Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja Y.Z esitas Harju Maakohtule 23.12.2016 hagiavalduse kostja Metrocon OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista Metrocon OÜ-lt välja Y.Z kasuks põhinõudena 47 120,75 eurot, viivise seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 47 120,75 eurot kindla summana hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt ning jätta menetluskulud kostja Metrocon OÜ kanda.
2.2014. aasta veebruaris hakkas hageja huvi tundma kostja poolt arendatava ja müüdava ridaelamuboksi asukohaga Käämo Tee 1-4 omandamise vastu. Hageja selgitas, et kuna ta ei saanud oma vana korterit nii kiiresti maha müüdud, kui oleks olnud vaja kostjalt boksi ostmise rahastamiseks, nõustus Tina KVB OÜ kõigepealt boksi ise välja ostma ja hiljem hagejale edasi võõrandama. Kostja oli sellega, et Tina KVB OÜ on üksnes n-ö „vaheomanik“, kursis ja nõus. 07.04.2014 sõlmisid kostja ja Tina KVB OÜ kõnealuse boksi ostu-müügilepingu. 26.06.2014 ostumüügilepingu alusel võõrandas Tina KVB OÜ vastavalt eelnevale kokkuleppele boksi hagejale. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et Tina KVB OÜ garantii kehtib ka hageja suhtes.
3.Elamus hakkasid selle kasutamise käigus ilmnema erinevad puudused: praod, läbijooksud, valesti paigaldatud katuse parapeti tõttu otsaseina hallitamine, värvikahjustused, puitdetailide paindumised, kruvipeade väljatungimine seintest jmt. Hageja teatas nendest jooksvalt kostjale. Kostja asus neid kõrvaldama garantiitööde korras. Kostja on vastavaid puuduste kõrvaldamise töid käsitlenud selgelt garantiitöödena. Kostja on tunnustanud garantiikohustuse olemasolu just hageja ees; kostja on tunnustanud kostja ja Tina KVB OÜ vahelises lepingus sisalduva garantiikokkuleppe kehtivust ka hageja ja kostja vahel. 11.05.2016 andis kostja teatud maalri- ja fassaaditööde osas hagejale ka sõnaselge garantii.
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236
4.Kuna hageja ei ole ise ehitusspetsialist, oli ta sunnitud garantiitööde üle- ja järelevalvamiseks palkama vastavad spetsialistid. Hageja järelevalve vaatas olukorra üle nii enne kui ka peale esmaseid garantiitöid ja koostas selle kohta vastavad aktid. Puuduste hulk oli veel veebruaris muljetavaldav. Kostja järgnevad parandustööd kõrvaldasid küll osa puuduseid, kuid ka veel maikuus oli puuduste hulk endiselt muljetavaldav, osad garantiitööd olid valesti tehtud, lisaks hakkas ilmnema, et on põhjust kahtlustada ka esialgselt arvatust hoopiski süsteemsemaid puuduseid n-ö „projektist möödaehitamise“ näol. Ka 2016. aasta augustis, peale kostja poolt garantiitööde tegemise lõpetamist, oli jätkuvalt hulganisti korda tegemata puuduseid ning jätkuvalt oli kahtlus, et probleemid on süsteemsed, s.t kas on ehitatud projektist mööda või on isegi projekt olnud vigane.
5.Hageja oli sunnitud tellima hinnangu olukorrale autoriteetselt ja vaieldamatult aktsepteeritavalt spetsialistilt. Riiklikult tunnustatud ekspert HK vaatas üle nii ehitise kui ka olemasoleva dokumentatsiooni ning andis olukorrale oma hinnangu. Hinnangust nähtub, et ka peale garantiitööde tegemist esineb jätkuvalt rida puuduseid. Aktis andis ekspert puuduste kõrvaldamiseks ka juhendid. Vastavalt kohapeal tehtud ülevaatusele ja ekspert HK aktis toodule hindas ehitusettevõte Siim Ehitus OÜ puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 40 927,32 eurot. Seejuures tõi Siim Ehitus OÜ välja, et vajalik on köögimööbli demontaaž, tööde tegemise aeg on orienteeruvalt 4 kuud ning tööde tegemise ajal ei ole ridaelamuboksi võimalik elamiseks kasutada. Köögimööbli valmistaja ja paigaldaja Arens-Mööbel AS hindas köögimööbli demontaažist tulenevate tööde maksumuseks vähemalt 2193,43 eurot. Muu hulgas tuleb seoses seinte jäigastamiseks vajaliku täiendava jäiga ehitusplaadi paigaldamisega, mis annab seinale paksust juurde vähemalt 2 cm, olemasoleva köögikapi üks osa välja vahetada. Kuna puuduste kõrvaldamise tööd kestaksid ca 4 kuud ja sel ajal ei ole hageja perekonnal võimalik oma kodus elada, peab hageja üürima ajutise elamispinna. Hageja koduga võrreldavate ja hageja jaoks logistiliselt sobivate elamispindade üürihind on ca 1000 eurot kuus (pigem on see konservatiivne hinnang), seega tööde tegemise eeldatava aja eest peaks hageja üürina maksma vähemalt 4000 eurot. Sellele lisanduvad kolimiskulud.
6.Hageja hinnangul tuleneb eeltoodud asjaoludest, et hageja ja kostja vahel on kokkulepe, mille kohaselt kostja on kohustatud kõrvaldama kostja poolt müüdud ridaelamuboksi puudused, s.t boksi mittevastavused esialgsele müügilepingule. Vastava garantiikokkuleppe kehtivust hageja ja kostja vahel on kostja kinnitanud nii sõnades kui ka tegudes. Oma olemuselt on hageja hinnangul tegemist töövõtulepingulise suhtega, sest kostjal on kohustus teostada teatud tööd (puuduste kõrvaldamine).
7.23.02.2017 menetlusdokumendis on hageja esitanud seisukoha, et tal on kostjaga kokkulepe, et esialgses ostumüügilepingus toodud garantiikokkulepe kehtib ka kostja ja hageja vahelistes suhetes ning et hagejal on sellest tulenev nõudeõigus kostja vastu. Alternatiivselt, kostja on oma kohustust täita ostu-müügilepingust tulenevaid garantiikohustusi ka hageja ees, lubanud nii, et tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Hageja on seisukohal, et kostjal on eeltoodud alustel kohustus just vahetult hageja ees. Siiski, kuna kostja on selle vaidlustanud, ja lähtudes kohtu 02.02.2017 ning 03.02.2017 selgitustest, on võimalik, et kohus asub seisukohale, et kostjal ei ole eeltoodud alustel hageja ees kohustusi. Sellisel juhul on kostjal siiski kahju hüvitamise kohustus Tina KVB OÜ ees, kuna kostja on Tina KVB OÜ-le müünud puudustega asja, rikkudes sellega lepingut ning tekitades kahju, mis seisneb puuduste kõrvaldamiseks vajalikes
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236 kuludes. Hagejal on sellisel juhul õigus nõuda puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamist omakorda Tina KVB OÜ-lt. Tina KVB OÜ on kõik võimalikud ostu-müügilepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles 23.01.2017 vastuses hagile sellele täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja ei ole hagejale Harku vallas Harkujärve külas Käämo tee 1 asuvat korteriomandit võõrandanud, vaid mh hagiavaldusele lisatud müügilepingust nähtuvalt sõlmis kostja müügilepingu Tina KVB OÜ-ga ning hageja omakorda omandas korteriomandi Tina KVB OÜ-lt tingimustel, mida hageja käesolevas menetluses avaldanud ei ole. Korteriomandi võõrandamiseks pidas kostja läbirääkimisi hagejaga. Samas ei muuda see fakti, et müügilepingu korteriomandi osas sõlmiti Tina KVB OÜ-ga. Kostjale ei ole teada hageja ja Tina KVB OÜ vahelised võimalikud kokkulepped ega see, kas Tina KVB OÜ näol pidi tegemist olema „vaheomanikuga“. Erinevalt hageja poolt hagiavalduse punktis 2.4 väidetust ei kinnita ka hagiavaldusele lisatud kirjavahetus seda, et Tina KVB OÜ pidi korteriomandi omanikuks saama üksnes ajutiselt. Viidatud kirjavahetusest nähtub üksnes see, et hageja oli korteriomandiga seotud küsimustes Tina KVB OÜ esindajaks, millist asjaolu kostja vaidlustada ei soovi.
10.Õige on hageja väide, et vastavalt müügilepingu punktile 2.5 andis kostja Tina KVB OÜ-le kui korteriomandi ostjale teostatud ehitustööde osas 24-kalendrikuu pikkuse garantii arvates korteriomandi valduse üleandmisest. Hagiavaldusele lisatud korteriomandi ja sisustuse üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt anti korteriomandi valdus Tina KVB OÜ-le üle 20.03.2014, st hageja lepinguline garantiivastutus Tina KVB OÜ ees lõppes 20.03.2016. Seejuures on arusaamatu hageja viide aktis toodud puudustele, kuivõrd hagejale on teada, et kõik aktis kirjeldatud pisipuudused likvideeriti kokkulepitud tähtajaks, s.o 06.04.2014. Puuduste kõrvaldamise kohta koostati ka akti lisaks olev protokoll, mille allkirjastas Tina KVB OÜ nimel hageja ise.
11.Kostja on müügilepingu punktis 2.5 sätestatud garantiiperioodil korteriomandis ilmnenud puudusi heas usus kõrvaldanud vaatamata asjaolule, et lepinguline müügigarantii oli kostja poolt antud üksnes Tina KVB OÜ-le, mitte aga hagejale. Samas ei ole kostja poolt puuduste kõrvaldamise faktist võimalik järeldada, justkui laienenuks müügilepingus sätestatud garantii ka hagejale. Kostja märkis, et VÕS § 13 lg 1 tulenevalt eeldanuks müügilepingu muutmine (sh kostja garantiivastutuse laiendamine) notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe sõlmimist. Kostjale teadaolevalt puudub vaidlus, et sellist kokkulepet ei ole hageja ja kostja vahel kunagi sõlmitud.
12.OÜ Ehituskonsult Grupp poolt koostatud ülevaatuse aktis (töö nr 2016-33; edaspidi nimetatud ülevaatuse akt) esile toodud puudused on oma olemuselt tavapärased uusehitise vajumisest ja siseviimistluses kasutatud ehitusmaterjalide mahu kahanemisest tingitud pisipuudused, millised likvideeriti kostja poolt heas usus 29.04.2016. Puuduste nõuetekohane kõrvaldamine on tõendatud vastavalt 22.04.2016 ja 29.04.2016 siseviimistlustööde ning fassaadi ja parapeti tööde osas koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Tööd võttis vastu hageja poolt kaasatud omanikujärelevalve OÜ Ehituskonsult Grupp esindaja Q, kelle poolt on koostatud ka ülevaatuse akt.
13.Hageja hagimaterjalide koosseisus Harju Maakohtule ei ole esitatud ülevaatuse akti 31.05.2016 dateeritud lisa ning 19.08.2016 dateeritud lisa nr 2 kostjale
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236 varasemalt tutvumiseks edastanud. Samuti ei ole hageja teavitanud kostjat mistahes kordusülevaatuste toimumisest ega kaasanud kostja esindajaid nende läbiviimisele, mistõttu ei pidanud kostja vastavaid dokumente usaldusväärseks. Kostja osundas, et ülevaatuse akti lisad (nagu ka ülevaatuse akt ise) on esitatud allkirjastamata kujul, mistõttu ei ole tõendatud, et viidatud dokumendid on faktiliselt koostatud nendes märgitud kuupäevadel. Viidatud dokumentide usaldusväärsuses annab aluse kahelda täiendavalt ka fakt, et väidetavate kordusülevaatuste kohta aktid koostanud Q on ise aprillis 2016. aastal parandustööd mistahes märkusteta vastu võtnud ning kinnitanud, et ülevaatuse aktis toodud puudused on kostja poolt nõuetekohaselt kõrvaldatud. Eluliselt usutav ei ole kostja poolt kõrvaldatud puuduste ilmnemine korduvalt ühe kuu möödudes.
14.Hageja on hagiavalduse punktis 2.8 tuginenud asjaolule, et kostja andis märtsis-aprillis 2016. aastal teostatud parandustöödele täiendava kuuekuulise garantii, mis siseviimistlustööde osas möödus 22.10.2016 ning fassaadi ja parapeti tööde osas möödus 29.10.2016. Viidatud perioodi kestel hageja kostjat mistahes pretensioonidest või võimalikest puudustest teostatud töödes ei teavitanud, vaid esitas esmakordselt nõude enda õigusnõustaja vahendusel alles 24.11.2016.
15.Hagimaterjalide koosseisus esitatud Siim Ehitus OÜ ja Arens-Mööbel AS-i hinnapakkumistes on parandustööde koosseisu ja maksumust ilmselgelt kunstlikult paisutatud, kuna hinnapakkumised sisaldavad arvukalt mh selliseid tööoperatsioone, mis EEB aktis kirjeldatud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks teoreetiliseltki vajalikud ei ole ning näitavad väidetavalt vajalike tööde mahtu suuremana. Samuti ei ole tõsiseltvõetav hageja väide, justkui eeldaks EEB aktis kirjeldatud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks vajalike remonditööde teostamine korteriomandi vabastamist neljaks kuuks.
16.Kostja hinnangul puudub hageja ja kostja vahel üldse mistahes võlasuhe ning korteriomandi garantiitööde teostamine on käsitletav müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisena hagejale kui kolmandale isikule. Kohustuse täitmisest hagejale kui kolmandale isikule ei tulene hagejale aga mistahes iseseisvat nõudeõigust kostja vastu. Seega puudub hagejal mistahes õiguslik alus korteriomandi müügilepingu tingimustele väidetava mittevastavusega seoses kostja vastu nõuete esitamiseks, vaid hageja peaks oma võimalikud nõuded adresseerima korteriomandi müüjale Tina KVB OÜ isikus.
17.Isegi juhul, kui kvalifitseerida kostja poolt korteriomandi remonditööde teostamise korraldamist märtsis-aprillis 2016. aastal hageja ja kostja vahelise töövõtusuhtena, siis puuduks hagejal ikkagi alus nõuda kostjalt EEB aktis kirjeldatud puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist. Hageja poolt kirjeldatud väidetava töövõtulepingu esemeks oleks teoreetiliseltki saanud olla korteriomandis müügilepingu sõlmimise järgselt ilmnenud puuduste kõrvaldamine, st remonditööde teostamine. Kostja juba selgitas, et faktiliselt teostatud parandustööd võttis hageja vastu ning hagiavaldusest nähtuvalt ei ole vastavates töödes puudusi ilmnenud. Hageja nõuab käesolevas menetluses kulutuste hüvitamist, mis seonduvad korteriomandi selliste väidetavate puudustega, mida kostja hageja väitel märtsisaprillis 2016. aastal ei kõrvaldanud. Seega on vaidluse esemeks puudused, mis esinesid enne hageja ja kostja vahelise väidetava töövõtulepingu sõlmimist ning mida vastava töövõtulepingu alusel ei kõrvaldatud, mitte aga puudused väidetava töövõtulepingu alusel teostatud parandustöödes. Hageja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis võimaldaks tellijal (hageja) nõuda töövõtjalt (kostja) selliste puuduste kõrvaldamist, mis ei ole ilmnenud töövõtu koosseisu kuuluvates ehitustöödes.
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236
18.Juhul, kui Harju Maakohus peaks vaatamata kostja vastuväidetele kvalifitseerima pooltevahelise võimaliku õigussuhte müügi- või töövõtusuhtena, siis on hageja nõudeõigus kostja vastu välistatud tulenevalt VÕS § 220 lg 1 ja § 644 lg 1 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumisest. Käesoleval juhul oli või pidi olema hagejale juba hiljemalt 19.08.2016 teada korteriomandis teatud puuduste väidetav esinemine, kuna nimetatud kuupäeval on dateeritud ülevaatuse akti lisaks nr 2 olev täiendava ülevaatuse protokoll. Ometigi hageja viidatud puudustest kostjat ei teavitanud, vaid pöördus täiendavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ poole ülevaatuse akti lisas nr 2 loetletud väidetavate puuduste analüüsimiseks. Kostjale teatas hageja puudustest alles 24.11.2016 ehk rohkem kui kolm kuud pärast võimalikest mittevastavustest teada saamist.
19.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja enda rahalise nõude kvalifitseerinud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudena VÕS § 646 lg 5 // § 222 lg 5 alusel. Käesoleval juhul nähtub hagiavalduses esitatust, et hageja ei ole väidetavaid puudusi kõrvaldama asunud ning sellega seoses mistahes kulutusi seni kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hagejal nõuda kostjalt VÕS § 646 lg 5 // § 222 lg 5 alusel mistahes kulutuste hüvitamist. Sõltumata eeltoodust märkis kostja, et isegi juhul, kui hagejal kulutuste hüvitamise osas nõudeõiguse olemasolu eeldada (kas mingil alternatiivsel alusel või seetõttu, et hageja asjakohased kulutused edaspidiselt teeb), siis ei saaks hageja ikkagi nõuda kostjalt kokku 47 120,75 euro hüvitamist. VÕS § 646 lg 5 // § 222 lg 5 alusel kuuluvad hüvitamisele üksnes mõistlikud kulud. Käesoleval juhul on hageja aga nõude esitanud Siim Ehitus OÜ ja Arens-Mööbel AS-i hinnapakkumiste alusel, mis sisaldavaid mitmeid täiesti tarbetuid ning ülepaisutatud maksumusega tööoperatsioone.
20.Väidetavate puuduste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde teostamise ajaline kestvus ei ole neli kuud, vaid kordades lühem ajaperiood, kusjuures vastavaid töid on võimalik teostada ka korteriomandit samaaegselt elamiseks kasutades. Seega ei ole hagejal ühelgi juhul võimalik nõuda kostjalt mistahes ajutise elamispinna üürimisega seotud kulude hüvitamist. Lisaks on hageja üritanud asenduspinna üürimisega seotud kulusid kunstlikult paisutada lisades hagiavaldusele üüripakkumised objektide osas, mis korteriomandist olulises ulatuses erinevad. Esimese astme kohtu otsus
21.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud.
22.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlus puudub selles, et 07.03.2014 sõlmisid kostja ja Tina KVB OÜ Harku vallas, Käämo tee 1 asuva korteriomandi (ridaelamuboksi) müügilepingu (I kd, tl 27-39). Lepingu p-de 2.5-2.6 kohaselt tagas kostja ridaelamus teostatud ehitustöödele 2-aastase garantii. Hageja nimetatud lepingu osaliseks ei olnud. VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks).
23.Käesoleval juhul ei nähtu 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust, et kostja olnuks kohustatud täitma oma lepingulisi kohustusi hagejale kui kolmandale isikule. Seega nimetatud müügilepingu puhul ei olnud tegemist lepinguga hageja kui kolmanda isiku kasuks ning antud lepingust ei tulene hagejale õigust nõuda garantiikohustuse täitmist. Asjaolu, et Tina KVB OÜ võõrandas vaidlusaluse ridaelamuboksi hiljem hagejale ning hageja kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse 04.07.2014, ei muuda esialgsest
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236 müügilepingust tulenevaid õigussuhteid sõltumata sellest, kas kostja oli või pidi olema teadlik Tina KVB OÜ ja hageja vahelistest väidetavatest kokkulepetest.
24.Käesolevas asjas esitatud tõendid kinnitavad (I kd, tl 43-52; tl 165-187) ning kostja ei vaidlusta seda, et kostja on hagejale kuuluva ridaelamuboksi suhtes garantiitöid teostanud. Samas ei saa nimetatust teha järeldust, et kostja oleks soovinud lisaks oma lepingulisele garantiikohustusele Tina KVB OÜ ees võtta täiendavalt lepingulise garantiikohustuse (koos vastutusega võimalike kahjunõuete eest) ka hageja ees.
25.Kohus nõustub eeltoodut arvestades kostjaga, et korteriomandi garantiitööde teostamine on käsitletav müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisena hagejale kui kolmandale isikule, kuid kohustuse täitmisest hagejale kui kolmandale isikule ei tulene hagejale iseseisvat nõudeõigust kostja vastu (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-d 63-67). Juba teostatud remonditöödele maalritööde ja fassaaditööde osas garantii andmine ei puudutanud aga muid ehitustöid ja sellest ei saa samuti tuletada hageja nõudeõigust kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingu garantiikohustuse täitmiseks (I kd, tl 53).
26.Kohus nõustub eeltoodut arvestades kostjaga, et korteriomandi garantiitööde teostamine on käsitletav müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisena hagejale kui kolmandale isikule, kuid kohustuse täitmisest hagejale kui kolmandale isikule ei tulene hagejale iseseisvat nõudeõigust kostja vastu (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-d 63-67). Juba teostatud remonditöödele maalritööde ja fassaaditööde osas garantii andmine ei puudutanud aga muid ehitustöid ja sellest ei saa samuti tuletada hageja nõudeõigust kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingu garantiikohustuse täitmiseks (I kd, tl 53).
27.Hageja kolmas nõude alus on Tina KVB OÜ poolt hagejale nõude loovutamine. Hageja esitas 23.02.2017 kohtule 22.02.2017 nõude loovutamise lepingu Tina KVB OÜ ja hageja vahel, millega Tina KVB OÜ on hagejale loovutanud oma võimalikud nõuded tulenevalt 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust (I kd, tl 213-216).
28.Kohtu arvates on kostja juhtinud õigustatult tähelepanu asjaolule, et asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole Tina KVB OÜ kostjale ühtegi pretensiooni või nõuet esitanud.
29.Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et Tina KVB OÜ oleks kostjat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt teavitanud sellest, milles Tina KVB OÜ arvates seisnes talle müüdud korteriomandi (ridaelamuboksi) lepingutingimustele mittevastavus. Täpsemalt öeldes puuduvad tõendid, et Tina KVB OÜ oleks üldse kunagi kostjat lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis vabandaksid Tina KVB OÜ poolt väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul mitteteatamist ja mittevastavuse täpset kirjeldamata jätmist. Põhjendatud ei ole hageja poolt kohtuistungil esitatud väited, nagu võiks Tina KVB OÜ poolse teavitamiskohustuse täitmist omistada hagejale kui Tina KVB OÜ esindajale. Hageja viitas kohtuistungil (II kd, tl 62), et Tina KVB OÜ volituse alusel esindusõigus tuleneb toimiku I köite tl 26. Kohus märgib, et toimiku I köite tl 26 nähtuvalt oli vastav volikiri kehtiv kuni 31.12.2014 ja tegemist oli piiratud volitusega lepingute sõlmimiseks teenusepakkujatega, millest ei tulenenud hageja pädevust esindada Tina KVB OÜ-d kostja ees.
30.Kohus leiab, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus ka sõltumata talle kohtumenetluse käigus loovutatud Tina KVB OÜ võimalikest nõuetest. Tina KVB OÜ võimalikud nõuded kostja vastu on välistatud tulenevalt VÕS §-st 220 lg-st 3,
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236 milles on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuivõrd Tina KVB OÜ ei ole kostjale korteriomandi väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teatanud, siis on Tina KVB OÜ VÕS § 220 lg 3 alusel kaotanud võimaluse väidetavatele lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks, mistõttu puudusid Tina KVB OÜ-l käesoleva kohtumenetluse ajal, sh 22. veebruari 2017 seisuga nõuded, mida hagejale loovutada.
31.Kostja juhtis seoses väidetavate nõuete loovutamisega põhjendatult tähelepanu ka sellele, et esmalt tuleks selgeks saada, millised nõuded olid (loovutatud), kuna kostja arvates ei olnud Tina KVB OÜ-l kostja vastu nõudeid (II kd, tl 62). Kohus leiab nimetatud kostja vastuväite alusel, et Tina KVB OÜ poolt hagejale kõigi müügilepingust tulenevate võimalike nõuete loovutamine ei vastanud piisava määratletuse nõudele.
32.Kohus märgib, et käesolevas asjas on nii hageja enda poolt (I kd, tl 160 pöördel) kui ka loovutamislepingus (I kd, tl 213) kasutatud terminit „võimalike“ nõuete loovutamine, loovutatud on kõik võimalikud nõuded tulenevalt 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust (I kd, tl 213-216). Kohtu hinnangul ei vasta 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kõigi „võimalike“ nõuete loovutamine piisava määratletuse nõudele. Kohtu arvates ei ole Tina KVB OÜ ja hageja vahelise nõuete loovutamise lepingu alusel üheselt selge, millised nõuded on hagejale loovutatud. Seejuures tuleb arvesse võtta ka seda, et kohtu poolt eelnevalt tuvastatu kohaselt ei ole Tina KVB OÜ kostjale korteriomandi väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teatanud, mistõttu ei saa ka kaudsete tõendite alusel teha järeldusi selle kohta, millised võisid olla Tina KVB OÜ poolt hagejale loovutatud (kõik)võimalikud nõuded.
33.Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et hagejal puudub õiguslik alus hageja korteriomandi väidetavate puudustega seotud nõuete esitamiseks kostja vastu. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 63-77 esitatud põhjendusi ei pea kohus hagejal kostja vastu nõudeõiguse puudumise tõttu võimalikuks rahuldada hageja nõuet ühegi hageja alternatiivsele nõude alusele tuginedes.
34.Kuna hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu ja kostja ei ole kohustatud hagejale tekitatud väidetava kahju hüvitamiseks, siis kohus ei anna sisulist hinnangut hageja poolt viidatud korteriomandi (ridaelamuboksi) puudustele ja sellega seotud võimalikule kahjule ning puudub vajadus poolte sellekohaste väidete ja tõendite hindamiseks. Samuti puudub vajadus sisuliselt hinnata poolte väiteid seoses teavitamiskohustuse väidetava rikkumisega (välja arvatud käesoleva kohtuotsuse p-des 74-76 märgitud osas).
35.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lgst 1 menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 34,6 h, mis kostja lepingulise esindaja töö tunnihinda 130 eurot arvestades vastab summale 4498 eurot. Apellatsioonkaebus
36.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236
37.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ekslikult. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe, et garantiikohustus kehtib ka hageja suhtes. Alternatiivselt, kui kokkuleppe olemasolu siiski ei peaks olema tõendatud, on tõendatud, et kostja on andnud hagejale võlatunnistuse kohustuse olemasolu kohta
38.Maakohus ei ole hinnanud olulist osa tõenditest. Sisuliselt on maakohus jätnud hindamata hageja poolt esitatud kogu kirjavahetuse.
39.Maakohus leidis ekslikult, et hageja soovis muuta hagi alust. Hageja üksnes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et kohtu ette toodud asjaolude kohaselt oli hageja ja esialgse ostja vahel sõlmitud liisingleping, see omakorda tähendab, et puudustest teatamine hageja poolt tuleb lugeda kohaseks ja kehtivaks. Maakohus leidis ekslikult, et kostjale ei teatatud puudustest üldse või ei oleks seda tehtud õigeaegselt. Ekslik on ka see, et esialgne ostja ei loovutanud oma nõudeid hagejale kehtivalt. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb täielikult tühistada ja tsiviilasi tuleb saata samale kohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
42.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - 07.03.2014 sõlmisid kostja ja Tina KVB OÜ kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi müügilepingu, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. - 07.03.2014 lepingu p 1.5 järgi on lepingu esemeks Käämo tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond kinnistu korteriomanditeks jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum ja mitteeluruum nr 4, üldpinnaga 108,4 m2, koos selle oluliste osade ja päraldistega. - 07.03.2014 lepingu p 2.5 järgi müüja garanteerib hoones teostatud ehitustööde, kasutatud materjalide ning paigaldatud seadmestiku vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele, kusjuures kvaliteedi hindamise aluseks võetakse „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded“ RYL 2000 ning hoone ja lepingu eseme sisetööde kvaliteet vastab klassile II Viimistlus RYL 2000 järgi. Müüja tagab hoones teostatud ehitustöödele 24 kuulise garantii arvates lepingu eseme valduse üleandmisest ning paigaldavatele seadmetele tootjapoolse, kuid mitte lühema kui 6 kuulise garantii. - 26.06.2014 ostu-müügilepingu alusel võõrandas Tina KVB OÜ Käämo tee 1-4, Harkujärve küla, Harku vald hagejale.
43.Maakohus tuvastas, et hageja on tugineb kolmele erinevale hagi alusele. Esiteks tugineb hageja sellele, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud garantiikokkulepe kehtib ka hageja suhtes, teise alternatiivina tugineb hageja sellele, et kostja on temale andnud võlatunnistuse ja kolmanda alternatiivina tugineb hageja sellele, et Tina KVB OÜ on oma nõuded kostjaga sõlmitud lepingust loovutanud hagejale (otsuse p 62).
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236
44.23.12.2016 hagiavalduses väitis hageja, et kostja on tunnustanud kostja ja Tina KVB OÜ vahelises lepingus sisalduva garantiikokkuleppe kehtivust ka hageja ees. 23.02.2017 menetlusdokumendis (p 1.3) täpsustas hageja, et hageja ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe, et kostja ja Tina KVB OÜ vahel kokkulepitud garantiikokkulepe kehtib ka hageja suhtes.
45.VÕS § 230 lg 1 järgi müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.
46.Müügigarantiiga luuakse müügilepingu kõrvale sellest sõltumatu garantiikohustus, st garantiist tulenevad õigused on sõltumatud müüja müügilepingust või seadusest tulenevast vastutuse olemasolust, st ta on abstraktne ja mitteaksessoorne. Müügigarantii võib olla antud konkreetsele isikule, kellega müüja müügilepingu sõlmib, kuid müügigarantii abstraktsus tähendab ka seda, et garantii võib kehtida vastavalt garantiis antud tähtajale ja tingimustele asja igakordse omaniku suhtes. Arvestades hageja väiteid, et müügigarantii sõlmiti tema ja kostja vahel on asjas väidetu eripära selles, et hageja ei tugine kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügigarantii abstraktsusele selles mõttes, et ta ei väida, et esialgne müügigarantii anti asja igakordsele omanikule.
47.Maakohus asus otsuses seisukohale, et kuna 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust ei nähtu, et kostja on kohustatud täitma lepinguga võetud kohustust ka hageja kui kolmanda isiku ees, siis ei saa hagejal olla iseseisvat nõudeõigust kostja suhtes kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevalt (otsuse p 65). Maakohus väljendas ka seisukohta, et hageja on asjas esitanud 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõude, mitte garantiikohustuse täitmise nõude (otsuse p 70). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole arvestanud alustega, millele hageja hagi esitamisel tugines. Maakohus tuvastas kolm erinevat alternatiivset hagi alust, millele hageja tugines, kuid samas asus hiljem hindama seda, kas hagejal võib olla iseseisev nõudeõigus kostja vastu kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevalt. Samuti on maakohus jätnud ekslikult tähelepanuta selle, et hageja väidete järgi ei sõlmitud kostja ja Tina KVB OÜ vahel garantiikokkulepet igakordse omaniku kasuks, vaid hageja väidete järgi sõlmiti garantiikokkulepe eraldi hageja ja kostja vahel (vt käesoleva otsuse p 44). Seega ei ole vaja poolte vahel sõlmitud garantiikokkuleppe olemasolu tuvastamiseks vaja tõlgendada VÕS § 29 järgi kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud garantiikokkulepet, vaid seda, kas poolte vahel garantiikokkuleppe sõlmimine kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud garantiikokkuleppes märgitud tingimustel on tõendamist leidnud.
48.VÕS § 230 järgi on müügigarantii puhul tegemist lepingulise suhtega. See tähendab käesolevas asjas, et tuvastada tuleb kostja ofert garantiilepingu sõlmimiseks, hageja aktsepti oferdile vaja tuvastada ei ole, sest VÕS § 155 lg 1 1 järgi eeldatakse võlausaldaja nõustumust garantiiga. Üldjuhul väljastab garantii andja võlausaldajale garantiikirja, kus on kirjas ka garantii tingimused. Käesolevas asjas kostja hagejale garantiikirja andnud ei ole. See ei välista aga ringkonnakohtu arvates garantiikokkuleppe tuvastamist poolte vahel.
49.Käesoleva asja materjalidele lisatud kostja kirjadest (I kd, tlk 43,44,46,49,52). hagejale nähtub, et kostja on korduvalt selgesõnaliselt viidanud poolte vahel garantiikokkuleppe olemasolule. Poolte garantiikokkulepet tõendab ringkonnakohtu
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236 arvates ka kostja poolt hagejale antud lisagarantii (I kd, tlk 53). Kui garantiikokkulepet poleks poolte vahel olnud, ei oleks kostjal olnud põhjust anda ka lisagarantii. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt nõustus ta parandustöid tegema vaid nn heast tahtest ning kostja poolt antud lubadused puudused kõrvaldada on käsitletavad mittetäieliku kohustusena, ei ole viidatud pooltevahelist kirjavahetuse sisu arvestades usutavad. Nii on kostja andnud lisagarantiid maalritöödele, fassaaditöödele. Pooled on suhelnud pistikupesa vahetamisega ja terassi ehitamisega seoses, lisaks suhelnud seoses muude pisipuuduste kõrvaldamisega (I kd, tlk 167-168). Nimetatud suhtluse sisu arvestades ei saa asuda ka seisukohale, et kostja nõustus hagejale kuuluvas elamus kõrvaldama vaid üksikuid pisipuudusi.
50.Hageja väidete järgi sõlmiti poolte vahel garantiikokkulepe samadel tingimustel nagu see oli sõlmitud kostja ja Tina KVB OÜ vahel. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatu on tõendamist leidnud. Poolte kokkulepe, et nende vahel sõlmitud garantiikokkuleppe tingimused on samad (v.a lisagarantii osas) nagu kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud garantiikokkuleppes, nähtub poolte kirjavahetusest 26.02.2016 (I kd, tlk 50-51).
51.Ringkonnakohus leiab, et kuna abstraktse müügigarantii sõlmimine selliselt, et asja müüja võtab endale müügilepingu objektiks oleva eseme suhtes müügilepingust sõltumatu kohustuse tagada müügilepingu objekti teatud omadused kokkulepitud garantiiperioodi jooksul, on tavapärane, ei saa pidada ebamõistlikuks ka olukorda, kui müüja nõustub esialgse ostjaga märgitud müügigarantii kehtivusega ka järgmise asja omandaja suhtes eraldi sõlmitud kokkuleppe alusel. Kuna garantiikokkuleppele vorminõuet pole sätestatud, siis kostja väide, et poolte vahel sõlmitud garantiikokkulepe pidi olema notariaalses vormis, on ebaõige.
52.Maakohtu seisukohast (otsuse p 70) hageja väitele kostja poolt võlatunnistuse andmise kohta võib aru saada nii, et maakohtu arvates ei ole võlatunnistuse andmine tõendatud. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on selles osas hinnanud tõendeid ekslikult. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja tugines poolte vahel sõlmitud garantiikokkuleppe olemasolule, siis selle eraldi tuvastamiseks, kas kostja on hagejale võlatunnistuse andnud, vajadus puudub, sest garantii ongi oma olemuse poolest käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena.
53.Hageja tugines hagi alusena alternatiivselt ka sellele, et esialgne ostja Tina KVB OÜ on hagejale 07.03.2014 kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded loovutanud. Asja materjalidele lisatud 22.02.2017 nõude loovutamise lepingust (I kd, tlk 213-2016) nähtuvalt loovutas Tina KVB OÜ hagejale oma võimalikud nõuded tulenevalt 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud lepingust. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on ebaõigesti märkinud, et hagejale on loovutatud vaid müügilepingust tulenevad nõuded. Loovutamislepingu kohaselt on hagejale loovutatud 07.03.2014 lepingust tulenevad nõuded. Nimetatud lepingus sisaldus nii müügileping kui ka garantiikokkulepe.
54.Maakohus leidis, et loovutamislepingust ei selgu, millised nõuded hagejale loovutati (otsuse p 77). Ringkonnakohtu arvates ei saa loovutamislepingut hinnates asuda seisukohale, et loovutatud nõudeid ei ole määratletavad. Loovutamislepingus on loovutatud 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded. Seega on selgelt aru saada, et hagejale loovutati nii müügilepingust tulenevad nõuded (sh näiteks ka asja parandamise asemel esitatav kulutuste hüvitamise nõue) ning ka garatiikokkuleppest tulenevad nõuded (sh näiteks ka garantiikohustuse täitmise asemel esitatav kahjunõue). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades alternatiivselt esitatud nõude aluseid võib asjas olla
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236 ebaselge see, kas ja millises ulatuses võib olla põhjendatud ja tõendatud hageja loovutusega saadud müügilepingust ja/või garantiikokkuleppest tuleneva nõude suurus, kuid see on hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamise ja väidete tõendamise küsimus, mitte loovutuslepingu käsutustehingu kehtivuse küsimus.
55.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hageja kolmanda alternatiivse nõude aluse välja selgitamata. Hageja poolt väljendatust ei ole võimalik aru saada, kas tema kolmas alternatiivne nõude alus tuleneb loovutamisega saadud 07.03.2014 kostja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmitud müügilepingust või garantiikokkuleppest. Arvestades hagis esitatud nõudeid on selle eristamine oluline, peamiselt tõendamiskoormuse jaotuse tõttu, sest garantiist tulenevate õiguste maksmapanek on hageja jaoks kergem kui lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamine.
56.Kuigi maakohus leidis, et hagejale Tina KVB OÜ poolt loovutatud nõuded ei ole määratletavad, andis ta hinnangu sellele, kas Tina KVB OÜ teatas kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Maakohus leidis (otsuse p 75), et Tina KVB OÜ ei teatanud mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt asja lepingutingimustele mittevastavusest, sest puuduvad tõendid, et selline teavitus oleks üldse toimunud. Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu. Kuna Tina KVB OÜ ja kostja vahel sõlmiti müügileping ja garantiikokkulepe 07.03.2014, hageja ja Tina KVB OÜ vahel sõlmiti müügileping 26.06.2014 ning asja materjalidest nähtuvalt on kostjat vähemalt mingis osas puudustest teavitatud 25.03.2014, ei saa asuda seisukohale, et esialgne ostja ei ole kostjat mitte mingisugustest lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud. Maakohus leidis, et kuna hageja ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu esindada Tina KVB OÜ-t, siis ei saa hageja kirja kostjale lugeda teavitamiskohustuse täitmiseks. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus tähelepanuta selle, et ajal, kui Käämo tee 1-4 korteriomandi omanikuks oli Tina KVB OÜ, aktsepteeris kostja hagejat kui õiget isikut, kes võib korteriomaniku nimel asja puudustest teavitada, sest kostja esitas ilmnenud probleemi lahendamiseks konkreetsed ettepanekud (I kd, tlk 21).
57.Maakohus asus otsuses seisukohale (otsuse p 79), et hagejal puudub õiguslik alus korteriomandil Käämo tee 1-4 esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamisega seotud nõuete esitamiseks, mistõttu puudub vajadus anda sisuline hinnang hageja poolt esile toodud korteriomandi puuduste olemasolule ning sellega seotud kahjule, samuti puudub vajadus hinnata poolte väiteid seoses teavitamiskohustuse väidetava rikkumisega (va kohtuotsuse punktides 74-76 märgitud osas).
58.Kuna ringkonnakohus leidis, et poolte vahel müügigarantii sõlmimine on tõendamist leidnud, samuti on hagejale loovutatud Tina KVB OÜ poolt selgelt määratletavad nõuded, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue võib vähemalt osaliselt asja edasise sisulise arutamise käigus osutuda põhjendatuks. Maakohus sisulist hinnangut hageja garantiikohustuse täitmise asemel esitatud kahju hüvitamise nõudele ja/või kulutuste hüvitamise ning kahju nõudele ei andnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ta ei saa teha esimesena sisulist lahendit hagi põhjendatuse kohta (arvestades ka asjaolu, et hagejal tuleb täpsustada kolmanda alternatiivse nõude aluseks olevaid asjaolusid ning sellest tulenevalt võib olla vajalik ka täpsustada kolmanda alternatiivse nõude alusega seotud nõude suurust). See ei oleks kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kaebeõiguse realiseerimiseks peab menetlusosalisel olema võimalus tugineda konkreetsetele alama astme kohtu lahendis sisalduvatele rikkumistele, mis tuleks kõrvaldada.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-19236
59.Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.