Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx, Xxxx, AS Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx OÜ, Xxxx, Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx, Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx, XxxxOÜ, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, XxxxOÜ, XxxxOÜ, Xxxx, Xxxx, Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx, Xxxx, Xxxx OÜ, XxxxOÜ, AS Xxxx, Xxxx OÜ, Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ vastu nõuete tunnustamiseks Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
2.Määrata kindlaks hageja 7 hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt XxxxOÜ (registrikood xxxx) välja hageja 7 Xxxx (isikukood xxxx) kasuks menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal XxxxOÜ (registrikood xxxx) tasuda punktis 2 märgitud summalt (300 eurot) hageja 7 Xxxx (isikukood xxxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Määrata hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ja 51-56 hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 18 952,80 eurot, mis kuulub hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ja 51-56 kasuks väljamõistmisele võrdsetes osades. Seega kohustub kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx) tasuma 379,06 eurot (kolmsada seitsekümmend üheksa eurot ja 06 senti) hagejatele Xxxx (isikukood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (Isikukood xxxx), AS Xxxx (registrikood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), Xxxx OÜ (registrikood xxxx), Xxxx(Isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), Xxxx OÜ (registrikood xxxx), XxxxOÜ (registrikood xxxx), AS Xxxx (registrikood xxxx), Xxxx OÜ (registrikood xxxx), Xxxx (isikukood xxxx), OÜ Xxxx (registrikood xxxx), OÜ Xxxx(registrikood xxxx).
5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal XxxxOÜ (registrikood xxxx) tasuda punktis 3 väljamõistetud summadelt tasuda hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 2539, 41-49 ja 51-56 kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
2-16-5639 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohus rahuldas 20.12.2016 otsusega Xxxx jt hagi XxxxOÜ vastu nõude tunnustamiseks Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.04.2017 määrusega kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ning menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 05.06.2017 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus maakohtu otsus 05.06.2017.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
4.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
Menetluskulud maakohtu menetluses
5.Hagejad esitasid 07.11.2016 oma menetluskulude nimekirja (III kd tl 37-46), mille kohaselt on hagejate menetluskuluks riigilõiv summas 16 800 eurot ning õigusabikulud summas 5404,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hagejate menetluskulud maakohtu menetluses 22 204,80 eurot. Hagejad paluvad kantud menetluskulud mõista välja kostjalt ja taotlevad kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
6.Kostja esitas 11.11.2016 kohtule oma seisukoha hagejate menetluskulude nimekirjade osas (III kd tl 70-83). Kostja on seisukohal, et hagejatel ei ole menetluskulude nimekirjas väljatoodud
2-16-5639 menetluskulusid tekkinud. Hagejad ei ole tõendanud, et neil on kolmanda isiku ees tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus. Kostja leiab, et kui hagejad menetluskulude tekkimist tõendavaid dokumente kohtule ei esita, tuleb kohtul jätta hagejate menetluskulud kindlaks määramata ning kostjalt välja mõistmata. Riigilõivu osas leiab kostja, et sellises suuruses riigilõiv ei ole kostjalt väljamõistetav, sest hagiavalduselt kuulunuks tasumisele riigilõiv üksnes summas 300 eurot. Kostja märgib, et lepingulise esindaja kulusid ei saa hüvitada, sest hagejate lepingulistel esindajatel puudus esindusõigus. Õigusabikulude osas leiab kostja, et nimekirjast ei nähtu, millises mahus on õigusabitoiminguid teinud Raimo Xxxx ja millises xxxx ning esindajate õigusabi osutamine ei ole toimiku põhjal kontrollitav. Lisaks on kostja seisukohal, et õigusabikulud on põhjendamatult suured. Hageja esindajate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 15 tundi ja 10 minutit. Kokkuvõtvalt palub kostja jätta hagejate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning jätta need hagejate enda kanda.
7.Kohus leiab, et hagejate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele.
8.Esmalt analüüsib kohus tulenevalt kostja vastuväidetest, kas hagejatel on õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus märgib, et on otsuses asunud seisukohale, et hagejate esindajate esindusõigus on piisavalt tõendatud. Hagejad on volitanud Swedbank AS-i end esindama ning kuna volitus on antud edasivolitamise õigusega, siis võis Swedbank AS volitada teisi isikuid, sh Raimo Juurikat ning Marit Xxxxi hagejaid kohtumenetluses esindama. Nimetatud isikud vastavad TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele, sealjuures Raimo Xxxx esindab hagejaid Swedbank AS töötajana TsMS § 218 lg 2 alusel. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd hagejad on Swedbank AS-i volitanud end esindama, siis puudub kohtul alus kahelda, et Swedbank AS oleks hagejate eest menetluskulud kandnud. Seega puudub vajadus kohustada hagejaid TsMS § 176 lg 6 alusel esitama menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente.
9.Riigilõivu hüvitamise osas leiab kohus, et riigilõiv summas 16 800 eurot ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele täis ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 16 800 eurot (56 x 300 eurot). Kohus kinnitas 11.05.2016 määrustega viie hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel tagastas kohus hagejale kokku riigilõivu summas 750 eurot (5 x 150 eurot). Kompromissimäärustes on pooled leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäid viie hageja suhtes tasutud riigilõivu summad hageja enda kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 15 300 eurot.
10.Järgnevalt analüüsib kohus hagejate õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja on seisukohal, et nimekirjast ei nähtu, millises mahus on õigusabitoiminguid teinud Raimo Xxxx ja millises Marit Xxxx ning esindajate õigusabi osutamine ei ole toimiku põhjal kontrollitav, kuivõrd Raimo Xxxx on üksnes hageja 7 esindaja ning Marit Xxxx esindab ülejäänud hagejaid. Kohus märgib, et kuna hagejate menetlusdokumendid on esitatud ühiselt mõlema esindaja poolt, siis ei ole tõepoolest võimalik täpselt eristada, millises ulatuses kumbki esindaja õigusabi osutamises osalenud on. Võttes aga arvesse, et Raimo Xxxx, Swedbank AS töötajana on üksnes hageja 7 esindaja, siis ei ole kohtu hinnangul otstarbekas ega mõistlik hakata eraldi hindama, kui suures osas kumbki esindaja menetlusdokumendi koostamisel osales. Seda enam, et dokumendid on esitatud ja allkirjastatud ühiselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 ei hüvitata menetlusosalist esindava töötaja õigusabikulusid. Kohus hindab eeltoodut arvesse võttes hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 51-56 lepingulise esindaja Marit Xxxxi õigusabikulusid nende põhjendatuse ja vajalikkuse järgi.
2-16-5639 Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka kostja vastuväide selle osas, et vandeadvokaat Marit Xxxxi kaasamine oli Swedbank AS-i poolt üksnes formaalne samm. Riigikohus on leidnud, et juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg 1 sätetele ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (RKTKm nr 3-2-1-184-15, p. 13). Seega, kui Swedbank AS edasivolitajana on pidanud vajalikuks volitada hagejaid esindama lisaks Swedbanki juristile ka vandeadvokaadi, siis on see põhjendatud ning tekkinud õigusabikulud on hüvitatavad.
11.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hagejad kinnitasid, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada ja seega arvestab kohus neile hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
12.Kohtu hinnang hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 51-56 esindaja õigusabikuludele maakohtu menetluses on järgmine: 1) Hagejate nõudeavalduse ja sellega seotud dokumentide analüüs – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. 2) Hagiavalduse koostamine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi. 3) Kostja 11.05.2016 menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 5,5 tundi. 4) Kostja 25.05.2016 menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. 5) Kostja 13.07.2016 menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,75 tundi. 6) Kostja 01.08.2016 menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,6 tundi. 7) 05.10.2016 kohtumääruse analüüs, tõendi esitamine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,5 tundi. 8) Kostja 25.10.2016 seisukoha analüüs - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,25 tundi. 9) Viimaste seisukohtade koostamine – võttes arvesse, et seisukoht sisaldab peamiselt seniste seisukohtade kokkuvõtet ning menetluskulude nimekirja (mille osas kulusid ei hüvitata, RKTKm 32-1-77-14, p. 12), on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,75 tundi. Seega on kohtu hinnangul hagejate lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu maakohtu menetluses põhjendatud 20,85 tunni ulatuses.
13.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hagejate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus peab hagejate lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
14.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 5156 (kokku 50 hagejat) õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 2502 eurot, millele lisandub käibemaks 500,40 eurot, kokku 3002,40 eurot. Seega loeb kohus hageja 7 põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks riigilõivu 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja 7 kasuks välja mõista. Hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 51-56 põhjendatud
2-16-5639 ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses kokku 18 002,40 eurot (3002,40 + 15 000), mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Menetluskulud apellatsioonmenetluses
15.Hagejad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 31.03.2017 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks (III kd tl 160-163) ning 12.04.2017 menetluskulude nimekirja täpsustuse (III kd tl 172-178), mille kohaselt on hagejate menetluskuluks õigusabikulud summas 1048,80 eurot, mille hagejad paluvad võrdsetes osades enda kasuks kostjatelt välja mõista. Hagejad taotlevad kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
16.Kostja esitas 04.04.2017 oma vastuväited hagejate menetluskulude nimekirja osas (III kd tl 164168). Kostja vastuväited on sisuliselt samad, mis maakohtumenetluses. Kohus märgib, et jääb oma põhjendustes käesoleva kohtumääruse punktides 8 ja 10 väljatoodu juurde.
17.Kohtu hinnang hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 51-56 esindaja õigusabikuludele apellatsioonmenetluses on järgmine: 1) Harju Maakohtu otsuse analüüs – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,3 tundi. 2) Apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi. 3) Kostja 02.03.2017 menetlusdokumendi analüüs - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,3 tundi. Seega on kohtu hinnangul hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 51-56 lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu apellatsioonmenetluses põhjendatud 6,6 tunni ulatuses.
18.Hagejate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (millele lisandub käibemaks), mida kohus peab jätkuvalt põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus apellatsioonmenetluses põhjendatuks hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 2539, 41-49 ning 51-56 õigusabikulusid summas 950,40 eurot.
19.Seega kuuluvad kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulud järgmiselt: - Hagejale 7 menetluskulu summas 300 eurot, mille osas tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. - Hagejatele 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 51-56 menetluskulu summas 18 952,80 eurot, mille osas tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejatele 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ning 51-56 kuulub kostja poolt menetluskulu hüvitamisele võrdsetes osades, st kostjal tuleb igale hagejale hüvitada menetluskulu summas 379,06 eurot (18 952,80 / 50).
20.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-16-5639 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.