1.Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H.V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
2-23-8224 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule 06.06.2023 hagi H.V vastu. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 28.08.2023 määrusega. 27.03.2024 saadeti tsiviilasi 06.03.2024 kohtualluvuse määruse alusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Nõude aluseks on Fresh Finance OÜ ja H.V vahel 31.10.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX. Sõlmitud lepingu alusel väljastas võlausaldaja kostjale laenu summas 7400,75 eurot. Kostja kohustus maksegraafiku alusel laenu tagastama igakuiste maksetega viimase osamakseni 15.10.2025. Kostja tasus osamakseid kuni 15.03.2020 osamakseni, kostja tasus osaliselt 15.04.2020 ja 15.05.2020 osamaksed ning alates 15.06.2020 kostja makseid ei tasunud. Eelnevast tulenevalt saatis võlausaldaja 17.09.2020 kostjale teatise lepingu erakorralisest ülesütlemisest ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja 08.10.2020 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas nõude 08.12.2020 hagejale Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud hagejale ositi summa 2862,58 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks. Lepingust tulenev põhivõlgnevus on hagi esitamisel summas 4229,73 eurot, intresside võlgnevus summas 1033,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 3041,23 eurot (seisuga 06.06.2023) ning millele lisandub sissenõudmistasu summas 35 eurot ja lepingu haldustasu 16,83 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuvalt viivised põhinõudelt selle täieliku tasumiseni alates 07.06.2023 lepingus kokku lepitud määras 27% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, milleks hageja on märkinud riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja 28.08.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 02.02.2024 isiklikult allkirja vastu tähtsaadetisega. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
2
2-23-8224 asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
3.1.Fresh Finance OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 31.10.2019 laenuleping nr XXX, mille alusel on kostja saanud oma kasutusse laenuna summa 7400,75 eurot. Lepingu kohaselt oli intressi määr 27% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,87% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud täielikult kuni 15.03.2020 osamakseni, s.o summas 995,20 eurot (hagile lisatud maksegraafiku põhjal), osaliselt tasunud 15.04.2020 ja 15.05.2020 osamakseid ja pärast nõude loovutamist hagejale summa 2862,58 eurot.
3.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
4.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
4.1.Fresh Finance OÜ loovutas nõude hagejale, nõude loovutamise teatis on 29.12.2020 saadetud kostjale. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
5.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §
3
2-23-8224 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
7.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal.
7.1.Hagiavalduses puudub selgitus laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tegevuste kohta. Kohus kohustas hagejat 28.02.2025 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas hagejat esitama andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, kuidas kontrollis krediidiandja kostja esitatud andmeid (kostja olemasolevate finantskohustuste ja rahaliste väljaminekute kohta, millest nähtub kostja tegelik krediidivõimelisus, kas krediidiandja kontrollis kostja pangakonto väljavõtteid, et kontrollida kostja krediidivõimelisust sissetulekute ja väljaminekute arvestuses). Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb välja tuua arvestus kostja tehtud tagasimaksete kohta ning esitada kohtule ka uuesti määratud tagasimaksed kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
7.2.Hageja on kohtunõude kätte saanud 12.03.2025 avaliku e-toimiku vahendusel, kuid hageja ei ole kohtunõudele tähtajaks 26.03.2025 vastust esitanud.
7.3.Kohus andis 28.02.2025 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada asjaolud ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduses puudub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandja poolse tegevuse kohta, samuti ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal kohus saaks krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida. Hagiavaldusest ei selgu täpne kostja tagasimaksete summa, kuna kostja on hagi järgi osade maksetega viivituses olnud osaliselt. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid, kuidas krediidiandja on kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ning teabe kogumist ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja sissetulekute kohta, sh selgitusi ega tõendeid, kui suur oli kostja sissetulek ja kas ning kuidas seda kontrolliti. Kohus ei saa asuda hagiavalduse põhjal seisukohale, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija
4
2-23-8224 krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
8.1.Kohus palus hagejal 28.02.2025 kohtunõudele vastates esitada andmed kostja tagasimaksete kohta ning ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 sätestatu järgi. Hageja ei ole esitanud täpset arvestust kostja tagasimaksete kohta ega ümberarvestust. Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks ka kostjale laenatud ja tagasimakstud summade vahet põhiosa nõudes.
8.2.Ilma krediidiandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud.
8.3.Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale 17.09.2020 laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivituses. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
8.4.Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, mida kohus selgitas 28.02.2025 kohtunõudes, tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid konkreetselt hagiavaldusest nähtuvalt (992,2 eurot + 2862,58 eurot) ja lepingu tingimusi tagasimaksete osas, ei oleks kostja uue maksegraafiku määramise korral põhiosa tagasimaksetega viivituses olnud 08.10.2020. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.
9.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõue selge ning tuleb jätta rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõuded.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja
5
2-23-8224 kanda. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.