunnistamiseks 13.Kohus rahuldab hageja taotluse tunnistada otsus nõudes üks viivitamata täidetavaks ja põhjendab seda järgmiselt. Nõue üks (ülesütlemise tühisuse tunnustamine) ei ole ükski TsMS § 468 lg-s 1 loetletud nõuetest, mille puhul tuleks otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtu algatusel. Kohus võib TsMS § 467 lg 1 ja § 469 lg 1 järgi siiski tunnistada viivitamata täidetavaks ka muu otsuse. TsMS § 469 lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte, kui pool on andnud tagatise. Kui pool ei ole tagatist andnud, peab kohus kohustama hagejat maksma tagatist TsMS § 469 lg 2 järgi, arvestades, et tagatis peaks katma kostjale otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu tekkida võiva kahju. Tagatise määramisel peab kohus määrama kindlaks ka tagatise viisi, selle suuruse ja maksmise tähtaja (TsMS § 194 jj). Kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui tagatis on antud. Samas on kohtul TsMS § 469 lg 3 järgi juhul, kui hageja ei suuda TsMS § 469 lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda, lubatud ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata tagatise tasumise osade kaupa või tunnistada otsus viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju (Riigikohtu

Kahju nõue (saamata jäänud töötasu), tasaarvestus.

viivitamata täitmise peatamist TsMS §-s 472 ette nähtud korras. Neil kaalutlustel märgib kohus resolutsioonis, et täiendavat hüvitist iga kalendaarse tööpäeva eest tuleb maksta kuni nõudes (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise rahuldamine) tehtud otsuse täitmiseni, aga täitmise peatamise korral kuni selle jõustumiseni. Tõendid, mida kohus pole käesolevas kohtulahendis hinnanud või käsitlenud pole vaidluse seisukohalt asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta (I 115-121 (KO) ; II 35-38 (isik tunnistajana ülekuulatud), 39 (puhkuste ajakava), 47-50 (KO), 52 (TI protokoll), 54 (TI teade), 60 (taotlus), 61-62 (seletuskiri), 93 (teade), 94-98 (tlp lõp avaldused), 99 (vastus TI) . III Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.