ETTL, KT ja AL (hagejad) esitasid 11.05.2017 Harju Maakohtule hagi VO (kostja) vastu, paludes kohtul tuvastada, et kostjal puuduvad OÜ RESTMEC (registrikood 10832782, edaspidi RESTMEC) juhatuse liikme volitused.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-7408
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejad RESTMEC osanikud ja kuni 30.03.2017 kuulusid nad ka osaühingu juhatusse. 30.03.2017 toimunud RESTMEC osanike korralisel koosolekul kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi OM. Uue juhatuse liikme valimiseks esitas oma kandidatuuri kostja. Vaatamata sellele, et kostja ei saanud piisavalt poolthääli, sai ta uueks juhatuse liikmeks teiste kandidaatide puudumise tõttu. 03.05.2017 kanti kostja RESTMEC juhatuse liikmena äriregistrisse. 19.04.2017 toimunud osanike koosolekul võeti vastu otsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks. Kostja nimetatud otsust ei tunnistanud ja ta esitas samal päeval äriregistrile avalduse, milles väitis end olevat ainsaks RESTMEC juhatuse liikmeks ning kinnitas, et hagejate volitused juhatuse liikmetena on lõppenud. 11.05.2017 määrusega Tartu Maakohtu registriosakond kustutas äriregistrist kande hagejate kui RESTMEC juhatuse liikmete kohta. Seega nähtub äriregistri ebaõigest kandest, et osaühingu juhatusse kuulub üksnes kostja. RESTMEC tegeliku juhatuse tegevus on sellest oluliselt häiritud, kuivõrd kostja käitumine annab alust eeldada, et lisaks igapäevase juhtimise pärssimisele ning äriühingule jätkuvate kulude tekitamisele võib kostja tekitada osaühingule täiendavat kahju.
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna ta ei ole õige kostja. Antud juhul on õige kostja osaühing, sest kostja ja hagejate vahel puudub õigussuhe. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 15.08.2017 määrusega hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda.
5.Maakohus asus seisukohale, et hagejad (osanikud) ei saa esitada hagi juhatuse liikme vastu, kuivõrd nende vahel puudub vastav õigussuhe. Kuivõrd õigussuhe on juhatuse liikmel osaühinguga ja osanikel osaühinguga, mitte otse juhatuse liikmega, siis saavad osanikud vaidlusaluse tuvastusnõude esitada üksnes RESTMEC vastu. TsMS § 368 lg 1 ei sätesta antud juhul iseseisvat õiguslikku alust osanikele nõude esitamiseks otse juhatuse liikme vastu.
6.Maakohus selgitas, et juhatuse liige valitakse osanike poolt (äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4) ning juhatuse liikme õiguste ja kohustuste lõpetamine saab toimuda vastava üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise kaudu (ÄS § 1771, § 178). Lisaks näeb ÄS § 184 lg 5 ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.
Määruskaebus
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-7408
7.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses paluvad hagejad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
8.Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud juhul on kohane õiguskaitsevahend esitada hagi osaühingu vastu, kuna nad ei nõua ühegi osaühingu otsuse kehtetuks tunnistamist. Hagejad ei esitanud kohtule hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks, kuna kostja on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud RESTMEC 19.04.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsuse alusel. Hagejatele teadaolevalt ei ole kohus tuvastanud 19.04.2017 osanike koosolekul vastu võetud kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise otsuse tühisust.
9.Hagejatel ei ole etteheiteid osaühingule. Hagejate huvi on suunatud juhatuse liikmete koosseisu kindlaks tegemisele. Hagejatel on nõue isiku vastu, kes ei tunnista 19.04.2017 osanike koosolekul õiguspäraselt vastu võetud osanike otsust. Sellise võimaluse annab osanikele TsMS § 368 lg 1.
10.Lisaks leiavad hagejad, et kohus ei ole nõuetekohaselt täitnud selgitamiskohustust. Hagejad on seisukohal, et antud juhul tulnuks kohtul esitada oma seisukoht kostja valiku osas ning sellega oleks võimaldatud hagejatel vajadusel kostja asendada või kaasata osaühing kaaskostjana. Menetluse edasine käik
11.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus, ning TsMS § 368 lg-st 1 ei tulene osanikele iseseisvat õiguslikku alust nõude esitamiseks otse juhatuse liikme vastu. Ka kolleegiumi hinnangul on osanike esitatud tuvastusnõude puhul kohaseks kostjaks osaühing. Ainult juhatuse liikme vastu esitatud tuvastushagi võib kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
15.Samas nõustub kolleegium määruskaebuse väidetega selgitamiskohustuse puuduliku täitmise kohta. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi peab kohus eelmenetluses mh välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning menetlusosaliste ringi. TsMS § 329 lg 3 järgi peab kohus õigeaegselt tegema kõik
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-7408 vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks. Kohus peab menetluse igas staadiumis aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Viidatud sätetest tulenevalt pidanuks maakohus juhtima esmalt hageja tähelepanu sellele, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, ning võimaldama esitada kostja asendamise taotluse (TsMS § 208 lg 1) (vt ka Riigikohtu 22.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p-d 16-18). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks käesoleval juhul neid eelmenetluse ülesandeid täitnud. Need minetused võisid kaasa tuua TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise osas hagejate jaoks üllatava lahendi tegemise.
16.Kolleegiumi hinnangul on selgitamiskohustuse puudulik täitmine praegusel juhul menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis tingib vaidlustatud määruse tühistamise ja asja maakohtule tagasisaatmise. Maakohus peab edasises menetluses andma hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaja kostja asendamise taotlemiseks TsMS § 208 lg 1 järgi. Kui hageja puuduseid ei kõrvalda, saab jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata.
17.Kolleegium märgib, et hagejad on 11.07.2017 menetlusdokumendis taotlenud käesolevas asjas menetluse peatamist kuni tsiviilasja nr 2-17-7658 lahendamiseni. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu ei ole maakohus seda taotlust lahendanud. Tsiviilasjas nr 2-17-7658 on lahendamisel kostja osaniku OM hagi RESTMEC osanike 19.04.2017 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.
18.Juhul kui hageja esitab järgneva menetluse käigus hagi materiaalõiguslikult kohase kostja vastu, tuleks maakohtul kolleegiumi hinnangul kaaluda käesolevas asjas menetluse peatamist tsiviilasjas nr 2-17-7658 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd hagejad seostavad kostja juhatuse liikme volituste puudumist tema tagasikutsumisega RESTMEC osanike 19.04.2017 koosoleku otsustega, tuleb mõlemas asjas sisuliselt otsustada RESTMEC osanike 19.04.2017 koosoleku otsuste kehtivuse üle ning selleks tuvastamist vajavate põhiliste asjaolude ring on kattuv. Juhul kui kohus menetlust TsMS § 356 lg 1 alusel ei peata, võib tekkida olukord, kus kohtud võivad asuda osanike 19.04.2017 koosoleku otsuste kehtivuse osas erinevatele seisukohtadele. Seega tekib vastuoluliste lahendite oht.
19.Lisaks rõhutab kolleegium, et TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Juhul kui tsiviilasjas nr 2-17-7658 hagi rahuldatakse, siis kehtib selline kohtuotsus (osanike otsuse tühisuse tuvastamise kohta) ÄS § 1771 lg 4 ja § 178 lg 5 (nende koostoimes), tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 8 esimese lause ja TsMS § 457 lg 5 järgi kõigi RESTMEC osanike ja juhatuse liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud. Taolises olukorras ei saa hagejad käesolevas asjas enam
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-7408 esitada väidet, et 19.04.2017 koosoleku otsused (sh otsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta) siiski kehtivad. Samuti langeks hagejatel kolleegiumi hinnangul ära tuvastushuvi (TsMS § 368 lg 1) ning maakohtul tuleks kaaluda hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Käesolevas asjas esitatud tuvastushagiga ei saa saavutada otsust, mis oleks TsMS § 457 lg 5, TsÜS § 38 lg 8 esimese lause ja ÄS § 1771 lg 4 ja § 178 lg 5 järgi siduv kõigile RESTMEC osanikele ja juhatuse liikmetele. Viidatud sätete järgi oleks selliselt siduv üksnes otsus, millega on tunnistatud osanike üldkoosoleku otsus kehtetuks või tuvastatud selle tühisus (vt ka Riigikohtu 05.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 23; 12.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22).
20.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.