KL hagi ML FIE vastu ettemaksu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KL apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
486 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Kuusik Kostja: ML FIE (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk
Istungi toimumise aeg
10. oktoober 2017
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09. juuni 2017 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata KL hagi ML FIE vastu põhivõla 50 euro, viivise 4,57 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kuni kohustuse täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi eelmärgitud osas rahuldada ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.2.Välja mõista ML FIE-lt 50 eurot, viivis perioodi 06.09.2016 -27.10.2017 eest suurusega 4,57 eurot ja alates 28.10.2017 viivis põhivõlalt (50 eurot) kuni selle täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras KL kasuks.
3.3.Jätta rahuldamata KL hagi ML FIE vastu põhivõla 400 euro ja ülejäänud viivise saamiseks alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetluskulud
1.Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud 90% ulatuses hageja KL kanda ja 10% ulatuses kostja ML FIE kanda.
2.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Taotluse lahendamine Jätta rahuldamata KL taotlus 10.10.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KL esitas 05.09.2017 Harju Maakohtule hagi ML FIE vastu, paludes välja mõista põhivõla 450 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.12.2014 töövõtulepingu nr 07/2014, millega kostja kohustus koostama XXX, Tallinn üksikelamu ja abihoone rekonstrueerimise ehitusprojekti eelprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti vajalikes ametkondades ning teostama vajalikud tööd ja toimingud Tallinna Linnaplaneerimiseametis üksikelamu ja abihoone rekonstrueerimise ehitusloa väljastamiseks. Lepingu p 2.4 kohaselt pidi kostja töö üle andma hiljemalt 20 nädala möödudes. Tööde üleandmine oli kokku lepitud etappidena. Lepingu p 4.1 kohaselt oli lepingu hind kokku 900 eurot, millest 450 eurot tasus hageja lepingu p 4.2. alusel ettemaksuna.
3.Kostja ei täitnud lepingut ega andnud üle ühegi etapi tööd vaatamata hageja nõuetele. 31.12.2015 esitas kostja lepingust taganemise avalduse. Tasutud ettemaksu kostja hagejale ei tagastanud.
4.17.08.2016 esitas hageja taganemisavalduse ja nõudis ettemaksuna tasutud 450 euro tagastamist. Kostja ei ole raha hagejale tagastanud.
5.Kostja vastuväide, et tema rikkumise tingis hageja vastuvõtuviivitus, ei ole alus ettemaksu tagastamata jätmiseks. Kostja ei asunud lepingut täitma ka pärast 11.02.2015, kui hageja esitas talle geodeetilise alusplaani.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Hageja oli vastuvõtuviivituses, kuna ta ei täitnud endale töövõtulepinguga võetud kohustusi piisava hoolsusega. Lepingu täitmise oluline eeldus oli hageja poolt kehtiva (mitte vanem kui 1 aasta) kinnistu geodeetilise alusplaani esitamine kostjale. See oli hagejale teada juba enne lepingu sõlmimist. 09.01.2015 tegi kostja hagejale järelepärimise uue geodeetilise alusplaani valmimise kohta. Hageja kinnitas 12.01.2015 vastuses, et tema tegevus takistab kostjal kohustuse täitmist. Hageja andis geodeetilise alsuplaani kostjale üle alles 11.02.2015, kuigi see valmis juba 15.01.2015.
8.Kostjale üle antud geodeetilise alusplaani dokumentatsioon ei olnud korrektselt vormistatud. Geodeetilise alusplaani vormistamise ja registreerimise nõuded sätestab ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra §
(majandusja kommunikatsiooniministri määrus nr 70). Hageja ei andnud kostjale täiendavat tagasiside korrast tulenevate nõuete täitmise kohta. Kostja palus kevad-suvel 2015 pidevalt tagasisidet geodeetilise töö vormistamise lõpetamise kohta. 02.09.2015 edastas hageja hoopis nõude ettemaksu tagastamiseks ja kahjunõude 5000 euro tasumiseks.
9.Järelepärimisest Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse selgus, et 26.09.2015 seisuga ei olnud geodeetilist alusplaani ametile üldse esitatudki. Dokument, mille hageja kostjale 11.02.2015 üle andis, geodeetiline alusplaan korra mõistes, mida saaks kasutada projekteerimise alusdokumendina.
10.Kostja andis 04.11.2015 kirjaga hagejale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 04.12.2015 ja hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel ta taganeb lepingust. Kuna hageja täiendavaks tähtajaks kohustust ei täitnud, taganes kostja töövõtulepingust selle p 2.8 alusel 31.12.2015 avaldusega. Taganemisega tekkis kostjal hageja vastu nõue summas 900 eurot, millest kostja oma taganemise avalduses loobus ja tasaarveldas ettemaksu arvelt töövõtulepingus sätestatud tööde ja toimingute ning täiendavate tööde ja toimingute (hagejale suuniste andmine) teostamiseks kulutatud aja tasu. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja õigusabikulude hüvitamiseks välja 480 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 05.12.2014 projekteerimistööde töövõtulepingu nr 07/2014, millega kostja kohustus koostama Tallinnas XXX asuva üksikelamu ja abihoone rekonstrueerimise ehitusprojekti eelprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti vajalikes ametkondades ning teostama vajalikud tööd ja toimingud Tallinna Linnaplaneerimise ametis üksikelamu ja abihoone rekonstrueerimise ehitusloa väljastamiseks. Projekt ei valminud ja ehitusluba ei väljastatud. Kostja taganes lepingust 31.12.2015 ja hageja taganes lepingust 17.08.2016. Ehitusprojekti koostamise eeldus oli krundi kehtiv (mitte vanem kui üks aasta) geodeetiline alusplaan, mida ei olnud. Geodeetilise alusplaani esitamise kohustus oli hagejal. Esialgselt esitatud alusplaan ei olnud kehtiv. Paberkandjal sai uus alusplaan valmis veebruaris 2015. Pooled vestlesid puudustest ja nõuetest geodeetilisele alusplaanile. Hageja võttis uuesti ühendust geodeediga ja jäi ootama paranduste sisseviimist ning selle digiversiooni esitamist Tallinna linnale.
Geoveebi väljavõte esitati novembris 2015 ja seda Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei kooskõlastanud. Linn kooskõlastas geodeetilise alusplaani 16.11.2015.
13.Hageja tellis geodeetilise alusplaani tööd V OÜ-lt, kelle kutsetegevus on ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemine ja kes pidi seega olema kursis ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korrast tulenevate nõuetega. Arvesse ei saa võtta hageja väiteid, et tema ei saanud aru, mis alusplaanil puudu oli, sest hiljem hageja valitud ettevõte siiski koostas nõuetekohase alusplaani ja registreeris selle ka Tallinna Linnavalitsuses. Hageja seda aga projekteerijale ei esitanud.
14.Kostja tegi 09.01.2015 hagejale päringu geodeetilise alusplaani uuendamise kohta, millele hageja vastas 12.01.2015, et ootab vastust töö teostajalt selleks, et töö ära tellida. Samas väljendab hageja mõistmist, et geodeetilise alusplaani puudumine takistab töövõtjal projekteerimistööde jätkamist. Hageja esitas 11.02.2015 kostjale geodeetilise alusplaani paberkandjal. See oli aga puudusega, kuna puudus digiversioon ja seda ei olnud registreeritud Tallinna Linnavalitsuses. Kostja selgituste kohaselt ei saanud ta nende puuduste tõttu projekti lõplikult vormistada, sest ilma geoaluseta ei saa teha asendiplaani.
15.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti andmetel võttis V OÜ 09.01.2015 mõõdistustöö loa, kuid 28.09.2015 seisuga tööd geoinfosüsteemi esitatud ei olnud. Seega ei olnud hageja kostja töö eelduseks olevat geodeetilist alusplaani esitanud veel 37 nädalat pärast lepingu sõlmimist, kui kostja töö teostamise tähtaeg oli ammu ületatud.
16.Ehitusseaduse § 19 lg 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks mh projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 1 kohaselt on eelprojekti koostamise lähtealuseks muu hulgas tellija poolt esitatav geodeetiline alusplaan. Seega oli kostja poolt eelprojekti koostamine takistatud hageja tegevusetuse tõttu, kes ei olnud septembriks 2015 esitanud nõuetele vastavat geodeetilist alusplaani. Samas nõudis hageja 02.09.2015 kostjalt kohustuse täitmist ja kahjuhüvitist.
17.Tõendatud on, et nõuetele vastav geodeetiline alusplaan edastati Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi esmakordselt 11.11.2015 ja registreeriti lõplikult 16.11.2015. Seega oli kostjal võimalik töödega jätkata alles pärast 16.11.2015.
18.Kostja andis hagejale 04.11.2015 täiendava tähtaja geodeetilise alusplaani esitamiseks, s.o 04.12.2015 ja hoiatas, et taganeb selle mittesaamisel lepingust. Hageja pöördumisele ei vastanud ja geodeetilist alusplaani ei esitanud. Kostja esitas taganemisavalduse 31.12.2015. Pooltevahelise lepingu p 2.8 kohaselt kui tellija tegevuse/tegevusetuse tagajärjel ei ole võimalik projekteerijal oma lepinguga võetud kohustusi täita, tasub tellija projekteerijale täies mahus lepingu hinna 10 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. Kostja teatas, et loobub kokkulepitud nõudeõigusest, kuid ettemaksuna tasutud 450 eurot jätab tema poolt tehtud toimingute ja sellele kulutatud aja kompenseerimiseks. Kostja poolt loetletud toimingud on projekteerimisega seotud ja põhjendatud ning kuuluvad kompenseerimisele ettemaksu ulatuses. Kuna raha tagastamise küsimust reguleerib pooltevaheline leping, ei ole õige hageja seisukoht, et tal on õigus ettemaksu tagastamisele VÕS § 189 lg 1 alusel.
19.Hageja esitas lepingust taganemise avalduse 17.08.2016. Leping on lõppenud tulenevalt taganemisest. Kuna töö teostajal ei olnud võimalik oma lepingulisi kohustusi täita tellija tegevusetuse tagajärjel, ei ole hagi põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
20.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 480 eurot (käibemaksuga). Keskmine tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) on vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades advokaadi tasuna mõistlik. Õigusabikulu 480 eurot on
põhjendatud, arvestades esindaja eeldatavat tegeliku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
22.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning tuvastas asjaolud ja hindas tõendeid ebakorrektselt.
23.Kohus leidis põhjendamatult, et kostjal ei olnud võimalik hageja tõttu töid üldse teostada. Kohus jättis arvestamata, et geodeetiline alusplaan anti kostjale üle juba 11.02.2015. Plaani puuduseks oli vaid digitaalse versiooni puudumine ehk vormiline pisipuudus, mis ei takistanud kostjal töid vähemalt mingis ulatuses teha. Seda kinnitas ka kostja ise kohtuistungil, kuid kohus jättis kostja kinnituse arvesse võtmata. Kostja ei ole mitte ühtegi töö osa hagejale üle andnud.
24.Kohus kohaldas ebaõigesti ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korda, kui leidis, et geodeetilise aluse kehtivuse eeldus oli selle registreerimine Tallinna Linnavalitsuses. Määrus sätestab geodeetilise alusplaani koostajale kohustuse esitada see nii tellijale kui ka kohalikule omavalitsusele. Määrus ei sätesta selle digitaalses vormist esitamist kehtivuse eeldusena. Seda ei nõua ka Tallinna ehitusmäärus. Samuti ei nähtu Tallinna ehitusmäärusest, et projekti aluseks peaks olema registreeritud geodeetiline alusplaan. Samuti ei ole kohus ega kostja esile toonud õiguslikku alust, millest nähtuks, et registreeringu puudumine takistas kostjal projekti koostamist.
25.Kohus leidis ebaõigesti ja sisulisi põhjendusi esitamata, et kostja esitatud nimekirjas olevad toimingud on põhjendatud. Kohus jättis arvestamata VÕS § 16 lg-ga 1 ega analüüsinud hageja vastuväiteid. Kohtu siseveendumuse kujunemine kulude põhjendatuse kohta ei ole otsusest jälgitav. Kostja ei toonud enne 28.10.2016 menetlusdokumenti kordagi välja, milliseid tegevusi, millise hinna ja millise ajakuluga ta on teostanud. Kostja nimetab kuluna toiminguid, mis ei ole seotud lepingu täitmisega ja hüvitamisele ei kuulu ning mis oleks VÕS § 281 lg 1 kohaselt tulnud hageja kui tarbijaga eraldi kokku leppida. Kostja kulud on ka tõendamata. Kohus jättis analüüsimata kostja ajakulu ja asjaolu, et pooled ei leppinud kokku tunnihinnas.
26.Kohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Kohus jättis arvestamata, et väidetavate lepingu täitmise raames teostatud tegevuste nimekirja esitas kostja alles menetluse kestel. Sellega tingis kostja olukorra, kus hagi esitamine oli veelgi enam põhjendatud, kuna hagejal ei olnud teada, millega kostja lepinguga seoses täpsemalt tegelenud on.
Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 50 euro, viivise 4,57 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kuni kohustuse täitmiseni, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi eelmärgitud osas ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
29.Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et nad sõlmisid 05.12.2014 projekteerimistööde töövõtulepingu nr 07/2014, millega kostja kohustus koostama Tallinnas XXX asuva üksikelamu ja abihoone rekonstrueerimise ehitusprojekti eelprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti vajalikes ametkondades ning teostama vajalikud tööd ja toimingud Tallinna Linnaplaneerimise ametis üksikelamu ja abihoone rekonstrueerimise ehitusloa väljastamiseks. Projekt ei valminud ja ehitusluba ei väljastatud. Kostja esitas hagejale lepingust taganemise avalduse 31.12.2015 ja hageja kostjale 17.08.2016. Ehitusprojekti koostamise eeldus oli krundi kehtiv (mitte vanem kui üks aasta) geodeetiline alusplaan, mida ei olnud. Geodeetilise alusplaani esitamise kohustus oli hagejal. Esialgselt esitatud alusplaan ei olnud kehtiv. Paberkandjal sai uus alusplaan valmis veebruaris 2015. Pooled vestlesid puudustest ja nõuetest geodeetilisele alusplaanile. Hageja võttis uuesti ühendust geodeediga ja jäi ootama paranduste sisseviimist ning selle digiversiooni esitamist Tallinna linnale. Geoveebi väljavõte esitati novembris 2015 ja seda Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei kooskõlastanud. Geodeetiline alusplaan kooskõlastati 16.11.2015. Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas kostja peab hagejale tagastama lepingu p 4.2.1 alusel tasutud ettemaksu 450 eurot koos viivisega.
30.Maakohus leidis õigesti, et pooltevaheline leping on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses, millega kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja oli teadlik oma kohustusest esitada kostjale digitaalne geodeetiline alusplaan, kuid seda ta vaatamata kostja nõudmistele ei esitanud. Maakohus tegi põhjendatult järelduse, et töövõtja (kostja) poolt eelprojekti koostamine oli takistatud tellija (hageja) tegevusetuse tõttu. Selles osas ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
31.Maakohus leidis õigesti ka seda, et ehitusprojekti eelduseks oli kehtiva geodeetilise alusplaani olemasolu. Hagejal olemas olnud 2006. aastal tehtud alusplaan ei olnud vanuse tõttu kehtiv, sest ehitusprojekti asendiplaanilise osa koostamiseks on Tallinna linnas vajalik geodeetiline alusplaan, mille vanus ei ületa aastat. Kostja teavitas sellest hagejat enne töövõtulepingu sõlmimist. Hageja seda maakohtus ei vaidlustanud. Seega oli hageja uue alusplaani koostamise vajadusest teadlik ja asja materjalist nähtub, et ta tellis selle töö V OÜ-lt. Maakohus ei seostanud uue geodeetilise alusplaani kehtivust selle registreerimisega Tallinna Linnavalitsuses, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.
32.Maakohus viitas õigesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ kehtestatud nõuetele, mille kohaselt tuleb digitaalne geodeetiline alusplaan esitada nii tellijale kui ka kohalikule omavalitsusele ning eelprojekti koostamise lähtealuseks on muu hulgas ka tellija poolt esitatav geodeetiline alusplaan. Veel 2015. a septembris ei olnud geodeetilist alusplaani Tallinna linnale esitatud. See esitati Tallinna linnale alles 11.11.2015, kui hageja seda kostjale ei edastanud, seda ka mitte 04.11.2015 kostja poolt täiendavalt antud tähtaja jooksul.
33.Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud „Tallinna Planeeringute Registri tärk- ja ruumiandmete nõuded ning andmete elektroonilise sisestamise juhend“ näeb küll ette andmete elektroonilise sisestamise, mille tulemiks on ühtne geoinfosüsteemis peetav
andmekogu, kus säilitatakse, töödeldakse ja visualiseeritakse detailplaneeringu andmeid, kuid see juhend ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus jätab selle otsuse tegemisel arvestamata.
34.Hageja pidas digitaalse geodeetilise alusplaani kostjale mitteesitamist ebaoluliseks ja leidis, et kuna kostjal oli alusplaan paberkandjal olemas, oleks saanud töid vähemalt mingis ulatuses teostada. Seda möönis maakohtu istungil ka kostja, kuid ta selgitas, et projekti ei saaks lõplikult vormistada, kuna digitaalse geoaluse peale koostatakse asendi plaan, millele omakorda võetakse kooskõlastused. Hageja ei ole välja toonud, milliseid töid oli kostjal võimalik ilma digitaalse geodeetilise alusplaanita teha ega seda, milline oli tema huvi saada kostjalt paberkandjal mingi osa poolik projekt, mille mitteesitamist ta kostjale ette heidab.
35.Maakohus leidis õigesti ka seda, et töövõtuleping on taganemisega lõppenud. Samas ei selgu maakohtu otsusest, kas kohus lähtus selle järelduse tegemisel hageja või kostja taganemisavaldusest. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
36.Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on töövõtjal õigus VÕS § 116 lg 1 alusel töövõtulepingust taganeda. Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 järgi tegemist muu hulgas siis, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (p 3), kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (p 4) või teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Kuna hageja tegevusetuse tõttu ei olnud kostjal võimalik ehitusprojekti koostada, st töövõtulepingut täita, sest hageja ei esitanud talle digitaalset geodeetilist alusplaani, hageja ei täitnud selle esitamise kohustust ka kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, kostja oli 04.11.2015 kirjas määranud, et kui hageja ei teavita teda hiljemalt 04.12.2015 kinnistu geodeetilise alusplaani nõuetekohasest valmimisest, taganeb kostja lepingust (t lk 93), hageja sellele ei vastanud ja kostja nõudmisi ei täitnud, olid eeldused lepingust taganemiseks täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul lõppes töövõtuleping kostja VÕS § 188 lg 1 alusel tehtud taganemisavaldusega hageja olulise lepingurikkumise tõttu 31.12.2015 (t lk 14). Kuna leping oli kostja taganemisavaldusega VÕS § 116 lg 1 ja § 186 p 5 alusel lõppenud, ei oma õiguslikku tähendust hageja 17.08.2016 nõudekirjas märgitud taganemisavaldus, sest juba lõppenud lepingust ei saa taganeda.
37.Maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaselge osas, kus maakohus leidis, et ettemaksusumma ei kuulu hagejale kostja poolt tagastamisele lepingu p 2.8 alusel, kui ta märkis samas üldsõnaliselt, et kostja poolt loetletud toimingud on projekteerimisega seotud ja põhjendatud ning kuuluvad kompenseerimisele ettemaksu ulatuses. Maakohus ei seostanud viimatiöeldut kostja protsessuaalse tasaarvestusavaldusega (t lk 94). Tasaarvestusele viitas kostja ennetavalt ka 31.12.2015 taganemisavalduses, kus ta märkis, et tellija poolt tasutud ettemaksu 450 eurot jätab töövõtja tehtud toimingute ja kulutatud aja kompenseerimiseks (t lk 14). Vastavate toimingute loetelu koos ajakulu ja rahalise arvestusega esitas kostja 28.10.2016 menetlusdokumendis (t lk 88-89). Seega jääb ebaselgeks, kas maakohus jättis hagi rahuldamata lepingu p 2.8 alusel või kostja tasaarvestuse tõttu.
38.Kostja tugines vastuväiteid esitades lepingu p-le 2.8, mille kohaselt juhul, kui tellija tegevuse/tegevusetuse tulemusel ei ole võimalik projekteerijal oma lepinguga võetud kohustusi täita, tasub tellija projekteerijale täies mahus lepingu hinna 10 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. Maakohus oleks pidanud omal algatusel hindama, kas kostja on tuginenud hagejale ettemaksu tagastamisest keeldumisel tüüptingimusele. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu
lahendeid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-109-11, p 12; 3-2-1-56-08, p 13). Maakohus seda ei teinud, kuid ringkonnakohtul on võimalik puudus kõrvaldada.
39.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud.
40.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kirjaliku lepingu teksti valmistas ette kostja. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et kõiki lepingu tingimusi pooled läbi ei arutanud ja ta lisas lepingusse üksnes ajalise tingimuse. Kostja väitel arutati kõik lepingutingimused hagejaga läbi ja tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Pooled on ühel meelel selles, et lepingu p-s 2.8 sisaldub leppetrahvi kokkulepe.
41.Asja materjali alusel ei saa järeldada, et pooled oleks enne kirjaliku lepingu sõlmimist pidanud läbirääkimisi ja arutanud kõik lepingutingimused eraldi läbi, v.a ajagraafik, mille hageja võttis ringkonnakohtu istungil omaks ja ka tasu tehtavate tööde eest (t lk 109 pöördel), mis on tellija jaoks olulised tingimused. Ka vaidlusaluse lepingu sõnastusest tervikuna ei saa järeldada, et see on personaalse lähenemisega, nagu kostja ringkonnakohtu istungil väitis. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga.
42.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
43.Ringkonnakohus leiab, et lepingu p 2.8 on hagejat ebamõistlikult kahjustav, kuna see sätestab hagejale lepingu hinna suuruses leppetrahvi tasumise kohustuse. Samas ei ole kostjale lepingu rikkumise puhuks sanktsioone, sh leppetrahvi tasumise kohustust sätestatud. Seega ei ole poolte õigused ja kohustused selles osas tasakaalus ja tegemist on tühise lepingutingimusega VÕS § 42 lg 1 tähenduses. Maakohtul ei olnud alust jätta hagi lepingu p 2.8 alusel rahuldamata.
44.Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega on hagejal eelnimetatud sätete alusel õigus nõuda kostjalt ettemaksuna üle antud 450 euro tagastamist.
45.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostjal oli hageja vastu nõue, mille ta sai hageja nõudega tasaarvestada ja võlasuhe on VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 2 alusel lõppenud, mis välistab hagi rahuldamise.
46.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama
paragrahvi lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
47.Kostja on hageja nõude tasaarvestamisel tuginenud sellele, et on teinud lepingu täitmise ettevalmistamiseks toiminguid ja hageja peab hüvitama nende tegemise ajakulu. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 36, et hageja rikkus oluliselt töövõtulepingut. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et hageja rikkumine oli vabandatav. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel muu hulgas kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
48.Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS § 128 lg-s 3 sätestatud varalise kahju hüvitamise eeldused antud juhul täidetud. Kostja ajakulu tehtud toimingutele on muutunud kasutuks ja see on VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatav. Hageja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema ja arvestama sellega, et kui ta rikub lepingut ja selle tagajärjel muutub kostjal lepingu täitmine võimatuks, peab ta hüvitama kostjale ajakulu lepingu täitmise ettevalmistamiseks tehtud toimingute eest (VÕS § 127 lg 3). See hõlmab ka enne lepingu sõlmimist tehtud toiminguid. Kostja ei oleks nende toimingute tegemiseks aega kulutanud, kui ta ei oleks uskunud lepingu kehtivusse kuni selle täitmiseni. Seega on olemas põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Tegemist on nn usalduskahju hüvitamisega, millega kaitstakse eelkõige isiku usaldust selle vastu, et tema tehtud tehing on kehtiv.
49.Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja tasaarvestus antud juhul osaliselt põhjendatud. Kostja nimekirja kohaselt (t lk 88, 89) tegi ta järgmisi toiminguid:
03.12.2014 - tutvumine objektiga, kulutatud aeg 2 tundi, summa 100 eurot. Hageja vaidles vastu põhjendusega, et see töö oli lepinguväline ja pidi minema üldsummasse (t lk 109). Kuna hageja ei vaidlusta töö tegemist ega ajalist mahtu, leiab ringkonnakohus, et tehtud töö ja ajakulu olid lepingu täitmise ettevalmistamiseks põhjendatud ja vajalikud.
03.12.2014 - registridokumentidega tutvumine (EHR, Tallinna Planeeringute Register, kulutatud aeg 0,5 tundi, summa 25 eurot. Hageja vaidles vastu põhjendusega, et see töö oli lepinguväline ja ta ei tea, kas sellele kulus 0,5 tundi (t lk 109). Kuna hageja ei vaidlusta töö tegemist ja ei ole esitanud oma arvamust selle kohta, kui kaua võis eelnimetatud toimingu tegemiseks tema arvates aega kuluda, leiab ringkonnakohus, et tehtud töö ja ajakulu olid lepingu täitmise ettevalmistamiseks põhjendatud ja vajalikud.
04.12.2014 - projekteerimistingimuste taotluse esitamine TLPA-s, kulutatud aeg 1 tund, summa 50 eurot. Hageja vaidles vastu põhjendusega, et töö oli lepinguväline ja kui seda toimingut pidi tegema, siis oleks selles tulnud lepingu sõlmimisel kokku leppida (t lk 109). Kuna hageja ei vaidlusta töö tegemist ega ajalist mahtu, leiab ringkonnakohus, et tehtud töö ja ajakulu olid lepingu täitmise ettevalmistamiseks põhjendatud ja vajalikud.
05.12.2014 - TVL (töövõtulepingu) ettevalmistamine, kulutatud aeg 1 tund, summa 50 eurot. Hageja vaidles vastu, leides, et see ei seondu lepingu täitmisega (t lk 109 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kirjaliku töövõtulepingu vormistamise ajakulu ei ole toiming, mille ajakulu peaks hageja kostjale hüvitama vaatamata sellele, et kirjaliku lepingu sõlmimine oli hageja soov.
08.12.2014 - hageja poolt saadetud dokumentidega tutvumine 0,25 tundi, summa 12,50 eurot. Hageja oli sellega nõus (t lk 109 pöördel).
09.-12.12.2014 - hagejaga kirjavahetus, 0,5 tundi, summa 25 eurot. Hageja oli sellega nõus (t lk 109 pöördel).
11.02.2015 - kohtumine objektil, kontrollmõõtmised (elamu, abihoone), 2,5 tundi, summa 125 eurot. Hageja vaidles vastu, leides, et kohtuda oleks võinud ka mujal, kostjal olid mõõdud olemas ja kontrollmõõtmist ei toimunud (t lk 109 pöördel). Hageja ei vaidlusta objektil kohtumist ega ajakulu. Seetõttu on usutav kostja kirje kontrollmõõtmiste tegemise kohta, sest vastasel korral ei oleks pidanud objektil 2,5 tundi olema. Ringkonnakohus leiab, et tehtud töö ja ajakulu olid lepingu täitmise ettevalmistamiseks põhjendatud ja vajalikud.
kevad-suvi 2015 - suhtlemine hagejaga, järelepärimised geodeetilise alusplaani osas, 0,25 tundi, summa 12,50 eurot. Hageja seisukoht selles osas on ebaselge (t lk 109 pöördel). Kostja on tõendanud hagejaga suhtlemist telefoni ja SMS-de teel kõnede eristusega (t lk 84-37). Hageja ei ole selles tõendis väljendatule vastuväiteid esitanud.
26.09.2015 - geodeetilise alusplaani järelpäringud TLPA-s, 0,5 tundi, summa 25 eurot. Hageja oli sellega nõus.
50.Kostja on arvestuses märkinud töötunni hinnaks 50 eurot. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et selline tunnihind on kostja tegevusalal tavapärane. Hageja maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses sellele vastuväiteid ei esitanud.
51.Seega oli kostjal õigus tasaarvestada hageja 450 euro suuruse nõudega oma nõue 400 euro suuruses (tasu 8 tunni eest tunnihinnaga 50 eurot) ja kostja peab hagejale tagastama 50 eurot. Hagi tuleb seetõttu osaliselt rahuldada.
52.Viivis perioodi eest 06.09.2016 (hagi esitamisest) kuni 27.10.2017 (ringkonnakohtu otsuse tegemiseni), arvestades VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära, on 4,57 eurot (viivitatud päevi 417, viivisemäär aastas 8%), mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotluse alusel tuleb välja mõista ka seadusejärgne viivis alates 28.10.2017 põhivõlalt (50 eurot) kuni selle täieliku tasumiseni.
53.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ca 10% ulatuses, jäävad poolte maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 90% ulatuses hageja kanda ja 10% ulatuses kostja kanda.
54.TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. Taotluse lahendamine
55.Hageja esitas 16.10.2017 ringkonnakohtule taotluse 10.10.2017 toimunud kohtuistungi protokolli täiendamiseks taotlustes märgitud tekstiga. Kostja vaidles taotlusele vastu.
56.Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja
lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
57.Ringkonnakohus leiab, et protokoll kajastab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud tekstiga, sest protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.