Scandinavian Window OÜ hagi EST Facade OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
nende Hageja: Scandinavian Window OÜ (registrikood: 12047685, asukoht: Ringtee 26, 51013 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andres Kalm (Advokaadibüroo VARUL, Kaluri 2, 51004 Tartu, epost: [email protected]); Kostja: EST Facade OÜ (registrikood: 12129472, asukoht: Ringtee 10, 51013 Tartu, e-post: [email protected], seaduslik esindaja juhatuse liige Lauri Liblik). 19. september 2017. a. Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlusosalised esindajad
Protokollija
ja
istungisekretär Liisi Lokk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Scandinavian Window OÜ hagi EST Facade OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista EST Facade OÜ-lt tulenevalt arve nr 1609-022;30.09.2016. a tasumisega viivitamise eest viivis 853,12 eurot Scandinavian Window OÜ kasuks.
3.Välja mõista EST Facade OÜ-lt tulenevalt arve nr 1612-008 alusel lepingujärgne põhivõlg 1373,73 eurot ja viivis 232,60 eurot Scandinavian Window OÜ kasuks.
Välja mõista EST Facade OÜ-lt kahju 564,00 eurot Scandinavian Window OÜ kasuks.
5.Välja mõista EST Facade OÜ-lt viivis kahjult (564 eurot) 26,82 eurot alates 21.03.2017. a kuni 23.10.2017. a Scandinavian Window OÜ kasuks.
6.Välja mõista EST Facade OÜ-lt Scandinavian Window OÜ kasuks viivis kahjult (564 eurot) alates 24.10.2017. a kuni kahjunõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud EST Facade OÜ kanda.
2.Välja mõista EST Facade OÜ-lt Scandinavian Window OÜ kasuks menetluskulud summas 2748,00 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb EST Facade OÜ-l tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 21-23).
1.Scandinavian Window OÜ (hageja) ja EST Facade OÜ (kostja) sõlmisid 11.08.2016. a töövõtulepingu nr XXX, millega kostja tellis hagejalt akende paigalduse aadressil XXXX XX, Tartus.
2.Hageja esitas kostjale lepingu järgi teostatud tööde alusel 30.11.2016. a akti nr 2 summas 1 938,35 eurot + km. Kostja ei esitanud lepingu p-s 9.3 ettenähtud aja jooksul akteeritud töödele vastuväiteid ning sellega loeti tööd vastu võetuks. Hageja väljastas akti alusel 05.12.2016. a arve nr 1612-008, koos käibemaksuga summas 2 326,02 eurot maksetähtajaga 19.12.2016. a. Kostja on arve tasunud üksnes osaliselt, summas 952,59 eurot. Seega on nimetatud arvest tasumata 1 373,73 eurot (2 326,02 – 952,59). Tulenevalt lepingu p-st 4.10 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 1% arve summast iga tähtaega ületatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata summast. Seega on hagejal kostja vastu ka viivisenõue 10% tasumata arve summast e. 232,60 eurot.
3.Hagejal on kostja vastu samuti täiendav viivise nõue tulenevalt aktist nr 1. Hageja esitas kostjale lepingu järgi teostatud tööde alusel 30.09.2016. a akti nr 1 summas 13 787,29 eurot + km ja akti alusel väljastas hageja kostjale 30.09.2016. a arve nr 1609-022 koos käibemaksuga summas 14 218,73 eurot maksetähtajaga 14.10.2016. a. Kostja tasus arve alles 20.10.2016. a ehk 6päevase viivitusega. Tulenevalt lepingu p-st 4.10 on hagejal kostja vastu viivisenõue 6% arve summast e. 853,12 eurot.
4.Kuna kostja alustas võlgnetava arve nr 1612-008 tasumist alles 26.01.2017. a, seega pärast õigusabi kaasamist 10.01.2017. a, siis palub hageja kostjalt VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel välja mõista kohtuvälise esitamisega tekkinud õigusabikulud käibemaksuta summas 564,00 eurot ning nimetatud nõudeosalt 564,00 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja
leiab, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on ettenähtav, et kohustuse rikkumisel võib kahjustatud lepingupool oma õiguste efektiivsemaks maksmapanekuks pöörduda advokaadi poole ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas aktsepteeritud suuruses (120 eurot/h). Samuti palub hageja tulenevalt TsMS §-st 367 kostjalt viivise väljamõistmist kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5.Vastuses kostja vastusele (tl 75-82) märgib hageja, et kostja ei vaidlusta asjaolu, et akt nr 1 edastati talle 30.09.2016. a allkirjastamata kujul ning kostja viide akti allkirjastamise ajale on asjakohatu, sest leping ei nõua akti edastamisel akti allkirjastamist. Lähtuda tuleb akti esmakordse esitamise ajast. Kostja sai 30.09.2016. a esitatud aktiga tutvuda lepingus sätestatud tähtaja (kolme tööpäeva) jooksul, mille järel akt esmalt hageja poolt 07.10.2016. a ja seejärel kostja poolt 10.10.2016. a allkirjastati. Kostja on oma 10.10.2016. a e-kirjas hagejale ning ka arve tasumise maksekorralduses arve tasumise tähtajaks märkinud 14.10.2016. a. Seega on kostja nõustunud sellega, et kohustus muutus sissenõutavaks 14.10.2016. a ning hageja ei ole käitunud viivisenõude esitamisel pahauskselt. Viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna viivis on maksimaalselt piiratud 10% arve summast ning tegemist on poolte vahel eraldi läbi räägitud lepingutingimustega (lepingu p 4.10). Kostja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud. Tööde lõplikuks valmimiseks oli siiski vajalik viimaste välimiste teipide paigaldamine väikestel akendel, milleks oli omakorda vajalik, et objekti teljele C paigaldataks tellingud. Kostja viivitas tellingute paigaldamisega, mistõttu hageja ei saanud nimetatud töid õigeaegselt teostada. Tulenevalt lepingu p-dest 3.4.2 ja 3.4.3 pikeneb lepingu tähtaeg automaatselt kui muudatuste tegemise vajadus on põhjustatud tellija poolt oma kohustuste rikkumisest või kui töövõtjale ei anta tööfronti õigel ajal üle. Seetõttu esitas hageja akti nr 2 mitu korda, 12.10.2016. a ja 11.11.2016. a. Kolmandas aktis, 23.11.2016. mis kostjale esitati, oli maha arvatud välimiste teipide hind 79,68 eurot. Hageja lubas teibid paigaldada siis, kui tellingud on püsti. Kuigi kostja tugines varasemate aktide puhul just teipide paigaldamata jäämisele, keeldus ta ka 23.11.2016. a akti aktsepteerimast. 29.11.2016. a saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et tellinguid on paigaldatud ja aknad saab ära teipida. Hageja lõpetas tööd kohe järgmisel päeval 30.11.2016. a ja edastas siis arve aluseks olnud lõppakti. Hageja kohustuseks ei olnud akendelt kleebiste eemaldamine. 30.11.2016. a akti esitamise hetkeks olid kleebised jäänud 5 aknale ning kuna kostja keeldus kleebistele tuginedes järjepidevalt esitatud arvet maksmast, otsustas hageja, et eemaldab ka viimased kleebised ning saatis kostjale selle kohta 16.01.2017. a nn null-akti. Kostja leidis seejärel, et pärast kleebiste eemaldamist oleks hageja pidanud kostjale esitama uue arve. Hagejale jääb kostja selline nõue arusaamatuks. Osas, milles kostja on hagejale ette heitnud viivitust (teipide paigaldamine 3 aknale), tulenes viivitus kostjast endast, sest kostja ei paigaldanud õigel ajal vajalikke tellinguid. Seega tekkis kostjal kohustus tasuda võlgnetav arve hiljemalt 14 päeva jooksul akti esitamisest 30.11.2016. a. Kostja on arve maksmisega viivitanud vähemalt 10 päeva, mistõttu kostjal tuleb ühtlasi maksta arvelt viivist 10%. Igal juhul tekkis hagejal õigus nõuda arve tasumist täissummas 16.01.2017. a esitatud akti alusel. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et hageja on tööde teostamisega viivitanud ja see viivitus ei tulene kostjast, palub hageja vähendada leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista: - põhinõue summas 1 937,73 eurot (1 373,73 eurot tasumata arvest nr 1612-008 + 564 eurot kahju VÕS § 128 lg 3 alusel). - viivised põhinõude 1 373,73 euro suuruselt osalt summas 232,60 eurot.
-
viivised hagiavalduse esitamisest otsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras arvutatuna põhinõude 564 euro suuruselt osalt. viivised otsuse tegemisest VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras arvutatuna põhinõude 564 euro suuruselt osalt. viivised (põhinõudelt, mis on enne hagi esitamist rahuldatud ja mida käesolevas hagis ei nõuta) summas 853,12 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 69-72).
7.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja esitas hageja poolt esitatud aktile nr 2;30.11.2016. a summas 1938,35 eurot ettenähtud aja jooksul vastuväited nii enne akti esitamist kui ka sellele järgnevalt. Aktis nr 2 kirjeldatud tööd esitas hageja kostjale akteerimiseks ka 12.10.2016. a, 11.11.2016. a ja 23.11.2016. a. Vastuväited 12.10.2016. a esitatud aktile nr 2 esitas kostja 13.10.2016. a. Hoolimata asjaolust, et kostja poolt välja toodud puudused jäid hageja poolt kõrvaldamata, fabritseeris hageja järjepidevalt uusi samasisulisi akte. Hageja lõpetas kõik lepingulised tööd objektil alles 16.01.2017. a, mille kohta esitas hageja kostjale ka akti nr 3. Tulenevalt eeltoodust ei saanud 30.11.2016. a hageja poolt esitatud akt nr 2 kui objekti lõppakt kuidagi sisaldada kõiki töövõtulepingu alusel teostatavaid töid ning seega ei muutunud selle akti alusel 19.12.2016. a sissenõutavaks hageja lõplik lepingust tulenev tasunõue ning hageja viivisenõue on alusetu.
Kostja ei nõustu hageja arvutuskäiguga, mille tulemusena oleks kostjal arvest nr 1612-008 tasumata 1 373,73 eurot. Kostja on 02.02.2017. a edastanud hagejale parandatud viivise arve summas 1 373,73 eurot, mille aluseks on töövõtulepingu punktis 3.3. sätestatud tööde lõpliku üleandmise tähtaja, s.o. 09.10.2016. a, rikkumine hageja poolt. Lepingu punkti 3.6. järgi on tellijal tööde tähtaja ületamise korral õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,1% kokkulepitud töö maksumusest iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% töö maksumusest. Tööde lõpliku üleandmise päevaks on akti nr 3 kohaselt 16.01.2017. a, mistõttu on leppetrahvi kohaldamine summas 1 373,73 eurot, s.t 5% ulatuses lepingu maksumusest, põhjendatud ning mille on kostja tasaarveldanud hagejale lepingu alusel tasumisele kuuluvat lõppsummat ning seega puudub hagejal kostja vastu nõue tulenevalt arvest nr 1612-008.
9.Akt nr 1 on hageja poolt allkirjastatud 07.10.2016. a ja kostja poolt 10.10.2016. a. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt muutusid 07.10.2016. a esitatud akti alusel üleantavad tööd vastuvõetuks ja tasunõue sissenõutavaks siiski 30.09.2016. a esitatud akti ja arve alusel, mistõttu ei ole kostja arve tasumisega viivitanud. Kostja tasus arve 10 päeva pärast akti allkirjastamist.
10.Kostja hinnangul on viivisenõudest teavitamine ja viivisenõude esitamine 3 kuud pärast väidetavat lepingurikkumist vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega. Juhul, kui kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks, palub kostja kohtul viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada, sest antud asjaoludel on viivisesumma määras 1% päevas summas 853,12 eurot ebamõistlikult suur, sest kostja põhikohustused hageja ees on täies ulatuses täidetud.
11.Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping on hageja tüüpleping, millest tulenevate õiguste ja kohustuste mõistmiseks ei ole hageja poolt näidatud ulatuses ja maksumuses õigusabi kasutamine põhjendatud. Kostja teostas oma makse pärast kõigi lepingujärgsete tööde teostamist hageja poolt ning aktiga nr 3 üleandmist 16.01.2017. a. Kuivõrd hageja rahalised nõuded kostja vastu on tervikuna alusetud, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja kahjunõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 11.08.2016. a töövõtulepingu nr XXX, mille p-i 2.1 kohaselt hageja kohustus paigaldama aknad aadressile XXXX XX, Tartus. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja on lepingus kokkulepitud tööd teostanud.
13.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: -
Kas hagejal on õigus nõuda viivist 30.09.2016. a esitatud akti nr 1 alusel väljastatud arve tasumisega viivitamise eest summas 853,12 eurot. Kas akt nr 2; 30.11.2016. a, kui objekti lõppakt, sisaldas kõiki töövõtulepingu alusel teostatud töid ning kas akti nr 2 alusel muutus hageja tasunõue sissenõutavaks või mitte. Kas kostja poolt esitatud tasaarvestus on põhjendatud. Kas hageja õigusabikuludest tulenev kahjunõue summas 564 eurot on põhjendatud.
14.Kohus võtab esmalt seisukoha hageja poolt akt nr 1 alusel kostjale väljastatud arve nr 1609022 osas (I), seejärel hageja nõude akt nr 2 alusel väljastatud arve nr 1612-008 ja kostja esitatud tasaarvestuse osas (II), siis õigusabikuludest tuleneva kahju nõude osas (III) ja viimasena menetluskulude osas (V). I
15.Töövõtulepingu makse tingimustest (tl 28) nähtuvalt makstakse kõik muud maksed, peale ettemaksu, 14 päeva jooksul pärast akti esitamist. Akte esitatakse üks kord kuus, kuu lõpus, viimane akt esitatakse peale tööde lõppu, mitte kuu lõpus.
16.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja esitas talle akti nr 1, 30.09.2016. a (tl 38) ja arve nr 1609-022 (tl 40) 30.09.2016. a summas 14218,73 eurot ning et kostja maksis arve ära 20.10.2016. a (tl 41). Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust pidi kostja arve nr 1 ära maksma hiljemalt 14.10.2016. a. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 9.3 ei tulene, et arve tasumise tähtaeg hakkab kulgema akti allkirjastamisest. Seega hilines kostja arve maksmisega 6 päeva ning hageja nõue kostjalt viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud.
17.Hageja tugineb oma nõudes kostjalt viivise saamiseks lepingu p-le 4.10, mille kohaselt on hageja õigus tasumisega viivitamisel nõuda kostjalt viivist 1% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve summast.
18.Kohus on seisukohal, et kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet.
19.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele akti nr 1 alusel väljastatud arve nr 1609022 tasumisega viivitamise eest viivised summas 853,12 eurot. II
20.Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega
viivitamine. Rikkumise olemasolu üle ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning kas täitmine on kohane või mitte.
21.VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvesse võttes tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
22.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Mh saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu.
23.Kostja väitel keeldub ta hagejale arve nr 1612-008 (tl 36) järgi tasu maksmast peamiselt seetõttu, et hageja rikkus töövõtulepingu p-s 3.3 sätestatud tööde lõplikku üleandmise tähtaega. Kostja on seisukohal, et hageja suutis kõik lepingujärgsed tööd kõrvaldada alles 16.01.2017. a ning seega on kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue 5% lepingu summast, s.o. 1373,73 eurot.
24.Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3.3 nähtuvalt kohustus töövõtja tellijale töö üle andma hiljemalt 09.10.2016. a. Lepingu p-s 9 on pooled kokku leppinud tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra, mille p 9.1 nägi ette, et töövõtja annab töö või selle osad tellijale üle vastava aktiga. Lepingu p 9.3 kohaselt kohustus tellija töövõtja poolt esitatud akti ja ning teostatud tööd kolme tööpäeva jooksul esitamisest üle vaatama ja allkirjastama. Kui tellija seda ei tee, siis loetakse tööd nõuetekohaselt teostatuks ja tellija poolt vastuvõetuks automaatselt. Lepingu p 9.4 tulenevalt pidi tellija tööde vastu võtmise keeldumisel esitama kolme tööpäeva jooksul töövõtjale oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Sellisel juhul fikseeritakse vastavas aktis kõik tööl esinevad puudused. Lepingu p 9.6 nägi ette, et kui töö on puudustega, siis on töövõtja kohustatud kõrvaldama tööl esinevad puudused omal kulul ja omade vahenditega, kokkulepitud tähtajaks. Tellija ei saa nõuda puuduste kõrvaldamist pärast vastuväidete esitamiseks ettenähtud aja möödumist.
25.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on 30.11.2016. a edastanud kostjale teostatud tööde akti nr 2 (tl 35) ning 05.12.2016. a arve nr 1612-008 summas 2326,02 eurot (tl 36). Kostja tasus esitatud arve 26.01.2017. a ja 02.02.2017. a kokku summas 952,52 eurot (tl 37).
Kostja on tasaarvestanud hageja nõude lepingu p-ist 3.6 tulenevalt viivisearvega nr 01/17; 26.01.2017. a (tl 66). Kostja on seisukohal, et kuna hageja rikkus tööde üleandmise tähtaega, siis tuleb hagejal tasuda kostjale leppetrahvi summas 1 373,73 eurot, mis tuleb hageja nõudega tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on tasaarvestuse avalduse teinud oma vastuses hagiavaldusele 10.04.2017. a (tl 69-72), hageja on kostja vastuse kätte saanud 12.04.2017. a (tl 74), seega sai hageja teada ka tasaarvestusavaldusest.
26.Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited selle kohta, et hageja oli tööde üleandmisega viivituses ning ei teinud töid õigeaegselt ei ole põhjendatud. Töövõtulepingu tellimuse kirjeldusest nähtuvalt pidi töövõtja demonteerima vanad aknad ja paigaldama uued aknad. Muuhulgas pidi töövõtja väljast paigaldama teibi. Hind ei sisaldanud akende pesemist ja klaasilt liimi eemaldamist, samuti ei kuulunud töövõtja kohustuste hulka aknaklaasidelt kleebiste eemaldamine. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht selle kohta, et hageja lõpetas oma tööd alles 16.01.2017. a, mille kohta esitas akti nr 3 (tl 63). Aktist nr 3 on üheselt näha, et hageja on eemaldanud 5 kleebist ning et tegemist on nn. null aktiga. Vaidlust selles osas, et tellija pidi olulisemate lepingutingimuste (tl 27) järgi võimaldama töövõtjale objektile ligipääsu, poolte vahel ei ole ning poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja on paigaldanud nõutavad tellingud akende teipimiseks alles 29.11.2016. a (tl 51). 30.11.2016 vastas hageja, et teibid on paigaldatud (tl 50). Seega on kohtus leidnud tõendamist, et viivituses (teipide paigaldamine) oli hageja kostja tegevusetuse tõttu ning tegelikkuses lõpetati lepingujärgne põhitöö hageja poolt objektil Tartus, XXXX XX kohtule esitatud dokumendist (tl 102) nähtuvalt juba 05.10.2016. a. Kohus juhib tähelepanu poolte vahel sõlmitud lepingu pile 3.4.2, millest tulenevalt pikeneb lepingu täitmise tähtaeg automaatselt juhul kui lepingu õigeaegset täitmist takistab tellija poolne kohustuste rikkumine.
27.Kostja on hagejale 02.12.2016. a vastanud, et ta on nõus akteerima 1338,35 eurot + km ja soovib hagejalt sellele summale arvet 03. detsembriks 2016. a, kuna on puhkusel perioodil 04.12.2016. a kuni 05.01.2017. a (tl 50). Seega on kostja saanud akti kätte hiljemalt 02.12.2016. a. Oma kirjas hagejale ei ole kostja põhjendanud, miks ta ei akteeri akti terves ulatuses ja miks soovib arvet maksta väiksemas summas. Tulenevalt lepingu p-st 9.4 pidi kostja hiljemalt 5. detsembril 2016. a akti allkirjastama või esitama põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta.
28.VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 sätestavad, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
29.Kuna antud juhul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping seotud tellija EST Facade OÜ majandus- või kutsetegevusega tegeleva isikuga, siis sätestab VÕS § 643 tellijale
töövõtuobjektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. Kohtule esitatud teostatud tööde aktile nr 2 (tl 35) ei ole kostja alla kirjutanud ega teatanud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 9.4 töö lepingutingimustele mittevastavusest.
30.Kui tellija võtab töö vastu ilma, et ta tooks vastuvõtmise käigus esile tööl esinevaid puudusi, kehtib § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et töövõtuleping on kohaselt täidetud ning et vastuvõetud töö vastas lepingutingimustele, vastupidist peab tõendama tellija.
31.Kohus leiab, et kuna kostja ei ole lepingus nimetatud tähtaja jooksul akti allkirjastanud ega esitanud põhjust mis andnuks talle aluse töö vastuvõtmisest keelduda, saab lugeda töö VÕS § 638 teise lause alusel vastu võetuks 06.12.2016. a.
32.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
33.Eelpool toodud põhjendustest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei leidnud kohtus tõendamist, et hageja oleks tellitud töödega olnud viivituses. Seega ei ole kostjal õigust keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel ja kostjal ei ole ka hageja vastu tasaarvestatavat nõuet VÕS § 197 lg 1 alusel.
34.Konto väljavõttest nähtuvalt (tl 37) on kostja arvest nr 1612-008 (tl 36) tasunud hagejale 26.01.2017. a 671,55 eurot ja 02.02.2017. a 280,74 eurot, kokku 952,29 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 19.12.2016. a. Seega on leidnud tõendamist, et kostja on olnud arve tasumisega viivituses tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 4.10.
35.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele akti nr 2 alusel väljastatud arvest nr 1612-008 tulenev lepingujärgne põhivõlg 1373,73 eurot ja viivis 232,60 eurot.
III
36.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult tekitatud kahju hüvitamist. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
37.Kohtus on leidnud tõendamist, et kostja on lepingut rikkunud. Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab kohtu hinnangul lähtuda sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua kaasa olukorra, kus teine lepingupool võib pöörduda advokaadi poole. Seega on kahju ettenähtavuse puhul oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Sissenõudmiskulude hüvitamise kohustuse maksmisega viivitamisel viivise nõude võimaluse sätestab VÕS § 1131 lg 2. Seega tuleb kahju hüvitamise õigus seadusest ning
kostja viide poolte vahel sõlmitud lepingule, kui tüüplepingule, ei ole asjakohane ning VÕS § 127 lg 3 ei kuulu antud juhul kohaldamisele.
38.Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist tuleb VÕS § 128 lg 3 järgi jaatada eeldusel, et need on mõistlikud, st, et need on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest (tl 89-90) nähtuvalt on pooled pidanud kohtueelselt läbirääkimisi arvete tasumise osas ning kostja on peale hageja esindaja kirja arve nr 1612-008 ka osaliselt tasunud. Kulude aruandest (tl 43) nähtuvalt on hagejat nõustatud 4,7 tunni ulatuses ja arves nr 170399, 20.03.2017. a (tl 42) kajastuv 120 euro suurune tunnimäär ei ole erakordne ning õiguslikku vaidluse sisu silmas pidades ei ole kahtlust õigusteenuse osutamise vajalikkuses. Seega on advokaadi kaasamine aidanud pooli mingis osas kokku leppida ning sellega seotud kulud on antud juhul hüvitatavad.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised kahjult, s.o 564 eurolt, hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ning alates otsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
40.VÕS § 101 lg 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
41.Kohus leiab, et hageja viivise nõue kahjult on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele seadusjärgne viivis hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni summas 26,82 eurot ja alates 24.10.2017. a viivis 564 eurolt kuni kahjunõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
42.Arvestades eeltoodud põhjendusi ja kogutud tõendeid kogumis rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 853,12 eurot tulenevalt arvest nr 1609-022, 1 373,73 eurot tasumata arvest nr 1612-008 ja sellelt tuleneva viivise 232,60 eurot, kahju 564 eurot ning sellelt tuleneva viivise 26,82 eurot ning täiendava viivise kahjult alates 24.10.2017. a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. IV
43.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
44.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks 2748 eurot (ilma käibemaksuta), millest lepingulise esindaja tasu on 2448 eurot ja kohtukulud 300 eurot (riigilõiv). Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista.
45.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav vandeadvokaadi abi Andres Kalm, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 20,4 tundi.
47.Arvestades, käesoleva vaidluse sisu ja keerukust ning seda, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Hinnates hageja menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi ja kohtutoimikus esitatud menetlusdokumentide sisu loeb kohus hageja esindaja toimingute ajakulu põhjendatuks.
48.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-17-102251 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2748,00 eurot (õigusabikulu + riigilõiv). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 2748,00 eurot.
49.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.