Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega, mõistis avaldaja kasuks võlgnikult välja võlgnevuse 3 847,33 eurot, viivise 0,07% tasumata põhinõudelt (2 935,10 eurolt) päevas alates 10.07.2012.a kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud summas 395 eurot. Kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses on täiteasi 034/2015/1237 võlgniku suhtes, mis on algatatud avaldaja 04.08.2015 täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 01.10.2012 lahendi tsiviilasjas nr 2-12-26511 alusel. Täitmisteade koos lisadega toimetati võlgnikule kätte 12.08.2015. Võlgnik esitas täiteasjas TMS § 221 kohase sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milline jäeti rahuldamata. 21.09.2016 uuendas kohtutäitur täitemenetluse ning arestis võlgniku poolt tsiviilasjas 2-15-15356 kohtu deposiiti kantud menetluskulude tagatise. Eelnevast tulenevalt on täiteasjas 034/2015/1237 täitemenetluse algatamisest möödunud käesolevaks hetkeks enam kui 3 kuud. Täiteasjas on kokku rahalisi laekumisi toimunud summas 1215,89 eurot. Seisuga 31.07.2017 võlgneb võlgnik avaldajale 6 823,29 eurot, millest põhivõlg moodustab 2935,1 eurot, menetluskulud 395 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 3 098,19 eurot. Võlgnik on esitanud 17.04.2017 vastuse kohtutäituri päringule enda varade ja kohustuste kohta, mille kohaselt on võlgnikul varana rahalisi vahendeid 1.57 eurot ning kinnisasi (reg. osa nr 286701), mida koormab hüpoteek summas 5000 eurot. Kohustusi on võlgnikul vastavalt tema poolt esitatud vastusele kokku summas 65712.26 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, või ei ole selle vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäitur Kristiina Feinmani 27.07.2017 õiendist nähtub, et avaldaja nõuet ei ole saadud rahuldada võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul, samuti nähtub, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgniku vastus Kohtule 06.10.2017. a vastuses vaidleb võlgnik pankrotiavaldusele vastu. Harju Maakohus tegi 01.10.2012.a tsiviilasjas nr 2-12-26511 kohtuotsuse, millega mõisteti kostjalt osaühingult ESTCONE-E hageja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kasuks välja võlgnevus 3847,33 eurot, sellele lisanduvad viivised ning menetluskulu summas 395 eurot. 20.12.2012.a esitas Kimbutaja Inkassoteenused OÜ Harju Maakohtule avalduse osaühingu ESTCONDE-E pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 31.01.2013.a. 18.12.2013.a kuulutas Harju Maakohus välja osaühingu ESTCONDE-E pankroti. Nõuete esitamise tähtajaks oli 18.02.2014.a. Kimbutaja Inkassoteenused OÜ oma nõuet pankrotimenetluses ei esitanud. Osaühingu ESTCONDE-E pankrotimenetlus lõppes võlausaldajate 22.10.2014.a üldkoosolekul vastu võetud kompromissiga, millega kõigi pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate nõuded rahuldati osaliselt. Harju Maakohtu 19.11.2014.a määrus pankrotimenetluses sõlmitud kompromissi kinnitamise kohta jõustus 06.02.2015.a. 04.08.2015.a (s.o 6 kuud pärast kompromissi jõustumist) esitas avaldaja kohtutäitur Kristiina Feinmanile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Avaldaja avalduse põhjal algatati täiteasi nr 034/2015/1237. Täiteasjas on rahuldatud avaldaja nõudeid summas 1215,89 eurot. 01.09.2017.a esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse võlgniku suhtes pankrotimenetluse alustamiseks ning ajutise halduri nimetamiseks. Avaldaja põhjendas pankrotiavalduse esitamist sellega, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses pole suudetud vara puudumise tõttu kolme kuu jooksul rahuldada avaldaja nõuet summas 6823,29 eurot ning sellest järeldub, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Avaldaja leidis, et puudub põhjus kohustada avaldajat tasuma ajutise halduri tasu deposiiti, sest võlgnikule kuulub kinnisvara, mille väärtus katab ajutise halduri tasu ja kulutused.

Ilmselt on võlausaldaja soovinud põhistada võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik leiab, et avaldaja esitatud põhistus on alusetu ning PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimus on täitmata. Avaldaja on põhistanud võlgniku väidetavat maksejõuetust sellega, et võlgniku vara puudumise tõttu pole täiteasjas nr 034/2015/1237 õnnestunud kolme kuu jooksul avaldaja nõuet rahuldada ja et võlgniku varast ei jagu kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgniku hinnangul ei olegi täitemenetluse raames üritatud avaldaja nõuet rahuldada kogu võlgniku vara arvelt. TMS § 140 lg 1 sätestab, et sissenõudja nõude täitmiseks võib kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Võlgnikule kuulub kinnisasi registriosa nr-ga 286701, millele pole täitemenetluses seni avaldaja poolt nõuet pööratud (vt lisa 4). Kuivõrd täitemenetluse raames on võimalik pöörata avaldaja nõue võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, siis pole võlgnevuse sissenõudmise võimalused ammendunud. Seega pole võimalik asuda seisukohale, et võlgniku vara puudumise tõttu pole õnnestunud avaldaja nõuet kolme kuu jooksul täitemenetluses rahuldada. PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud aluse esinemist ei saa põhistada täituri tegevusetusega. Liiati, avaldaja on ka ise pankrotiavalduses märkinud, et võlgnikule kuulub kinnisasi ja et leiab, et selle väärtus katab kahtluseta ajutise halduri tasu ja kulutused. Ülaltoodu põhjal on võlgnik seisukohal, et avaldaja väited võlgniku maksejõuetusest on alusetud ning võlgniku maksejõuetust pole põhistatud. Avaldaja viitab tuginedes kohtutäituri 27.07.2017.a õiendile täiteasjas nr 034/2015/1237, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Samas ei ilmne kohtutäituri 27.07.2017.a õiendist, et võlgniku varadest ei jaguks kohustuste täitmiseks. Võlgnikule kuulub kinnisasi, mida on võimalik täitemenetluses müüa ja millest saadava raha arvel kohustusi täita. Seetõttu jääb võlgnikule arusaamatuks, mille põhjal leiab avaldaja, et võlgniku varadest ei jagu kohustuste täitmiseks. Võlgnik märgib, et kohtutäitur ei ole sealjuures selgitanud välja kinnisasja väärtust, mistõttu polegi võimalik asuda seisukohale, et kinnisasja müügist saadavast rahast ei piisaks kohustuste täitmiseks või et selle väärtus ei ole küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Sealjuures on ka avaldaja leidnud, et kinnisasja väärtus kataks ajutise halduri tasu ja kulutused (ehk siis avaldaja hinnangul on kinnistu väärtus vähemalt 3000 eurot). Kuivõrd pankrotiavalduses esitatud põhistus on alusetu ning võlgnik ei ole maksejõuetu ja tema varast piisab võlausaldaja nõude täitmiseks, siis tuleb jätta avaldaja taotlus ajutise halduri nimetamiseks rahuldamata ning puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avaldajal on võimalik saavutada oma nõude rahuldamine täitemenetluses võlgnikule kuuluva kinnisasja müügi arvelt. Võlgnik peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et Kimbutaja Inkassoteenused OÜ on juba esitanud võlgniku suhtes pankrotiavalduse sama nõudega. Käesolevas asjas on esitatud teistkordne sama nõudega pankrotiavaldus. Seejuures väärib märkimist, et tsiviilasjas nr 2-12- 54719 ei esitanud Kimbutaja Inkassoteenused OÜ oma nõuet pankrotimenetluses. Võttes siinkohal arvesse, et täitemenetluses ei ole sisuliselt midagi tehtud nõude rahuldamiseks (võlgniku kuuluvat kinnistut ei ole isegi üritatud müüa), jääb mulje, et võlausaldaja huvi seisneb muus kui oma nõude rahuldamises. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindaja ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et osaühing ESTCONDE-E ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu kuna võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks

võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgniku poolt 06.10.2017. a esitatud vastuväite kohaselt on PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimus on täitmata. Võlgniku hinnangul ei olegi täitemenetluse raames üritatud avaldaja nõuet rahuldada kogu võlgniku vara arvelt. TMS § 140 lg 1 sätestab, et sissenõudja nõude täitmiseks võib kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Võlgnikule kuulub kinnisasi registriosa nr-ga 286701, millele pole täitemenetluses seni avaldaja poolt nõuet pööratud. Kuivõrd täitemenetluse raames on võimalik pöörata avaldaja nõue võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, siis pole võlgnevuse sissenõudmise võimalused ammendunud. Seega pole võimalik asuda seisukohale, et võlgniku vara puudumise tõttu pole õnnestunud avaldaja nõuet kolme kuu jooksul täitemenetluses rahuldada. PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud aluse esinemist ei saa põhistada täituri tegevusetusega. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on võlgnik pankrotiavaldusele põhjendatud vastu vaielnud. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et käesoleval juhul on võimalik võlausaldaja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt, kuid täitemenetluses pole seda üritatud, seega on PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimus on täitmata. PankrS § 10 lg 6 kohaselt võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahjuEsialgse võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 22.04.2011. a. Kimbutaja Inkassoteenused OÜ esitas võlgniku vastu pankrotiavalduse 20.12.2012. a. Kohus jättis 19.03.2013. a määrusega tsiviilasjas 2-12-54719 ajutise halduri nimetamata, kuna võlausaldaja ei tsunud kohtu poolt määratud deposiiti. Tsiviilasjas 2-13-45957 kuulutas kohus 18.12.2013. a välja ESTCONDE-E pankroti. PankrS § 93 lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlausaldaja oma nõuet pankrotihaldurile ei esitanud. 19.11.2014. a kinnitas kohus ESTCONDE-E pankrotimenetluses kompromissi. Kompromissi tähtaeg lõppes 19.01.2015. a. 04.08.2015.a esitas avaldaja kohtutäitur Kristiina Feinmanile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldaja käesoleval juhul esitanud pankrotiavaldust PankrS § 2 sätestatud eesmärgil. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vahelise isikliku konflikti lahendamine. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik osaühing ESTCONDE-E ajutist haldurit nimetada. Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb võlgnik õigusabikulude hüvitamist kokku summas 832 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nimekirjast nähtub, et võlgnik kasutas esindaja teenust kokku 5 tundi 20 minutit: tutvumine pankrotiavalduse ja selle lisadega, suhtlemine kliendiga, vastuse komplekteerimine ja esitamine kohtule ning kohtuistungiks valmistumine ja osalemine. Kokku 832 eurot. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalide ja taotlusega, leiab, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning ka olulisusega võlgniku jaoks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Raul Talts osutanud võlgnikule õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et see ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi 20 minutit, tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta), kokku summas 832 eurot. Nimetatud summa tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Võlgnik on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 20.10.2017 kohtumääruse põhjendusi kohtumäärusega.

muudetud

Tallinna Ringkonnakohtu

13.06.2018

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.