lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-5639/43

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-5639/43
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
27.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2456
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus pöördumisele
Rahandusministeerium · Väljaminev kiri · 2023-02-07
Pöördumine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2023-01-31

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 226 lg 1Esindusõiguse kontrollTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 696 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-5639/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.20172-16-5639/37Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja29.06.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Nõmme Silmakeskus10218409(Hageja)OÜ EAC Kaubandus10224605(Hageja)Aktsiaselts LINNASOOJUS10265975(Hageja)Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ10287505(Hageja)Wisetrack OÜ10306154(Hageja)AS LANDESTE10365978(Hageja)Optimum Projekt OÜ

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

Vaidlustatud kohtulahend

2-16-5639 AL, Altara Grupp OÜ, AS, AK, Aktsiaselts LINNASOOJUS, Dolceberg OÜ, AK, Esmane Roll OÜ, HOV, IK, JJ, JP, Kaipi Investeeringud OÜ, Karlomer OÜ, KO-M, LP, Maki Konsultatsioonid OÜ, MR, MM, Marita Varahalduse OÜ, MS, NV Investeeringute OÜ, OÜ Corvus Albus, OÜ EAC Kaubandus, osaühing Galford Capital, OÜ HansaAssets, OÜ INVESTAR, OÜ LOGOBEL, Osaühing Nõmme Silmakeskus, OÜ PolarData, Osaühing Pro Aris et Focis, OÜ PROF MESINDUS, Osaühing Riisipere Puutööstus, Osaühing Saare Leib, Osaühing Trapets JH, Osaühing VE Invest, Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ, PS Invest OÜ, RP, TM, TA, Tila Investeeringud OÜ, TT, VK, Waterbird OÜ, Wisetrack OÜ, AS LANDESTE, Eurocentral OÜ, HL, OÜ Haldamine, OÜ OPTIMUM PROJEKT hagi Bond Recovery OÜ vastu nõuete tunnustamiseks Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramine Harju Maakohtu 29. juuni 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bond Recovery OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja 1: AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2: Altara Grupp OÜ (registrikood 11126916) Hageja 3: AS (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 4: AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 5: Aktsiaselts LINNASOOJUS (registrikood 10265975) Hageja 6: Dolceberg OÜ (registrikood 11180293) Hageja 7: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raimo Juurikas Hageja 8: Esmane Roll OÜ (registrikood 10923303) Hageja 9: HOV (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 10: IK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 13: JJ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Tsiviilasi

Hageja 14: JP (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 15: Kaipi Investeeringud OÜ (registrikood 11558337) Hageja 16: Karlomer OÜ (registrikood 11140537) Hageja 17: KO-M (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 18: LP (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 19: Maki Konsultatsioonid OÜ (registrikood 10871606) Hageja 20: MR (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 21: MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 22: Marita Varahalduse OÜ (registrikood 11401400) Hageja 23: MS (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 25: NV Investeeringute OÜ (registrikood 12198071) Hageja 26: OÜ Corvus Albus (registrikood 11098210) Hageja 27: OÜ EAC Kaubandus (registrikood 10224605) Hageja 28: osaühing Galford Capital (registrikood 11099680) Hageja 29: OÜ HansaAssets (registrikood 10978402) Hageja 30: OÜ INVESTAR (registrikood 10955289) Hageja 31: OÜ LOGOBEL (registrikood 10852968) Hageja 32: Osaühing Nõmme Silmakeskus (registrikood 10218409) Hageja 33: OÜ PolarData (registrikood 11202764) Hageja 34: Osaühing Pro Aris Et Focis (registrikood 10654470) Hageja 35: OÜ PROF MESINDUS (registrikood 10676299) Hageja 36: Osaühing Riisipere Puutööstus (registrikood 10965135) Hageja 37: Osaühing Saare Leib (registrikood 10248847) Hageja 38: Osaühing Trapets JH (registrikood 10885465) Hageja 39: Osaühing VE Invest (registrikood 10842543) Hageja 41: Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ (registrikood 10287505) Hageja 42: PS Invest OÜ (registrikood 11526946) Hageja 43: RP (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 44: TM (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 45: TA (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 46: Tila Investeeringud OÜ (registrikood 11324875) Hageja 47: TT (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 48: VK (isikukood XXXXXXXXXXX) 2 (7)

Määruskaebuse esitamise õigus
10620896
(Hageja)
Osaühing Pro Aris Et Focis10654470(Hageja)
OÜ PROF MESINDUS10676299(Hageja)
Osaühing VE Invest10842543(Hageja)
Maki Konsultatsioonid OÜ10871606(Hageja)
Osaühing Trapets JH10885465(Hageja)
Esmane Roll OÜ10923303(Hageja)
OÜ INVESTAR10955289(Hageja)
Osaühing Riisipere Puutööstus10965135(Hageja)
OÜ HansaAssets10978402(Hageja)
OÜ Haldamine11073798(Hageja)
OÜ Corvus Albus11098210(Hageja)
osaühing Galford Capital11099680(Hageja)
Altara Grupp OÜ11126916(Hageja)
Karlomer OÜ11140537(Hageja)
Dolceberg OÜ11180293(Hageja)
OÜ PolarData11202764(Hageja)
Waterbird OÜ11278170(Hageja)
Tila Investeeringud OÜ11324875(Hageja)
Marita Varahalduse OÜ11401400(Hageja)
PS Invest OÜ11526946(Hageja)
Kaipi Investeeringud OÜ11558337(Hageja)
NV Investeeringute OÜ12198071(Hageja)

Hageja 49: Waterbird OÜ (registrikood 11278170) Hageja 51: Wisetrack OÜ (registrikood 10306154) Hageja 52: AS LANDESTE (registrikood 10365978) Hageja 53: Eurocentral OÜ (registrikood 11113279) Hageja 54: HL (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 55: OÜ Haldamine (registrikood 11073798) Hageja 56: OÜ OPTIMUM PROJEKT (registrikood 10620896) Hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ja 51-56 ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Kostja (määruskaebuse esitaja): Bond Recovery OÜ (registrikood 12868086), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 29. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 20. detsembri 2016 otsusega AK (hageja 7), AL, Altara Grupp OÜ, AS, AK, Aktsiaselts LINNASOOJUS, Dolceberg OÜ, Esmane Roll OÜ, HOV, IK, JJ, JP, Kaipi Investeeringud OÜ, Karlomer OÜ, KO-M, LP, Maki Konsultatsioonid OÜ, MR, MM, Marita Varahalduse OÜ, MS, NV Investeeringute OÜ, OÜ Corvus Albus, OÜ EAC Kaubandus, osaühing Galford Capital, OÜ HansaAssets, OÜ INVESTAR, OÜ LOGOBEL, Osaühing Nõmme Silmakeskus, OÜ PolarData, Osaühing Pro Aris et Focis, OÜ PROF MESINDUS, Osaühing Riisipere Puutööstus, Osaühing Saare Leib, Osaühing Trapets JH, Osaühing VE Invest, Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ, PS Invest OÜ, RP, TM, TA, Tila Investeeringud OÜ, TT, VK, Waterbird OÜ, Wisetrack OÜ, AS LANDESTE, Eurocentral OÜ, HL, OÜ Haldamine, ja OÜ OPTIMUM PROJEKT (hagejad 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 4149 ja 51-56, kõik koos hagejad) hagi Bond Recovery OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2017 määrusega kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ning menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 3 (7)

5. juuni 2017 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus maakohtu otsus 5. juunil 2017.

2.Hagejad esitasid põhimenetluses maakohtule 7. novembril 2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate menetluskuluks maakohtus riigilõiv 16 800 eurot ning õigusabikulud 5 404,80 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtule 31. märtsil 2017 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hagejate õigusabikulu suuruseks ringkonnakohtus 1 048,80 eurot. Hagejad palusid kantud menetluskulud mõista välja kostjalt ja taotlesid viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Kostja vaidles hagejate menetluskulude hüvitamise nõudele vastu. Hagejad ei tõendanud, et neil on kolmanda isiku ees tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus. Kui hagejad menetluskulude tekkimist tõendavaid dokumente kohtule ei esita, tuleb kohtul jätta hagejate menetluskulud kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Hagejate tasutud riigilõiv ei ole kostjalt väljamõistetav, sest hagiavalduselt kuulunuks tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hagejate lepinguliste esindajate kulusid ei saa hüvitada, sest neil puudus esindusõigus. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millises mahus on õigusabitoiminguid teinud Raimo Juurikas ja millises Marit Toom ning esindajate õigusabi osutamine ei ole toimiku põhjal kontrollitav. Lisaks on õigusabikulud on põhjendamatult suured. Hageja esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saa olla suurem kui 15 t 10 min.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohus rahuldas 29. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hageja 7 kasuks 300 eurot ning ülejäänud 50 hageja kasuks kokku 18 952,80 eurot, mis tuleb neile tasuda võrdsetes osades, st igaühele 379,06 eurot. Ühtlasi kohustas maakohus kostjat tasuma väljamõistetud summadelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 9, mille kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Maakohus asus juba otsuses seisukohale, et hagejate esindajate esindusõigus on piisavalt tõendatud. Hagejad on volitanud Swedbank AS (edaspidi „pank“) end esindama ning kuna volitus on antud edasivolitamise õigusega, siis võis pank volitada teisi isikuid, sh Raimo Juurikat ning Marit Toomi hagejaid kohtumenetluses esindama. Nimetatud isikud vastavad TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Kuivõrd hagejad on panka volitanud end esindama, siis puudub alus kahelda, et pank on hagejate eest menetluskulud kandnud. Seega puudub vajadus kohustada hagejaid TsMS § 176 lg 6 alusel esitama menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente.
6.Hagejate tasutud riigilõiv 16 800 eurot ei kuulu kostjalt väljamõistmisele täis ulatuses. Kohus kinnitas 11. mai 2016 määrustega viie hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel tagastas kohus hagejale kokku riigilõivu 750 eurot. Kompromissimäärustes on pooled leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäid viie hageja suhtes tasutud riigilõivu summad hagejate enda kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele riigilõiv 15 300 eurot, st 51 hageja nõudelt.
7.Kuna hagejate menetlusdokumendid on esitatud ühiselt mõlema esindaja poolt, ei ole võimalik täpselt eristada, millises ulatuses kumbki esindaja õigusabi osutamises osales. Võttes arvesse, et Raimo Juurikas panga töötajana on üksnes hageja 7 esindaja, siis ei ole otstarbekas ega mõistlik hakata eraldi hindama, kui suures osas kumbki esindaja menetlusdokumendi koostamisel osales. Seda enam, et dokumendid on esitatud ja allkirjastatud ühiselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 ei hüvitata menetlusosalist esindava töötaja õigusabikulusid. 4 (7)

Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et vandeadvokaat Marit Toomi kaasamine oli panga poolt üksnes formaalne samm. Kui pank edasivolitajana pidas vajalikuks volitada hagejaid esindama lisaks panga juristile ka vandeadvokaadi, siis on see põhjendatud ning tekkinud õigusabikulud on hüvitatavad. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvesse võtta Marit Toomi õigusabikulusid nende põhjendatuse ja vajalikkuse järgi. Hagejad kinnitasid, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb õigusabikulud neile hüvitada koos käibemaksuga.

8.Hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ja 51-56 lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu on maakohtu menetluses põhjendatud 20,85 t ulatuses ja apellatsioonmenetluses 6,6 t ulatuses. Esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on samuti põhjendatud. Seega tuleb nimetatud hagejatele hüvitada maakohtu menetluses õigusabikulu 3 002,40 eurot (= 20,85 × 120 + 20%) ja riigilõiv 15 000 eurot ( = 50 × 300) ning apellatsioonmenetluses õigusabikulu 950,40 eurot (= 6,6 × 120 + 20%) – kokku 18 952,80 eurot. Nimetatud hagejatele kuulub menetluskulu hüvitamisele võrdsetes osades, st kostjal tuleb igale hagejale hüvitada 379,06 eurot (= 18952,80 : 50). Hagejale 7 tuleb hüvitada riigilõiv 300 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

9.Kostja esitas vaidlustatud määruse peale 14. juulil 2017 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega jätta hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:  maakohus jättis lahendamata kostja taotluse kohustada hagejaid täpsustama neil tekkinud menetluskulusid ning esitama menetluskulude tekkimist tõendavad dokumendid. Kohus ei kontrollinud hagejatel menetluskulude tekkimise asjaolud;  maakohus mõistis kostjalt välja rahasummad, mida hagejatel ei ole menetluskuluna tekkinud;  maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hüvitamisele kuulub riigilõiv 15 300 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem;  maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejate õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud;  maakohus asus ebaõigele seisukohal, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud koos käibemaksuga. Kohus on jätnud arvestamata, et õigusabiarved on esitatud kolmandale isikule, kes on käibemaksukohustuslane ning saab seeläbi käibemaksu tagasi arvestada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 5 (7)

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.TsMS § 176 lg 6 ei kohusta kohut nõudma menetlusosaliselt menetluskulusid tõendavaid dokumente, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus leidis põhjendatult, et menetluskulude tõendamiseks täiendavate dokumentide esitamine pole vajalik, kuna esitatud dokumendid kinnitavad panga volitusi hagejate esindamiseks pankrotimenetluses ja panga poolt hagejate eest menetluskulud kandmist. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirjad põhimenetluses maakohtule 7. novembril 2016 ning ringkonnakohtule 31. märtsil 2017, millele lisasid ka õigusabikulude arved. Menetluskulude nimekirjadest nähtub detailselt lepingulise esindaja tehtud töö ja selleks kulunud aeg. Hagejad kinnitasid ka, et menetluskulud on nende eest tasunud pank. Täiendavalt selgitasid hagejad 12. aprilli 2017 menetlusdokumendis, et arvetel kajastub vandeadvokaadi Marit Toom osutatud õigusabi. Kostja ei toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et hagejate menetluskulu nimekirjades tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et hagejate lepinguline esindaja on nimetatud mahus õigusabi osutanud.
13.TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Samas esitas vandeadvokaat Marit Toom maakohtu nõudmisel põhimenetluses
12.oktoobril 2016 kinnituse selle kohta, et hagejate ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid vahel on sõlmitud kliendileping õigusteenuse osutamiseks. Maakohtule esitati koos hagiavaldusega ka vastavad edasivolitamise õigusega antud volikirjad, millega hagejad volitasid panka nõudeavalduse, selle täienduse ja hagiavalduse esitamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Seega leidis maakohus õigesti, et pank võis edasivolituse alusel volitada juristi Raimo Juurikas ja vandeadvokaati Marit Toom hagejaid kohtumenetluses esindama.
14.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et menetluskulud tasus pank hagejate eest kolmanda isikuna. Nähtuvalt maakohtule esitatud volikirjadest oli hagejate ja panga vahel esindussuhe. Esindaja poolt esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1 teise lause järgi tekivad kehtivast esindusest õigused ja kohustused esindatavale, mitte esindajale (vt Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 30). Seega tuleb asuda seisukohale, et pank tegutses õigusabikulude tasumisel hagejate esindajana ning tegelikult tekkis hagejatel kohustus õigusteenuse eest tasuda.
15.Küsimus sellest, kas hagejate tasutud riigilõiv (kokku 15 300 eurot) on põhiseaduspärane või mitte, on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2017 määrusega lahenduse leidnud. Kuna riigilõivu tasus pank kui hagejate esindaja, tuleb asuda seisukohale, et vastav kohustus tekkis tegelikult hagejatel.
16.Arvestades asja sisulist keerukust, ei ole alust asuda seisukohale, et advokaadi kasutamine polnud põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et hagejate esindajaks oli pank, kelle struktuuri koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei võta neilt võimalust kasutada kohtumenetluses osalemiseks lepingulist esindajat, sest TsMS ei sätesta sellist piirangut. Lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14 teine lõik, ja selles viidatud varasem kohtupraktika).
17.Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu 6 (7)

hinnangul ei ole maakohus hagejate lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

18.Põhjendamatu on kostja väide nagu pidanuks maakohus arvestama, et pank on käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega võimaldab seadus käibemaksu hüvitada ka menetlusosalisele, kes küll on käibemaksukohustuslane, kuid ei saa mingil põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus on hagejate kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hagejad kinnitasid, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna õigusabikulud kandis pank. Käibemaksu tagasiarvestamise võimatuse muu põhjus võib olla esindaja poolt esindatavatele ühise arve või muu maksenõude esitamine, mis ei tarvitse olla piisav käibemaksu mahaarvamiseks, samuti ei ole äriühingu iga tegevus seotud äritegevusega sel viisil, et vastavalt kulult tasutud käibemaksu saab maha arvata.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
20.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.