Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.03.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on Aktsiaselts XXXX(hageja) nõude aluseks Osaühingule XXXX (kostja) arve-saatelehtede alusel väljastatud kaupade eest esitatud tasumata arved kogusummas 6 945,23 eurot, mille tasumise tähtaeg on saabunud, kuid kostja on jätnud arved täies ulatuses tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja poolt hagejale tasumata põhinõue summas 6 945,23 eurot. Kostja tellis hagejalt kaupu kogusummas 10 510,86 eurot vastavalt esitatud arvetele. Kostja on arvest nr MAST-9632 ära tasunud perioodil 27.08.2015 kuni 15.01.2016 kokku 3 565,63 eurot.

Hageja saatis kostjale 14.08.2015 makse meeldetuletuse, millele kostja ei vastanud. Samuti edastas hageja kostjale 06.10.2015, 28.10.2015, 03.11.2015, 30.11.2015 e-kirjad võlgnevuse tasumise kohta. Kostja juhatuse liige Xxxxedastas hagejale graafiku võlgnevuse jäägi 7000 euro tasumiseks 5 kuu jooksul alates 20.12.2015 kuni 20.04.2016. Hageja ei nõustunud esitatud graafikuga, kuna võlgnevuse jääk oli 01.12.2015 seisuga 7045,23 eurot ning edastas kostja juhatuse liikmele omapoolse pakkumise graafiku osas tasumise tähtajaga hiljemalt 31.01.2016. Kostja antud ekirjale ei vastanud ja nõuet ei tasunud. Hageja edastas kostjale 29.01.2016 saldoteatise, milles hageja palus võrrelda saldot ning kinnitus tagastada hagejale hiljemalt 08.02.2016. Erinevuse korral palus hageja lisada saldokinnitusele info arvete tasumise kohta. Vastavalt saldoteatisele on kostja tasunud perioodil 27.08.2015 kuni 15.01.2016 kokku summa 3 565,63 eurot ning võlgnevuse jääk 29.01.2016 seisuga on 6945,23 eurot. Kostja saldoteatisele ei vastanud, mistõttu luges hageja saldo õigeks. Hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 17.03.2016 võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 324,03 eurot. Vastavalt VÕS §-le 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6945,23 eurot, viivised kuni hagi esitamiseni 324,03 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole saanud kätte arvetel märgitud kaupa. Hagi lisaks olevad kostja poolt esitatud kohustuse tasumise ettepanekud ei ole asjakohased, sest kostja on teatanud hagejale, et temal puudub rahaline kohustus hageja ees, sest ei ole saanud arvetel märgitud kaupu. Lähtudes eeltoodust on alusetu ka viivis. Kohtu põhjendused

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega on kostja muuhulgas kohtu hinnangul VÕS § 220 lg 3 alusel minetanud õiguse lepingu mittevastavusele tugineda. Hageja poolt kaupade üleandmist kostjale kinnitavad kohtu hinnangul hageja poolt esitatud saatelehed (kd I lk 120, 121, 122, 123, 126, 127, 129, 130, 132). Hagiavaldusele lisatud volitatud isikute nimekirjast nähtub, et kostja on volitanud kauba vastuvõtmiseks järgnevaid isikuid: Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx(kd I lk 10, 15, 17) . Seega on kostja volitanud erinevaid isikuid kauba vastuvõtmiseks. Kohtul puudub alus kahelda, et saatelehtedel on allkirjad läbivalt samade isikute poolt antud ehk kaubad on hagejalt kostja nimel vastu võetud läbivalt samade isikute poolt. Muuhulgas kajastub mai 2015 saatelehel Xxxxnimi (kd I lk 120) ning juuli 2015 saatelehtedel Xxxxi ning Xxxxnimi (kd I lk 126, 130). Samuti arvestades, et tegemist on ehitusmaterjalidega, on kohtu hinnangul tavapärane, et see võetakse vastu erinevate isikute poolt. Seega ei ole kohtu hinnangul asjakohane kostja väide, et saatelehtedelt ei ole aru saada, kes need kaubad vastu võttis ning et kostja poolt ei ole antud selleks volitust. Samuti ei ole kohtu hinnangul asjakohane kostja vastuväide selle kohta, et osadel saatelehtedel ei ole peal, kuhu see kaup on läinud. Hageja on kohtule selgitanud, et kostja esitas hagejale taotluse kaupade ostmiseks kostja erinevatele ehitusobjektidele ning et pooled olid VÕS § 209 lg 1 järgi kokku leppinud, et kauba üleandmise kohaks on hageja ladu/kauplus. Kostja ei ole nimetatud kokkuleppe olemasolule vastuväiteid esitanud. Hageja on esitanud ka tõendi, millest nähtuvalt oli poolte vahel välja kujunenud poolte vaheline praktika VÕS § 25 mõistes kauba väljastamise koha kohta (poolte varasem leping, kd I lk 181 p 4.4). Seega on kohtu hinnangul kokkuleppe olemasolu kauba üleandmise koha kohta, s.o hageja ladu/kauplus, usutav ning asjaolu, et osadel saatelehtedel puudub kauba viimise koht ei tõenda kauba mittesaamist. Kohtu hinnangul kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõend, et kostja on eeldatavalt deklareerinud kõik arved, mis on hageja kostjale tasumiseks esitanud (kd II lk 4). Tõendist nähtub, et summeerituna on kostja deklareerinud juunis ja juulis kokku arved käibemaksuga summas 12 368,36 eurot, st antud summa võrra on kostja ka käibemaksu tagasi saanud. Kohtu hinnangul kinnitab arvete esitamine käibemaksu deklaratsioonis kostja poolt arvete aktsepteerimist. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et kostja on kaubad kätte saanud, kuid on jätnud nende eest tasumata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele 6945,23 eurot.

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise arvestuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 324,03 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 17.03.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

1535 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 86 eurot: - 17.03.2016 hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine, 2h 55 min summas 250 eurot; - 17.06.2016 kostja 20.05.2016 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, täiendavate tõendite kogumine; 19.04.2016 vastuse koostamine ja kohtule esitamine 4 h, summas 344 eurot; - 13.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h 51 min summas 159,07 eurot; - 13.10.2016 kohtuistungil osalemine 16 min summas 22,93 eurot; - 27.12.2016 kostja 18.11.2016 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine kostja vastusele ja kohtusse esitamine 4 h summas 344 eurot; - 29.05.2017 02.05.2017 menetlusdokumendi koostamine kohtu 18.04.2017 nõudele 4 h ja 50 min summas 415 eurot. 8.3 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 475 eurot (kd I lk 42). Kohus loeb TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõivu põhjendatud menetluskuluks. 8.4 Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja poolt osutatud teenuseid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud teenuseid kokku 17 tunni ja 52 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohus vähendab ajakulu üksnes 51 minuti ulatuses, kuna kohus peab kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu põhjendatuks üksnes 1 tunni ulatuses. Kohtuistungiks ettevalmistamine on menetluses vajalik, kuid mitte kuigi ajakulukas tegevus. Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud 17 tunni ja 1 minuti ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 86 eurot tund. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on esindaja tasu põhjendatud 1 463,43 euro ulatuses. 8.5 Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 1 938,43 euro ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 938,43 eurot, s.o riigilõiv summas 475 eurot ning esindaja tasu summa 1463,43 eurot. 8.6 TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 938,43 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.