Coop Pank aktsiaselts (endise ärinimega Aktsiaselts Eesti Krediidipank) hagi Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
15 696,95 eurot Hageja Coop Pank aktsiaselts (endise ärinimega AS Eesti Krediidipank), registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn Hageja lepinguline esindaja jurist Margit Saar, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn, e-post [email protected] Kostjad: I) Tamur Animägi, isikukood *, elukoht rahvastikuregistri andmetel *, e-post *; *, viibib käesoleval ajal kinnipidamisasutuses asukohaga * 2) Veime Freivald, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Coop Pank aktsiaselts hagi kostjate Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjatelt Tamur Animägi ja Veime Freivald hageja Coop Pank aktsiaselts kasuks AS Eesti Krediidipank (praeguse ärinimega Coop Pank aktsiaselts) ning Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vahel 01.08.2008. a sõlmitud laenulepingu nr 24046 alusel (lepingut on muudetud 24.08.2012. a ja 06.09.2013. a laenulepingu muutmise kokkuleppega):
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis 19.04.2017. a seisuga summas 4335,23 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend viis eurot 23 senti) eurot;
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (20.04.2017. a seisuga 10 153,09 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 20.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.3. väljamõistetud viivist).
3.Jätta rahuldamata hageja Coop Pank aktsiaselts hagi kostjate Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 1,84 eurot.
4.Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Coop Pank aktsiaselts peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist asja läbivaatamise kulud summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot hageja arvelduskontole, millelt asja läbivaatamise kulud kohtule tasuti.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 99,6% ulatuses solidaarselt kostjate Tamur Animägi ja Veime Freivald kanda ja 0,4% ulatuses hageja Coop Pank aktsiaselts kanda.
2.Välja mõista kostjatelt Tamur Animägi ja Veime Freivald solidaarselt hageja Coop Pank aktsiaselts kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 697,20 (kuussada üheksakümmend seitse eurot 20 senti) eurot, s.o 99,9% hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõue 20.04.2017. a esitas hageja AS Eesti Krediidipank, kes alates 02.10.2017. a kannab ärinime Coop Pank aktsiaselts, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostjate Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on nõude aluseks AS Eesti Krediidipank ning Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vahel 01.08.2008. a sõlmitud laenuleping nr 24046 summas 459 000 krooni ehk 29 335,45 eurot, tagastamistähtajaga 05.07.2022. a. Pooled on järgnevalt sõlminud kaks laenulepingu muutmise kokkulepet, millega on fikseeritud madalaim intressimäär, võimaldatud maksepuhkust ning kehtestatud uued üldtingimused. Kuna laenusaajad ei tasunud intressi ega tagastanud laenu nõuetekohaselt, ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 27.05.2014. a. 23.07.2014. a esitas hageja lepingu tagatise *, * osas kohtutäiturile täitmisavalduse. Esimene enampakkumine toimus 04.11.2014. a hinnaga 22 000 eurot, mis nurjus. Kokku toimus üksteist enampakkumist. Tagatis õnnestus müüa üheteistkümnendal enampakkumisel 05.07.2016. a hinnaga 12 500 eurot. Kohtutäiturilt laekus pangale 29.07.2016. a summa 11 163,13 eurot, millest 75,5 eurot kanti võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja 11 088,08 eurot lepingu põhiosa katteks. Laenusaajad ei ole käesoleva ajani ülejäänud võlgnevust tasunud.
20.04.2017. a seisuga on kostjate võlgnevus hageja ees kokku 14 884,70 eurot, millest põhiosa võlgnevus 10 153,09 eurot, intressivõlgnevus 340,98 eurot ja viivise võlgnevus 4390,63 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista hageja kasuks jooksev viivis seadusjärgses määras põhisummalt (10 153,09 eurot) alates 20.04.2017. a. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot.
2.Kostjate vastuväited
2.1.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale I Tamur Animägi kätte 31.08.2017. a ’ /tlk 82/. Vastavalt TsMS § 394 lõikel 5 peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema 28 päeva arvates hagi kättetoimetamisest alates. Seega oli kostja I kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 28.09.2017. a. Kostja I ei ole tähtaegselt kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja I poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
2.2.Kostja II esitas kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 05.06.2017. a /tlk 72-73/, milles leiab esiteks, et laenulepingus olev viivisemäär on vastuolus võlaõigusseadusega, kuna VÕS § 415 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja on vahemikus 09.04.2014-26.05.2014 arvestanud viivisemääraks 36,5%, kuigi võlaõigusseaduse kohaselt oleks olnud lubatud 8,25%. Lisaks sellele on ka peale laenulepingu ülesütlemist arvestatud viivis 4321,55 eurot ülemääraselt suur. Teiseks leiab kostja II, et AS Eesti Krediidipank ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus on tal tulenevalt VÕS § 402 ja § 4034 alusel. Krediidiandja oli nimetatud põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust, sh arvesse võtma tarbija varalist seisundit ja regulaarset sissetulekut. Kostjal II puudus laenu taotlemisel igasugune vara, sissetulekuks oli miinimumpalk ning oli äsja emaks saanud. Seetõttu on pank andnud vastutustundetult laenu ega pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3.Hageja vastuväited kostja II vastuväidetele 28.06.2017. a esitas hageja seisukoha kostja II vastuväidetele /tlk 92-95/, milles vähendab laenulepingu kehtivuse ajal arvestatud viivise nõuet, arvestades viivist seadusejärgses määras perioodi eest 09.01.2014 kuni 26.05.2014. a summas 15,52 eurot. Hageja on seisukohal, et peale lepingu ülesütlemist arvestatud viivis summas 4321,55 eurot on juba arvestatud seadusjärgses määras ning selle vähendamine ei ole põhjendatud. Hageja leiab, et laen on väljastatud kostjatele vastutustundlikult ning pole rikutud vastutustundliku laenamise sätteid. Laenulepinguga ostetud korteri turuväärtus oli eksperthinnangu kohaselt enne laenulepingu sõlmimist 510 000 Eesti krooni, milline korteriomand jäi laenu tagatiseks. Laenu väljastamise raportis on hinnatud ostetava korteriomandi väärtust, kostjate kohustusi (millised laenu taotlemise ajal puudusid) ja kostjate deklareeritud sissetulekuid. Hageja märgib, et kui laenu taotletakse koos ja laenusaajaid on rohkem kui üks, arvestatakse laenusaajate maksevõimet koos, mitte igal laenusaajal eraldi. Laenu teenindamisega tulid kostjad edukalt toime viis aastat kuni püsivate võlgnevuste tekkimiseni 2013. a. Hageja leiab, et vastutustundlikku laenamise nõuete rikkumisena ei saa käsitada asjaolusid, mis ei olnud hageja otsese kontrolli all (nt kliendi hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu kaotus/vähenemine, tagatisvara väärtuse vähenemine jmt.)
4.Kohtuotsuse põhjendused
Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud laenulepingust ning selle muutmise kokkulepetest, mis on laenulepingu lahutamatud osad, tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõude kostjate Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vastu.
4.1.Hageja on nõuet esitades tuginenud järgmistele faktilistele asjaoludele: - 01.08.2008. a sõlmiti AS Eesti Krediidipank ning Tamur Animägi ja Veime Freivald'i vahel laenuleping nr 24046 laenusummas 459 000 Eesti krooni ehk 29 335,45 eurot, intressiga 6 kuu EURIBOR +2,50 % aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 05.07.2022. a. - Lepingu tagatiseks seati I jrk hüpoteek hageja kasuks korteriomandile asukohaga *, * summas 690 000 krooni ehk 44 099,04 eurot ja KredExi käendus summas 102 000 krooni ehk 6 518,99 eurot. - 24.08.2012. a laenulepingu muutmise kokkuleppega fikseeriti madalaim intressimäär 3,42% aastas ja võimaldati maksepuhkust kuni 04.12.2012. a ja kehtestati uued üldtingimused. - 06.09.2013. a laenulepingu muutmise kokkuleppega fikseeriti ära laenu netosumma, võimaldati maksepuhkust kuni 19.05.2012 ja kehtestati uued üldtingimused. - Laenusaajad ei tasunud intressi ja ei tagastanud laenu nõuetekohaselt, mistõttu andis hageja laenusaajatele 14-päevase tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuna laenusaajad võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja 27.05.2014. a lepingu erakorraliselt üles. - 23.07.2014. a esitas hageja lepingu tagatise *, * osas kohtutäiturile täitmisavalduse. Esimene enampakkumine toimus 04.11.2014. a, hinnaga 22 000 eurot, mis nurjus. Kokku toimus üksteist enampakkumist. Tagatis õnnestus müüa üheteistkümnendal enampakkumisel 05.07.2016. a hinnaga 12 500 eurot. Kohtutäiturilt laekus pangale 29.07.2016. a summa 11 163,13 eurot, millest 75,5 eurot kanti võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja 11088,08 eurot lepingu põhiosa katteks.
4.2.Kostja II on esitanud vastuväited hagiavaldusele viivise määra ja viivisenõude suuruse kohta ning leidnud, et laenuandja (hageja) on rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Muid vastuväiteid kostja II kohtule ei ole esitanud, kuid samas on kostja II palunud jätta hagi rahuldamata /tlk 72/. Seega ei saa kohus eeldada, et laenulepingu sõlmimisele kostja II vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu kohus hindab esmalt, kas poolte vahel on lepinguline suhe, millest tekkisid vastastikused kohustused.
4.3.Käesoleva nõude aluseks olev leping on sõlmitud 01.01.2008. a, mistõttu kuulub kohaldamisele lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse redaktsioon (jõustunud 12.12.2007). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Hageja esitatud faktilistele asjaoludele tulenedes on võimalik eeldada, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning hageja on nõude esitamisel tuginenud VÕS §-le
4.4.VÕS § 396 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on kohtule esitanud 01.08.2008. a sõlmitud laenulepingu nr 24046 /tlk 8-9/, millest nähtuvalt on laenuandjaks AS Eesti Krediidipank ning laenusaajaks Tamur Animägi ning kaaslaenusaajaks Veime Freivald ning leping on kõigi kolme osapoole poolt allkirjastatud.
Laenusummaks on 459 000 Eesti krooni (29 335,45 eurot) (p 2.1), intressimääraga 6 kuu Euribor + 2,5% aastas (p 2.3), laenu ja intresside maksete tasumise tähtajaga iga kuu 05. kuupäevaks (p 2.10) ning laenusumma lõpptähtpäevaga 05.09.2022. a (p 2.9). Laenusumma kasutamise sihtotstarbeks on eluasemelaen * linnas * asuva korteriomandi ostuks (p 2.13). Laenu tagatiseks on * linnas * asuv korteriomand (registriosa nr *) ( 2.14.1) ja Sihtasutuse KredEx käendus summas 102 000 Eesti krooni (p 2.14.2). Kohus leiab, et tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 tähenduses, kuid asjaoludest nähtuvalt vastab leping ka VÕS § 401 ja 402 tunnustele. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 401 lg 1 ja 3 sätestavad, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS 402 sätestas, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Oma üldise sisu poolest vastab krediidileping tasu eest rahasumma laenamisele suunatud laenulepingu mõistele, kuid eelkõige on sellisel laenulepingul kõik krediidilepingu tunnused. Seadus loeb krediidilepinguteks sellised krediteerimisele suunatud lepingud, mille puhul krediidivõtjale makstakse krediidi kasutamise eest tasu ehk intressi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjatele antud laen on antud hageja majandus- ja kutsetegevuse raames ja hageja on andnud krediiti tasu e intressi eest ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjad laenu saanud tarbijatena VÕS § 34 tähenduses, mis sätestas, et tarbija on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, millega hageja (laenuandja) on majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana andud kostjatele T. Animägi ja V. Freivald kui tarbijatele laenu (459 000 Eesti krooni e 29 335,45 eurot), seega kostjad (laenusaajad) kohustuvad tagasi maksma sama rahasumma.
4.5.Poolte vahel sõlmitud laenulepingut nr 24046 on kokkuleppel muudetud 24.08.2012. a /tlk 14-15/, millest nähtuvalt on fikseeritud laenusumma (netosumma 22 970,47 eurot, p 2.1), kokku lepitud intressimäära minimaalses tasemes (p 2.16.4) ning võimaldatud laenusaajatele 5 kuud maksepuhkust alates juuli 2012 kuni november 2012 (p 2.16.5). Laenulepingu muutmise kokkulepe on allkirjastatud kõigi osapoolte poolt.
4.6.Poolte vahel sõlmitud laenulepingut nr 24046 on kokkuleppel veel kord muudetud 06.09.2013. a /tlk 16/, millest nähtuvalt on fikseeritud laenusumma (netosumma 21 419,25 eurot, p 2.1) ja võimaldatud laenusaajatele 3 kuud maksepuhkust alates september 2013 kuni november 2013 (p 2.16.6). Laenulepingu muutmise kokkulepe on allkirjastatud kõigi osapoolte poolt.
4.7.Seega on viimasest laenulepingu muutmise kokkuleppest nähtuvalt laenu netosumma, mille laenusaajad olid lepingu alusel kohustatud laenuandjale tagastama, 06.09.2013. a seisuga 21 419,25 eurot /tlk 16/.
4.8.Laenulepingu ülesütlemise ajal mais 2014 kehtinud VÕS § 416 lg 1 järgi võis krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt
kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on esitanud kohtule T. Animägi'le ja V. Feivald'ile 22.05.2014. a edastatud teatised laenulepingu nr 24046 erakorralisest ülesütlemisest /tlk 17-20/. Teatisest nähtuvalt on eelnevalt laenusaajaid 13.03.2014. a hoiatatud laenulepingu ülesütlemisest, kui laenusaajad võlgnevust 14 päeva jooksul ei tasu ning võimaldanud pangaga pidada nimetatud tähtajani läbirääkimis kokkuleppe saavutamiseks võlgnevuse tasumise küsimuse osas. Teatise kohaselt on laenusaajate tagastamata laenusumma võlgnevus 893,82 eurot, intressid 305,79 eurot, viivised 64,63 eurot ning võlamenetlustasu 50 eurot ja muud pangateenused 4,05 eurot. Hageja on sh selgitanud, et lepingu ülesütlemine toob kaasa kogu laenatud summa viivitamatu tagastamise kohustuse.
4.8.1.Eelnimetatud teatisest ei nähtu, mitme osamakse osalise või täieliku tasumisega laenusaajad laenulepingu ülesütlemisel viivituses olid. Samas on laenusaajatele teatises selgitatud, et lepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik maksegraafikus tulevikus ettenähtud laenumaksed (20 347,40 eurot). Arvestades, et laenu tagastamise tähtajaks oli 05.09.2022. a, siis 22.05.2014. a oleva tulevikus ette nähtud laenumaksete summa (20 347,40 eurot) ja jooksva võlgnevuse summa (893,82 eurot) jagamisel 8 aasta (96 kuud) ja 4 kuu (mai 2014 kuni september 2022) peale on laenumakse põhisumma igakuiseks suuruseks ligikaudu 212,41 (21 241,22 / 100) eurot kuus, millele lisanduvad intressid. Eeltoodu alusel saab kohtu hinnangul eeldada, et laenulepingu ülesütlemise ajal olid laenusaajad viivituses enam kui kolme osamakse osalise või täieliku tagastamisega, kuna 22.05.2014. a seisuga oli ainuüksi tagastamata laenusumma osa 893,82 eurot, ning laenuleping on üles öeldud kooskõlas VÕS § 416 lõikes 1 sätestatuga ning laenuandjal oli õigus nõuda laenu kohest tagastamist.
4.9.Hageja on esitanud 23.07.2014. a täitmisavalduse kohtutäiturile O. Kutšmei /tlk 21-22/ laenusaaja T. Animägi vastu, milles nõude sisuks on 01.08.2008. a sõlmitud laenuleping nr 24046 sissenõudja (AS Eesti Krediidipank) ning T. Animägi ja V. Freivald'i vahel ning selle võimalikest lisadest tulenev rahaline nõue: põhiosa summas 21 241,22 eurot, intressid 340,98 eurot, viivised 342,68 eurot ja muu kulu 4,20 eurot. Kokku 21 929,08 eurot. Nõude täitmise tagamiseks on 01.08.2008. a sõlmitud hüpoteegi ja asjaõigusleping võlausaldaja kasuks ja korteriomandile asukohaga *, * (registriosa nr *) on seatud hüpoteek summas 690 000 Eesti krooni (44 099,04 eurot). Võimalusel palus sissenõudja määrata arestimise ja esimese enampakkumise hinnaks 22 000 eurot.
4.10.Hageja on esitanud kohtule 07.07.2016. a tulemi jaotuskava T. Animägi suhtes täiteasjas nr 084/2014/2254 /tlk 23-25/, millest nähtuvalt toimus 06.07.2016. a T. Animägi'le kuuluva kinnisasja registriosa nr * sundenampakkumisel müük ning enampakkumise tulem moodustas 12 500 eurot, mis jaotati järgmiselt: 78,60 eurot kinnisasjale sissenõude pööramisega seotud täitekulud, 19,16 eurot täitemenetluse algatamis tasu, 1239,11 eurot kohtutäituri põhitasu, 11 163,13 eurot AS-le Eesti Krediidipank.
4.11.Hagiavalduse kohaselt kanti võlausaldajale laekunud summast (11 163,13 eurot) 75,50 eurot võla sissenõudmiskulude katteks ja 11 088,08 eurot laenu põhiosa katteks. Eeltoodud arvestuse alusel on hageja laenulepingust tulenev põhinõue kostjate vastu 10 153,14 eurot (21 241,22 - 11 088,08). Hageja on esitanud kostjate vastu põhinõude summas 10 153,09 eurot, seega väiksemas määras ning kohus arvestab hagi lahendamisel hageja esitatud nõude suurusega.
4.12.Kohus leiab, et olukorras, kus hageja nõuab kostjatelt laenulepingujärgset võlgnevust, mis on kostjatel jäänud tasumata pärast lepingut taganud korteriomandi müüki täitemenetluses ja korteriomandi müügist saadud raha ei katnud hageja nõudeid kostjate vastu, saab hageja laenulepingust tulenva põhinõude rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel, s.o kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (3-2-1-169-13, p 11, 25).
4.13.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud intressivõlgnevuse nõude summas 340,98 eurot. VÕS § 401 järgi kohustub krediidisaaja tasuma krediidilt intressi. Vastavalt 01.08.2008. a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 24046 p-le 2.3 on pooled kokku leppinud intressimääraks 6 kuu Euribor + 2,5% aastas /tlk 8/. 24.08.2012. a laenulepingu muutmise kokkuleppe p-s 2.3 on kokku lepitud intressimäär järgmiselt: baasintressi tüüp 6 kuu Euribor, marginaal 2,5% aastas ning lisatingimuste p 2.16.4 järgi on lepingupooled kokku leppinud, et intressimäära minimaalseks tasemeks on 3,42% aastas, st juhul kui baasintress + marginaal langeb madalamale tasemele kui 3,42% aastas, siis rakendatakse laenusaajatele kuni järgmise intressimäära muutumise kuupäevani intressimäära fikseeritult 3,42% aastas /tlk 14/. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud kostjatelt nõudma intressi ning hageja on arvestanud tasumata intressivõlgnevuse suuruseks 340,98 eurot /tlk 3, 22, 27/.
4.14.Hageja on palunud lisaks põhivõlgnevusele ja intressivõlgnevuse välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 4390,63 eurot (69,08 + 4321,55) perioodi eest 09.01.2014-26.05.2014 ja 27.05.2014 kuni 19.04.2017. a /tlk 3, 27/, millist nõuet hageja vähendas hagimenetluses 28.06.2017. a summani 4337,07 eurot (15,52 + 4321,55) /tlk 92-94, 97/.
4.14.1.VÕS § 401 lg 3 ja VÕS § 397 (laenuintress) lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Alates 15.04.2013. a kehtiva (viivist on arvestatud alates 09.01.2014. a) VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on viivise määraks 0,1% päevas (36,5% aastas). Poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 24046 üldtingimuste p 8.1 sätestab, et kui laenusaajad ei tagasta laenusummat või selle osa maksegraafikus märgitud tähtpäevaks, on laenusaajad kohustatud tasuma pangale tähtaegselt tasumata summalt viivist vastavalt hinnakirjale /tlk 11/. Krediidipanga hinnakirjast nähtuvalt on viivisemäär 0,1% päevas /tlk 26/.
4.14.2.Kostja II esitas vastuväite viivisemäärale, mida hageja on arvestanud perioodil 09.01.2014-26.05.2014. a (36,5% aastas) /tlk 72/. Hageja arvestas kostja II esitatud vastuväitega viivise määra osas ning vähendas 28.06.2017. a nimetatud perioodi eest arvestatud viivisenõuet summani 15,52 eurot, arvestades viivist seadusjärgses määras, mis 2014. a esimesel poolaastal oli 8,25% aastas /tlk 92-93/. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud viivist perioodi eest 09.01.201426.05.2014. a määras, mida ta on õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel laenusaajatelt (kostjatelt) nõudma ning puudub täiendav vajadus hinnata kostja vastuväidet viivise määra osas, mida hageja arvestas lepingu kehtivuse ajal (09.01.201426.05.2014. a).
4.14.3.Lisaks esitas kostja II vastuväite ka peale laenulepingu ülesütlemist arvestatud viivisele summas 4321,55 eurot, leides, et see on ülemääraselt suur /tlk 73/. Kohus leiab, et kostja II vastuväide on nimetatud osas sisuliselt põhjendamata ja pole selge, millest tulenevalt peab kostja II arvestatud viivist ülemääraselt suureks.
4.14.4.Hagist ja selle lisadest nähtuvalt on hageja arvestanud peale laenulepingu ülesütlemist viivist alates 27.05.2014. a kuni hagiavalduse esitamiseni 19.04.2017. a seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevuselt /tlk 3, 93/. Viivisekalkulatsioonist nähtuvalt on perioodil 27.05.2014. kuni 28.07.2016. a arvestatud viivist tasumata põhivõlgnevuse summalt 21 241,22 eurot /tlk 27/ ning alates 29.07.2016. a kuni 19.04.2017. a tasumata põhivõlgnevuse summalt 10 153,09 eurot.
4.14.5.Kohus, olles eeltoodud perioodi viivised üle kontrollinud, leiab, et hageja on ilmselt arvestanud seadusjärgset viivist päevamäärades, millest tulenevalt kohus peab kohus hageja viivisenõuet põhjendatuks alljärgnevalt: - Perioodi eest 27.05.2014-28.07.2016. a (viivitatud päevade arv 794) on seadusjärgne viivis 3730,94 eurot (viivisekalkulaator.ee); - Perioodi eest 29.07.2016-19.04.2016. a (viivitatud päevade arv 265) on seadusjärgne viivis 588,77 eurot. Seega on hageja õigustatud eeltoodud perioodide eest kokku nõudma kostjatelt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel kokku summas 4319,71 eurot (3730,94 + 588,77), mitte 4321,55 eurot.
4.14.6.Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ei ole saanud eelpool viidatud perioodil raha kasutada, mille laenulepingu alusel laenas laenusaajatele, on viivis seadusjärgne võimalus saada hüvitist selle eest, et viidatud perioodil ei saanud ta kasutada rahasummat, mis oleks tema käsutuses olnud laenulepingu nõuetekohase täitmise korral. Viivise suurus tuleneb seadusest ning viivise eesmärk on hüvitada eelduslik kahju, mis tekib võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tagajärjel.
4.14.7.Viivise vähendamise eesmärgiks on kaitsta võlgnikku ebamõistlikult kõrgete või ebaproportsionaalselt suurte viivisenõuete eest lepingulistes suhetes. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva juhul hageja nõutud viivis ebamõistlikult kõrge ega ebaproportsionaalselt suur. Seejuures tuleb arvestada ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Kohtu hinnangul ei viivise vähendamine alla seaduses sätestatud ulatuse kuidagi põhjendatud, kuna kostjad on olnud võlgnevuse tasumisega viivituses üle kolme aasta ning pole omal algatusel teinud midagi võlgnevuse vähendamiseks hageja ees.
4.14.8.Lisaks on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on poolel, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-162-12, p 20). Kostja II ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt peab arvestatavat viivist ülemääraselt suureks. Kohus märgib, et kohus kaalub viivise vähendamist võlgniku majandusliku olukorra tõttu alles juhul, kui kohus on juba tuvastanud, et nõutav viivis on ebaproportsionaalselt kõrge, mida käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Viivise vähendamise korral tuleb vaidlusalust viivisemäära võrrelda sama tüüpi finantsteenuste puhul pakutavate viivise määradega ning antud juhul on kohus seisukohal, et krediidiettevõtted ei kohalda tarbijalaenude andmisel üldjuhul viivist väiksemas määras kui seadusjärgses määras.
4.14.9.Kohus on seisukohal, et viivist ei ole üldjuhul põhjendatud vähendada alla seadusjärgse ulatuse ja käesolevas tsiviilasjas puuduvad alused viivise vähendamiseks alla seadusjärgse ulatuse. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määr mõistlik ega ole liigselt koormav.
4.14.10.Küll leiab kohus, et kuna hageja on esitanud ka jooksva viivise nõude seadusjärgses määras põhisummalt 10 153,09 eurot alates 20.04.2017. a, siis piirab kohus viivise väljamõistmist selliselt, et hageja ei ole õigustatud nõudma viivist põhivõlgnevuselt mitte
suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades sissenõutavaks muutunud viivist summas 4335,23 eurot).
4.14.11.Kokku on hageja õigustatud nõudma viivist 4335,23 eurot, s.o perioodi eest 09.01.2014 kuni 26.05.2014. a summas 15,52 ja perioodi eest 27.05.2014 kuni 19.04.2017. a summas 4319,71 eurot ning jooksvat viivist tasumata põhivõlgnevuselt (19.04.2017. a seisuga 10 153,09 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 20.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
4.15.Kostja II on esitanud vastuväite, milles leiab et AS Eesti Krediidipank ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus on tal tulenevalt VÕS § 402 ja § 4034 alusel. Kostjal II puudus laenu taotlemisel igasugune vara, sissetulekuks oli miinimumpalk ning oli äsja emaks saanud. Seetõttu on pank andnud vastutustundetult laenu ega pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.15.1.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei kohaldu VÕS § 4034, kuna laenuleping on sõlmitud 01.08.2008. a ning nimetatud ajal (sh sellele eelnenud ajal, kui toimus laenusaajate krediidivõimelisuse hindamine) ei kehtinud võlaõigusseadus käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis ning võlaõigusseaduses puudus vastutustundliku laenamise põhimõtte õigusinstituut. Tarbijakrediidi osas on vastutustundliku laenamise põhimõte Eesti võlaõiguses sõnaselgelt ette nähtud alates 1. juulist 2011. a.
4.15.2.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus on sätestatud krediidiasutuste seaduses (edaspidi KAS) alates 01.01.2007. a, kuid nimetatud seadus ei näinud ette tagajärgi, mis tulenevad käesoleval ajal kehtivast VÕS § 4034 lõikest 7 (mille kohaldamist kostja II on taotlenud), mis sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
4.15.3.28.01.2008. a jõustunud KAS redaktsiooni § 83 lõige 3 sätestas, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega saab kohus käesolevas asjas hinnata, kas krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva põhikohustuse krediidivõtja suhtes tulenevalt KAS § 83 lõikes 3 sästestatust, s.o hinnanud krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta (RKTKo 3-2-1-169-13, p 21).
4.15.4.Hageja on esitanud kohtule 28.07.2008. a (s.o enne laenulepingu sõlmimist) koostatud krediidiraporti krediiditaotlejate Tamur Animägi (taotleja) ja Veime Freivald'i (kaastaotleja) kohta /tlk 112-114/, millest nähtuvalt on kostjad taotlenud nooreperelaenu summas 459 000 Eesti krooni * linnas * asuva korteri ostuks, tähtajaga 14 aastat. Pakutavaks tagatiseks on I jrk hüpoteek summas 690 000 kroonu ostetavale korteriomandile ning SA KredEx käendus summas 102 000 krooni e 20% tagatise turuväärtusest. Kostja 1 igakuiseks sissetulekuks oli 16 302 + muud tulud 8 232 ehk kokku 24 534 Eesti krooni (1 568 eurot) ja kostja 2 igakuiseks sissetulekuks 7 914 Eesti krooni (505 eurot). Muud olemasolevad kohustused kostjatel puudusid. Kehtivad maksehäired puudusid. Raporti koostaja hinnang taotlejate krediidiväärsusele olid: plussid - likviidne tagatis ja omafinantseering 51 000 krooni,
miinused - töötab ehitusel Soomes, pere Eestis. Kuna V. Freivald'i sissetulekud ei laekunud Krediidipanka, siis nõudis hageja kostjalt II 6 kuu konto väljavõtte esitamist, mis on hageja poolt esitatud ka kohtule /tlk 115-119/. Kostja II konto väljavõttest nähtuvalt olid kostja II sissetulekud kuue kuu jooksul enne laenu taotlemist järgnevad: jaanuaris 2008. a 15 890 Eesti krooni (1015,56 eurot), veebruaris 2008. a 19 367 krooni (1237,78 eurot), märtsis 2008. a 15 673 krooni (1001,69 eurot), aprillis 2008. a 522 krooni (33,36 eurot), mais 2008. a 7034 krooni (449,55 eurot), juunis 2008 sissetulekud puudusid, juulis 2008. a 5410 krooni (345,76 eurot). Laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi hindamiseks on koostatud 30.0602.07.2008. a Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnang /tlk 98-110/, milles on korteri turuväärtuseks hinnatud 510 000 Eesti krooni (32 594,94 eurot).
4.15.5.Hageja vastuse kohaselt võeti laenu väljastamisel arvesse kostja 1 igakuist netotulu 16 302 Eesti krooni, millest suurim võimalik laenu kuumaks 4500 Eesti krooni moodustas 27,60% kostja 1 netosissetulekust /tlk 93/, mis nähtub ühtlasi hageja esitatud krediidiraporti pst VIII /tlk 113/.
4.15.6.Eeltoodust nähtuvalt on kostjate igakuiseks näidatud netosissetulekuks olnud nende krediidivõimelisuse hindamise ajal 32 448 Eesti krooni (16 302 + 8232 + 7914), s.o 2073,81 eurot. Hageja on seejuures laenu andmisel arvestanud reaalse netossissetulekuga summas 16 302 Eesti krooni ning laenu tagatiseks oleva korteriomandi turuväärtusega 510 000 Eesti krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et laenuandja (hageja) on laenu andmisel hinnanud krediidisaajate krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikutele, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Kohus nõustub seejuures hagejaga, et esimestel aastatel (neljal aastal) on kostjad olnud võimelised võetud kohustusi täitma ning esimesed makseraskused ilmnevad kohtule 24.08.2012. a laenulepingu muutmise kokkuleppest, milles on võimaldatud laenusaajatele mh maksepuhkust.
4.15.7.Asjaolu, et laenuandja on hinnanud kostja 1 ja kostja 2 krediidivõimelisust ühiselt, ei muuda eeltoodud seisukohta, kuna kostja 2 on laenu kaastaotleja, seega on kostja 1 ja kostja 2 soovinud ühise laenukohustuse võtmist, mida kinnitab ka hageja esitatud krediidiraport /tlk 112/. Kui laenu soovitakse võtta koos kaastaotlejaga, arvestab pank ka tema sissetulekuid ning kaastaotleja vastutab laenu tagasimaksmise eest samaväärselt laenuvõtjaga. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Käesolevas asjas nähtub laenulepingu üldtingimustest, et laenusaajad on lepingu kontekstis laenusaaja ja kaaslaenusaaja ühiselt /tlk 10/ ning laenusaajad kohustuvad laenusumma tagastama maksegraafikus fikseeritud tähtpäevadel ning summas /p 9.1, tlk 11/ ning laenusaajad vastutavad kogu oma varaga lepingust tulenevate maksekohustuste täitmise eest /p 11.1, tl 12/. Eeltoodust nähtub, et laenuandja on käsitlenud laenusaajaid laenu andmisel ühiselt ning seega on kohtu hinnangul põhjendatud ka laenusaajate krediidivõimelisuse ühine hindamine.
4.15.8.Kohus on seisukohal, et krediidivõimelisuse hindamise juurde kuulub ka krediidisaaja enda riisikosfäär ning kostja 2 pidi krediidisaajana siiski ka ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita ja krediidiandja ei saa ette näha kõiki krediidisaaja maksevõimet ähvardavaid ohte. Tarbijast krediidisaajal on küll vähem finantsanalüüsi kogemust, kuid tal on parem ülevaade sellest, kas teda või tema pereliikmeid võiks ähvardada ühel või teisel põhjusel töö kaotamine, tervisliku seisundi oluline halvenemine vms.
4.15.9.24.08.2012. a laenulepingu muutmise kokkuleppest nähtuvalt ei suurendatud kostjate laenukoormust, vaid fikseeriti laenu netosumma (22 970,47 eurot), madalaim intressimäär aastas ning võimaldati maksepuhkust ning 06.09.2013. a laenuleping muutmise kokkuleppega fikseeriti laenu netosumma (21 419,25 eurot) ja võimaldati maksepuhkust. Seega ei ole
laenuandja laenulepingu muutmise kokkulepetega kostjate (laenusaajate) olukorda raskendanud, st laenukoormust ei ole suurendatud, vaid on fikseeritud olemasolev võlgnevus ning võimaldanud sealjuures maksepuhkust.
4.15.10.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja on laenu andmisel kostjatele täitnud temal KAS § 83 lõikest 3 tuleneva kohustuse ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.16.Ühtlasi kohus selgitab kostjale II, et asjaolu, et kostja II ei ole võimeline käesoleval ajal laenu tagasi maksma, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus selgitab, et kui kostja II sissetulekuteks on vaid peretoetused (lasterahad) ja toimetulekutoetused, siis tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 punktidest 1, 3 ja 7 ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja seadusel põhinevale elatisele.
5.Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostjate vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 10 153,09 eurot, intressinõudes summas 340,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 4335,23 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 1,84 eurot. Hageja on vähendanud 28.06.2017. a vastuses viivise nõuet 53,56 euro võrra (69,08-15,52).
6.Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind 15 696,95 eurot, s.o laenu põhiosa võlgnevus 10 153,09 eurot, intressivõlgnevus 340,98 eurot, viivise võlgnevus 4390,63 eurot ja 1 aasta eest arvestatud seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt (10 153,09 eurot) summas 812,25 eurot.
7.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7.1.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (14884,70 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 14 829,30, s.o põhinõude summas 10 153,09 eurot, intressivõlgnevuse summas 340,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 4335,23 eurot) 99,6% ulatuses kostjate ja 0,4% ulatuses hageja kanda.
7.2.Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludest, s.o riigilõivust 697,20 eurot.
7.3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.
7.4.12.07.2017. a määrusega kohustas maakohus hagejat tasuma asja läbivaatamise kulude (tõlkekulude) katteks 120 eurot. Hageja tasus asja läbivaatamise kulud kohtule 31.07.2017. a /tlk 128/. Kuna kohtul õnnestus välja selgitada kostja I viibimiskoht, langes ära vajadus menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale * keskasutuse vahendusel, mistõttu langes ära ka menetlusdokumendi tõlkimise vajadus.
7.5.TsMS § 150 lg 7 järgi kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras.
Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist tagastada asja läbivaatamise kulud summas 120 eurot hageja kontole, millelt asja läbivaatamise kulud kohtule tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.