Kimbutaja Inkassoteenused OÜ avaldus Osaühingule ESTCONDE-E ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. oktoobri 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kimbutaja Inkassoteenused OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (registrikood 11536979), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Puudutatud isik Osaühing ESTCONDE-E (registrikood 10363695), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20. oktoobri 2017. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-17-13009 muutmata, kuid muuta osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta Kimbutaja Inkassoteenused OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kanda.
4.Mõista Kimbutaja Inkassoteenused OÜ-lt Osaühingu ESTCONDE-E kasuks välja menetluskulude hüvitis 442 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse.
2-17-13009 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (avaldaja) esitas 1. septembril 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada Osaühingu ESTCONDE-E (puudutatud isik, võlgnik) pankroti. Avalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 1. oktoobri 2012. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-26511 võlgnikult avaldaja kasuks välja põhivõla 3847 eurot 33 senti, viivise 0,07% päevas tasumata põhinõudelt alates 10. juulist 2012 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude hüvitise 395 eurot. Kohtuotsuse täitmiseks on kohtutäitur Kristiina Feinman alustanud täiteasja nr 034/2015/1237, mille raames on laekunud võlgnikult 1215 eurot 89 senti. 31. juuli 2017. a seisuga võlgneb puudutatud isik avaldajale 6823 eurot 29 senti, millest põhivõlg on 2935 eurot 10 senti, menetluskulud 395 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3098 eurot 19 senti. Võlgnik vastas 17. aprillil 2017 kohtutäituri päringule enda varade ja kohustuste kohta, et tal on raha 1 euro 57 senti, talle kuulub kinnisasi (registriosa nr 286701), mida koormab hupoteek summaga 5000 eurot, ning tema kohustused on kokku 65 712 eurot 26 senti. Võlgnikul ei ole vara, mille arvel nõudeid rahuldada või ei piisa sellest vara realiseerimise kulude katmiseks. Kohtutäituri 27. juuli 2017. a õiendist nähtub, et avaldaja nõuet ei ole õnnestunud võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul rahuldada ning võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku väitel on avalduse aluseks olevad põhjendused alusetud ning täitmata on pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimus. Avaldaja esitas juba 20. detsembril 2012. a Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku pankroti väljakuulutamiseks ning kohus kuulutas 18. detsembril 2013 võlgniku pankroti välja, kuid avaldaja ei esitanud pankrotimenetluses oma nõuet. Pankrotimenetlus lõppes võlausaldajate 22. oktoobri 2014. a üldkoosolekul vastu võetud kompromissiga, millega kõigi pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate nõuded rahuldati osaliselt. Kuus kuud pärast kompromissi jõustumist esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Täiteasjas nr 034/2015/1237 on rahuldatud avaldaja nõudeid 1215 eurot 89 senti. Täitemenetluses ei ole üritatud avaldaja nõuet rahuldada kogu võlgniku vara arvel. Võlgnikule kuuluvale kinnisasjale ei ole täitemenetluses seni avaldaja nõuet
2-17-13009 pööratud. Kohtutäituri 27. juuli 2017. a õiendist ei nähtu, et võlgniku varadest ei jätkuks kohustuste täitmiseks. Kohtutäitur ei ole selgitanud välja kinnisasja väärtust. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus jättis 20. oktoobri 2017. a määrusega avalduse rahuldamata ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 832 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud, sest avaldaja ei ole avaldust PankrS § 15 lg 3 p 4 tähenduses piisavalt põhistanud, sh ei ole täidetud PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimused. Kuna võlgnikule kuulub kinnisasi, millele ei ole täitemenetluse seaduse (TMS) § 140 lg 1 järgi seni sissenõuet pööratud, ei ole täitemenetluse võimalused veel ammendunud ega saa järeldada, et võlgniku vara puudumise tõttu ei ole õnnestunud avaldaja nõuet PankrS § 10 lg 2 p 2 tähenduses kolme kuu jooksul täitemenetluses rahuldada. Kohtutäituri tegevusetus ei anna alust seda järeldada. Kohtutäitur ei ole üritanudki nõuet võlgniku vara arvel rahuldada. Lisaks ei ole võlausaldaja esitanud pankrotiavaldust PankrS § 2 sätestatud eesmärgil. Avaldaja on kaks korda esitanud juba võlgniku pankroti väljakuulutamiseks avalduse, milles esimeses jättis maakohus ajutise halduri nimetamata, sest avaldaja ei tasunud kohtu määratud deposiiti nõutud summat ning teises kuulutas maakohus võlgniku pankroti välja, avaldaja pankrotimenetluses oma nõuet ei esitanud ning pankrott lõpetati kompromissiga. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vahelise isikliku konflikti lahendamine. PankrS § 15 lg 6 alusel kannab menetluskulud avaldaja. Võlgnik palus välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 832 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse nimekirjast nähtuvalt kasutas võlgnik esindaja teenust kokku 5 tundi 20 minutit, sh tutvumine pankrotiavalduse ja selle lisadega, suhtlemine kliendiga, vastuse komplekteerimine ja esitamine kohtule ning kohtuistungiks valmistumine ja osalemine, tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks). Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning olulisusega võlgniku jaoks. Esindaja tunnihind ei ületa õigusabituru keskmist ning mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku lepingulise esindaja tasu suurus põhjendatud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta pankrotiavalduse menetlusse (määrata ajutise halduri). Määruskaebuse kohaselt on pankrotiavalduse esitamise formaalsed eeldused täidetud ning maakohus on vääralt tõlgendanud PankrS § 10 lg 2 p 2. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks saab võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohtutäitur kontrollis võlgniku vara olemasolu (tootmismaa suurusega 42 m2) ning talle teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvel nõudeid rahuldada, või ei ole selle vara väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnik ei ole kordagi väitnud, et ta on maksejõuline või et tema vara väärtusest piisaks kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks juba 2011, kuid võlgnikul ei ole likviidseid
2-17-13009 vahendeid võla täielikuks tasumiseks. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel lähtunud PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgist. Maakohus leidis ekslikult, et võlausaldaja nõude rahuldamine võlgniku vara arvel oleks võimalik, kuid täitemenetluses pole seda üritatud. Maakohus jättis arvestamata asjaolu, et kohtutäitur on kirjalikult kinnitanud, et olles kontrollinud võlgniku vara olemasolu, leidis kohtutäitur, et talle teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt nõudeid rahuldada. Seega hindas kohtutäitur vara müügi perspektiive ning tegi järeldusi, lähtudes kinnisasja eripäradest ning oma professionaalsest kogemusest.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku arvates puudub alus ajutise halduri nimetamiseks ja puudutatud isiku pankroti väljakuulutamiseks. Puudutatud isikule kuulub kinnisasi, mille arvel ei ole üritatud täitemenetluses kaebaja nõuet rahuldada. Kohtutäitur ei ole selgitanud välja kinnisasja väärtust, mistõttu ei ole võimalik väita, et kinnisasja väärtus pole küllaldane katmaks vara realiseerimise kulusid. Kohtutäituri õiendist ei nähtu, mille põhjal on kohtutäitur teinud õiendis esitatud järelduse. Maakohus leidis ka õigesti, et avaldaja ei ole esitanud pankrotiavaldust PankrS § 2 sätestatud eesmärgil, arvestades, et avaldaja jättis oma nõude esitamata võlgniku eelnevas pankrotimenetluses.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
8.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et arvestades avalduses esile toodud asjaolusid ei ole alust järeldada, et avaldaja ei oleks esitanud avaldust PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgil. Viidatud sätte järgi rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning asjaolu, et avaldaja on ka varem esitanud võlgniku vastu pankrotiavalduse, kuid jätnud oma nõude toonases menetluses esitamata, ei anna alust järeldada, et praegusel juhul ei oleks avaldaja eesmärgiks oma nõude rahuldamine võlgniku pankrotimenetluses. Seetõttu muudab kolleegium selles osas maakohtu määruse põhjendusi ning jätab kohtumäärusest seda puudutavad põhjendused välja. See ei muuda aga maakohtu määruse lõppjäreldust ebaõigeks.
9.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et praegusel juhul tuleb jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata, kuna võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning võlgniku maksejõuetuse tingimused ei ole PankrS § 10 lg 2 p 2 tähenduses täidetud. Selles osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
2-17-13009 Kolleegium nõustub puudutatud isiku väitega, et kohtutäitur on küll kontrollinud võlgniku vara olemasolu, kuid ei ole välja selgitanud puudutatud isikule kuuluva kinnisasja väärtust. Seetõttu ei ole ka võimalik tõsikindlalt väita, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks või ei ole temale kuuluva kinnisasja väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimise kulusid. TMS § 74 lg 5 järgi lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kohtutäituri 27. juulil 2017. a esitatud õiendis ei ole kohtutäitur andnud hinnangut võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtuse kohta. Nimetatud õiendis on kohtutäitur üksnes märkinud, et kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul selline vara, mille arvel saaks avaldaja nõude rahuldada või ei ole selle vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimise kulusid. Kohtule esitatud õiendist ega asjale lisatud muudest tõenditest ei nähtu, mille alusel kohtutäitur sellisele järeldusele jõudis. Seetõttu ei ole ainuüksi kohtutäituri teatise alusel praegusel juhul võlgniku maksejõuetus piisavalt põhistatud. Muid andmeid ega neid kinnitavaid tõendeid kohtutäituri järelduse kinnitamiseks ei ole avaldaja kohtule esitanud. Eelnevat arvestades ei ole avaldaja võlgniku maksejõuetust piisavalt põhistanud ja maakohus jättis põhjendatult võlgnikule ajutise halduri määramata.
10.Neil kaalutlustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud avaldaja kanda.
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu 442 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isikule osutatud õigusabi kokku 2 tundi 50 minutit, sh määruskaebusega tutvumine 15 minutit, vastuse koostamine 2 tundi ja 35 minutit, mis on põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 442 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.