2-17-11933/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Korteriühistu Xxxxesitas 09.08.2017 pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks on korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ja xxxx ja xxxx asuvate ehitiste majandamine. Maksejõuetuse põhjuseks on endise korteriühistu esimehe poolt oma kohustuste tahtlik rikkumine ja võlgnikku mitme aasta jooksul kurnanud kohtuvaidlused, mistõttu oli võlgnik sunnitud kogu oma vara kulutama õigusabi saamisele. Kohustusi on võlgnikul 8 901,59 euro ulatuses, vara 112,45 eurot ja ettemakseid 291,25 eurot. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 28.08.2017 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Peeter Sepperi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 112,45 euro väärtuses, kohustusi 8 911,59 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017.a. Tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused puuduvad, kuid võlgnikul võib olla nõudeid endise juhatuse liikme vastu. Tasuks palub haldur määrata 1 161 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalike kulude katteks 282,64 eurot (lisandub käibemaks). Tasu ja kulutuste hüvitis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. 10.10.2017 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde, kuid täpsustas, et vara tagasivõitmise võimalused esinevad. Võlgnik jäi oma pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega, kuid oli seisukohal, et ei ole võimalik juhatuse liikmete vastu nõudeid esitada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Käesoleval juhul on võlgnikul vara 112,45 euro väärtuses, s.o mittepiisav summa pankrotimenetluse kulude katteks. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et menetluses võib eksisteerida nõudeid juhatuse liikme vastu. Samuti on võlgniku liikmed maksejõulised korteriomanikud ning haldur ei ole välistanud võlgniku tervendamist. Kohus leiab, et põhjendatud on pankroti väljakuulutamine. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd käesolevaks hetkeks ei ole tuvastamist leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu või raske juhtimisviga. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2017.a.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.11.2017 kell 10.15 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 161 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 282,64 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemise kuludes ning büroo- ja sidekuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 161 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 282,64 eurot (lisandub käibemaks). Tasu ja hüvitis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele.