Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30.10.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-104441
Tsiviilasi
Xxxx OÜ hagi XxxxOÜ vastu 1539,20 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
1 864,80 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, xxxx) Hageja lepinguline esindaja Andrei Tserednik (isikukood 38104020340, e-post: [email protected]) Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kostja esindaja Vassili Kosteitšuk (isikukood 38001300370, VK Law Office OÜ, e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks menetluskulud 550 (viissada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on 1/3
selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hageja poole pöördus Xxxxsooviga asutada Eesti Vabariigis ettevõtte. Hageja tegevuse tulemusel asutati XxxxOÜ. Hageja on tasunud ettevõtet asutamise eest riigilõivu ja notari tasu. Hageja esitas teenuste eest kostjale 20.02.17.a arve nr 170214 summas 1 480 eurot. Hageja palub välja mõista põhivõla 1 480 eurot ja viivise. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja möönab, et novembris 2016 pöördus Xxxxveebilehe xxxx/ poole, teatades oma soovist asutada kaks ettevõtet. Alguses suhtles temaga Xxxxnimeline isik, kes vastas Xxxxesialgsetele küsimustele äriühingute asutamise ja raamatupidamise teenuste osutamise võimaluste osas. Seejärel ühines nende kirjavahetusega Xxxxnimeline isik, kes 06.01.2017 saatis Xxxxraamatupidamise teenuse võimaluste selgituse, millele oli lisatud hageja Xxxx OÜ raamatupidamisteenuste hinnakiri. 10.01.2017 e-kirjaga päris Xxxx, kas on võimalik asutada kaks äriühingut 800 euro eest koos riigilõivudega. 06.02.2017 e-kirjas kinnitas Xxxx, et kahe äriühingu asutamine 800 eurot eest koos riigilõivudega on võimalik. Pärast kahe ettevõtte, so. XxxxOÜ ja XxxxOÜ, asutamist andis XxxxXxxx-ile kokkulepitud 800 eurot sularahas. Nimetatud rahasumma üleandmise kohta kirjutas kostja esindaja 09.03.2017 e-kirjas.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus menetleb asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 järgi. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle. Novembris 2016 pöördus Xxxxveebilehe xxxx/ poole, sooviga asutada kaks ettevõtet. Xxxxsaatis 06.01.2017 Xxxxraamatupidamise teenuse võimaluste selgituse, millele oli lisatud hageja Xxxx OÜ raamatupidamisteenuste hinnakiri. Hageja tegevuse tulemusel asutati XxxxOÜ. Hageja on tasunud ettevõtet asutamise eest riigilõivu ja notari tasu. Hageja esitas teenuste eest kostjale 20.02.17.a arve nr 170214 summas 1 480 eurot. Hageja on esitanud käsunduslepingust tuleneva tasu nõude VÕS § 619 ja § 108 lg 1 järgi. Sellise tasunõude esitamise eelduseks on, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping. Hageja 08.05.17 dokumendist võib aru saada, et hageja on esitanud eelduse, et ÄS § 138 lg 2 p 9 ja § 147 lg 2 järgi kannab asutamiskulud tavaliselt asutatav osaühing ning seega eeldab hageja, et tema ja Xxxxvahel oli kokkulepe, et asutamiskulude eest vastutab kostja. Kohus selgitas eelmenetluses, et ÄS § 138 lg 2 p 9 ja § 147 lg 2 järgi ei ole eeldust, et asutamiskulud kannab tavaliselt asutatav osaühing ja TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal vastava kokkuleppe sõlmimist tõendada. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest - hagi lisad 1-4 ja 6, jaanuari 2017 kirjavahetus, veebruari 2017 kirjavahetus , märtsi 2017 kirjavahetus – ei nähtu, et hageja ja Xxxxvahel oli kokkulepe, et asutamiskulude eest vastutab kostja. Käsunduslepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjat veel loodud ja seega ei saanud leping olla algselt 2/3
hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat käsunduslepingut ega võlaga ühinemise kokkulepet, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Pooled ei ole kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja jooksul (10.10.17 e-kiri) menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja on vastuses hagile esitanud esialgse menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks 1090 eurot ja mille kohaselt on kostja kasutanud õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tund. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19). Kohus leiab, et kostja kasutatud õigusabiteenuse hind 100 eurot tunni eest on põhjendamatult kõrge. Advokatuuri mitte kuuluva õigusnõustaja teenuse põhjendatud hinnaks on 5070 eurot tunnis. Kohus arvestab ka, et kostja on vastuses esitanud hulgaliselt asjasse mittepuutuvaid argumente ning väiteid, kostja oleks saanud ka piirduda vastuväitega, et poolte vahel ei ole kehtivat lepingut. Lisaks arvestab kohus õigusabikulude määramisel, et õigusabikulu oleks mõistlikus suhtes kohtuasja hinnaga ja põhinõude suurusega. Eelneva alusel määrab kohus kostja põhjendatud õigusabikuluks 550 eurot. Selles ulatuses mõistab kohus menetluskulu hagejalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.