Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused täies ulatuses. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 28.02.2025 määrusega võttis kohus menetlusse U.C.L 25.02.2025 pankrotiavalduse ning liitis selle käesoleva asjaga. Nõue põhineb U.C.L ja M H OÜ 19.03.2024 ja 14.05.2024 laenulepingutel ning K.V-ga 02.07.2024 sõlmitud käenduslepingul. Nõude suuruseks oli avalduse esitamise hetkel põhinõue 56 661,31 eurot ja viivise 8 612,66 eurot. Võlgnik vastas avaldusele 01.03.2025. Võlgnik on 14.01.2025 ja 31.01.2025 istungitel selgitas võlgnik, et ei vaidle nõuetele vastu, kuid ei pea end maksejõuetuks. Võlgniku kohustused on tekkinud ebaõnnestunud ärisuhetest ning põhinevad suures ulatuses juriidilistele isikutele antud käendustest. Võlgnik otsib aktiivselt lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks. Võlgnikule laekuvad vahendid xxx projektist ning nende arvelt saaks võlausaldajale väljamakseid teha jaanuaris, aprillis ja juulis. Lisaks on võlgnikul sõlmitud E-ga (oma ettevõtte kaudu A AS-ga kinnistute müügi vahendamiseks, X H -ga Tallinnas ja Riias müügis olevate hotellide vahendamiseks, S OÜ-ga (läbi oma ettevõtte) faktooringulahenduste leidmiseks, V OÜ-ga kinnistu ostu nõustamiseks, P C OÜ-ga soome suurkontserni SOK tarbeks poodidele ja hotellidele uute asukohtade leidmiseks. Võlgniku esile toodud tehingud ei ole realiseerunud ning menetlusosalised ei ole kohtule teatanud kohustuste täitmisest. 31.03.2025 istungil kinnitasid mõlemad avaldajad, et nende nõuded on täitmata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldused K.V pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuuluvad rahuldamisele. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja K.V on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on kinnisasi ligikaudse väärtusega 230 000 eurot, kuid võlgniku kohustused ulatuvad ajutise halduri aruande kohaselt (koos lisanduva U.C.L nõudega) ligikaudu 380 000 euroni. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuigi võlgnik on menetluse vältel väitnud, et suudab koe toimuvate tehingute arvel kohustused täita, ei ole seda menetluse vältel toimunud. Kohus on kokkuleppel võlausaldajatega võlgnikule vastu tulnud ning viivitanud nii usaldusisiku nimetamise kui ka pankroti väljakuulutamisega. Vaatamata sellele ei ole võlgniku majanduslikus olukorras ligikaudu nelja kuu vältel muudatusi toimunud. Püsiva maksejõuetuse eitamine tuginedes positiivsetele tulevikustsenaariumitele on võimalik vaid juhul, kui selliste stsenaariumite saabumine on objektiivsele kõrvaltvaatajale usutav ja tõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik seda usutavaks muutnud. Võlgnik on oma seisukohtades ja istungitel lubanud kohe-kohe alustada oma kohustuste vähendamist, kuid seda ei ole pika aja vältel toimunud. See kinnitab, et võlgnik on temale tulevikus rahaliste vahendite laekumist pidanud tõenäolisemaks kui see tegelikult on. Avaldajatele ei ole tehtud isegi väikseid makseid. Pankrotiavalduste lahendamine ei saa jääda ootama võlgniku tulevikulootuste realiseerumiseni. J.E.W on 31.03.2025 istungil selgelt väljendanud, et ei pea võlgnikule täiendavate tähtaegade määramist võimalikuks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu finantskäitumine. Võlgnik muutus esitatud asjaolude järgi maksejõuetuks hiljemalt 12.02.2024, kui muutus sissenõutavaks 3

kohustus J.E.W ees ning võlgnik võõrandas oma teise kinnistu. Kuigi kinnistu võõrandamisest vähenesid kohustused Swedbank AS-i ja OÜ G ees, siis tasaarvestuse tõttu ei laekunud raha võlgnikule. Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2). FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks R.U, kes on andus selleks nõusoleku. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1). PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. K.V-l tuleb käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed esitada pankrotihaldurile määruse resolutsioonis märgitud ajaks. Kohus kohustab K.V-d kinnitama FiMS § 18 lg 8 kohaselt kohtus vandega esitatud andmete õigsust. Vande andmine toimub vahetult enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Kooskõlas PankrS § 89 lg-ga 1 võib kohus eeltoodud kohustusi rikkunud võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud ajaks. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed. 4

o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). o Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). o Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). o Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). o Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). o Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille 5

kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohtule 20.02.2025 ja 08.04.2025 esitatud aruannete kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, sh toimiku koostamine menetluse kohta; tutvumine pankrotiavalduse, võlgniku ja võlausaldaja seisukohtadega; järelepäringute teostamine registritesse, pankadesse, kohtutäituritele ja vara arestimine; võlgniku teabenõude koostamine, täiendava teabe nõudmine, e-kirjavahetused võlgnikuga; järelepäringute koostamine ja suhtlus teadaolevate võlausaldajatega; järelepäringute vastuste ja kogutud materjalide (sh võlgniku pangakontode) analüüs; vara- ja võlanimekirja koostamine; usaldusisiku aruande koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine; tutvumine U.C.L pankrotiavalduse aluseks olevate dokumentidega; ettevalmistus 31.03.2025 kohtuistungiks; osalemine kohtuistungil. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (millele lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 885 eurot, millel lisandub käibemaks 414,70 eurot, kokku 2 299,70 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Käesolev pankrotimenetlus on olnud tavapärasest keerukam ning on muu hulgas hõlmanud kahte pankrotiavaldust. Seetõttu on põhjendatud usaldusisiku tavapäraseist veidi suurem ajakulu. 2 000 euro ulatuses kuulub usaldusisiku tasu hüvitamisele Julianus Inkasso OÜ poolt J.E.W eest 26.11.2024 Rahandusministeeriumi kontole selgitusega „deposiit pankrotimenetluses 2-24-17487 K.V“ tehtud pankrotimenetluse kulude ettemakse deposiidi arvelt. Ülejäänud osas, 299,70 eurot, kuulub tasu hüvitamisele pankrotivara arvelt (PankrS § 150 lg 1 p 2; § 146 lg 1 p 4). Menetluskulude kindlaksmääramine Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga, mis kantakse pankrotivara arvelt. J.E.W nimekirja kohaselt on kulude suuruseks kokku 4 321,25 eurot, sh riigilõiv 420 eurot, deposiit 2 000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 901,25 eurot. Esindaja tunnihinnaks on 169 eurot (käibemaksuta). Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Riigilõiv tuleb hüvitada tervikuna. Pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiit hüvitatakse FiMS § 12 lg 6 viimase lause ning PankrS § 11 lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude koosseisus pankrotivara arvelt. Õigusabikulud mõistab kohus välja 1 352 euro ulatuses, mis vastab 8 töötunnile. Kohtu hinnangul ei ole esitatud toimingute maht täies ulatuses vajalik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Pankrotiavalduse koostamise põhjendatud kulu on 4 tundi; võlgniku vastusega tutvumiseks 1 tund; 14.01 ja 31.03 istungiteks ettevalmistumiseks mõlemal juhul 0,5 tundi; ajutise halduri aruande ja kompromissiettepanekuga tutvumiseks 1,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kohtu hinnangul ülemäärane ning vastab tavapäraselt sarnastes asjades kohaldatavale hinnale. U.C.L nimekirja kohaselt on kulude suuruseks kokku 2 619,26 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 199,26 eurot. Esindaja tunnihinnaks on 160 eurot (käibemaksuta). Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Riigilõiv tuleb hüvitada tervikuna. Õigusabikulud mõistab kohus välja 1 040 euro ulatuses, mis vastab 6,5 töötunnile. Kohtu hinnangul ei 6

ole esitatud toimingute maht täies ulatuses vajalik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Pankrotiavalduse koostamise põhjendatud kulu on kokku 4 tundi; ajutise halduri aruande ja kompromissiettepanekuga tutvumiseks 1,5 tundi; istungiks ettevalmistumiseks 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kohtu hinnangul ülemäärane ning vastab tavapäraselt sarnastes asjades kohaldatavale hinnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.