Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus OÜ Xxxx(registrikood xxxx) esitas 28.08.2017 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Harju Maakohtu 11.09.2017.a. määrusega tsiviilasjas 2-17-12784 määrati võlgniku enda 28.08.2017.a pankrotiavalduse alusel OÜ xxxx ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Avalduse kohaselt on võlgnikul netovara vähem kui äriseadustikuga ettenähtud osakapitali suurus ja osaühingul puuduvad vahendid, et see seadusega vastavusse viia. Avaldaja võlgneb ruumide rendileandjale xxxx OÜ-le 8880 eurot, mida võlgnik ei ole suuteline maksma. OÜ Xxxx(võlgnik) on asutatud 2007.a., tegevusalaks komplementaarmeditsiini ja loodusravi teenuste pakkumine. Samuti andis võlgnik allrendile tema poolt üüritud ruume. Viimastel aastatel ei olnud võlgniku tegevus edukas - nii 2014.a kui 2015.a majandusaasta lõpetati kahjumiga. 2016.a tekkis üürivõlg. Juhatuse liikme selgituse kohaselt tingis seda eelkõige mürarikas hoone remontimine, mis takistas raviseansside läbiviimist ja põhjustas töötajate lahkumise. Üürileandja ei nõustunud ka üüri vähendamisega. Võlgnikul reaalset majandustegevust enam ei toimu, tal pole töötajaid ega tööks vajalikku aparatuuri. Seni kasutusel olnud aparatuur oli Vene päritolu, valmistatud 12 a tagasi ning amortiseerunud. Mööbel ja arvutid olid terapeutide endi oma. Võlgniku 2015.a majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli tal 31.12.2015.a. seisuga lühiajalisi kohustusi kokku 4514 eurot, pikaajalised kohustused puudusid. Käibevara oli 2381 eurot ja põhivara 4905 eurot. Aruandeaasta lõpetati 5812 euro suuruse kahjumiga. 2017.a bilansi (bilansipäev 31.08.2017) kohaselt oli käibevara 1597 eurot (ettemakstud tulevaste perioodide kulud) ja põhivara puudus. Lühiajalised kohustused moodustasid 10876 eurot ja kahjum 17690 eurot ning omakapital oli 9106 euroga miinuses. Pankade andmeil on võlgniku kontol Swedbank AS-s 2,28 eurot, SEB Pangas 8,34 eurot ja Nordea Pangas 4,86 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma. Kassas raha ei ole. Maanteeameti andmeil võlgnikule sõidukeid või väikelaevu ei kuulu. Võlgnik ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja seega sissetulekud puuduvad. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on reaalset käibevara 15,48 eurot pangakontodel oleva raha näol. Sissenõutavad debitoorsed nõuded puuduvad. Kohustusi on võlgnikul aga üle 10 800 euro. Võlgniku osanikud ei soovi täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks teha. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole teada. Likviidset vara, mida saab ajutise halduri tasu ning kulude hüvitamiseks, samuti pankrotimenetluse kulude katteks kasutada, on käesoleval ajal pangakontodel oleva raha näol vaid 15 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankrS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 1 500 eurot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on ebaõnnestunud äriplaan ja negatiivset mõju võlgniku tegevusele avaldas kindlasti ka pikaajaline mürarikas maja fassaadi remont. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on pankrotistumise põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks, määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kooskõlas PankrS § 23 lg 6 määrata OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid (reg kood 10145857, pangakonto nr EE752200001120168326 Swedbank). Kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 alusel halduri kulude hüvitis ja tasu 397.- euro ulatuses välja mõista riigi vahenditest. Pankrotimenetluse lõppedes määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx), elukoht Tallinn. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks üle 10 800 euro, kuid reaalset käibevara 15,48 eurot pangakontodel oleva raha näol. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.10.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 23.10.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku seadusliku esindaja Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 41 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku summas 805,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 41 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused summas 328,80 eurot (sh käibemaks) tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.