Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2 (6)

Hagimaterjalid on kostjale postiteenuse osutaja vahendusel kätte toimetatud 31.07.2017. Väljastusteatest (tl 66) nähtub, et hagimaterjalid on vastu võtnud kostja kasuema xxxxxxxxx, kelle elukoht on kostjaga samal registriaadressil. elab kostjaga samas eluruumis. Seega saab hagimaterjalid lugeda kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohtuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist arvete nr NA-51552 ja NA-51553 alusel, millest nähtub, et hageja nõuab kostjalt digiboksi ja modemi väärtuse hüvitamist. Hageja õigus nõuda lepingu ülesütlemisel tagastamisele kuuluvate seadmete väärtuse hüvitamist tuleneb Aktsiaselts Starman üldtingimuste punktist 12.4, mis sätestab, et kui klient ei tagasta lepingu ülesütlemisel Starmanile tema valduses olevaid Starmanile kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarte, tuleb kliendil tasuda Starmanile selle maksumus Starmani poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kuna Aktsiaselts Starman kasutab üldtingimusi kõikide isikute suhtes, kellele ta osutab telekommunikatsiooniteenuseid, ja üldtingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on Aktsiaselts Starman üldtingimused VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimused. Arvestades asjaolu, et kostja ei sõlminud telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingut oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija nii lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 kui ka praegu kehtiva VÕS § 1 lg 5 järgi. Kuna hageja õigus nõuda lepingu ülesütlemisel tagastamisele kuuluvate seadmete väärtuse hüvitamist tuleneb tüüptingimustest, mida on kasutatud tarbijaga sõlmitud lepingu puhul, tuleb kontrollida, kas tüüptingimus, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingu ülesütlemisel tagastamisele kuuluvate seadmete väärtuse hüvitamist, on kehtiv. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega peab kohus andma oma õigusliku hinnangu hagiavalduses märgitud faktilistele asjaoludele. See tähendab, et kohus peab omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist. Tüüptingimus, mis näeb ette, et teenuse osutamise lepingu lõppemisel tuleb telekommunikatsiooni teenuse osutajale tagastada seadmed ja kiipkaardid, mille on teenuse osutaja üürinud kliendile, pole klienti ebamõistlikult kahjustav, sest ka võlaõigusseaduse üürilepingu regulatsioon sätestab, et üürilepingu lõppemisel tuleb üürnikul tagastada üüritud asi üürileandjale. Klienti ebamõistlikult kahjustav pole ka tingimus, mis näeb ette, et kui klient ei tagasta üüritud seadmeid ja kiipkaarte telekommunikatsiooniteenuse pakkujale, tuleb tal hüvitada seadmete ja kiipkaartide väärtus. Isikul on teise isiku asja õigus kasutada seni, kuni 3 (6)

teise isik seda lubab. Kui isik üürib telekommunikatsiooniteenuse pakkujalt seadme ja kiipkaardi, tuleb tal arvestada asjaoluga, et kui teenuse pakkuja ütleb lepingu üles, tuleb tal üüritud seade ja kiipkaart tagastada. Üüritud seadme ja kiipkaardi tagastamine ja üüritud seadme ja kiipkaardi väärtuse hüvitamine on sarnase majandusliku sisuga kohustused. ja kiipkaardi telekommunikatsiooniteenuse osutajale ettenähtud tähtajaks, pole tüüptingimus, mis kohustab klienti hüvitama seadme ja kiipkaardi väärtuse, kui ta ei tagasta seadet ja kiipkaarti, klienti ebamõistlikult kahjustav. Arvestades asjaolu, et tingimus, mis näeb ette üüritud seadme Seega pole tingimus, mis näeb ette kohustuse hüvitada seadme ja kiipkaardi väärtus, kui klient ei tagasta seadet ja kiipkaarti, klienti ebamõistlikult kahjustav ka VÕS § 42 lg 2 järgi. Kuna seadme ja kiipkaardi väärtus võib väheneda aja jooksul ka asjaolude tõttu, mis pole seotud kliendi süülise tegevusega, on klienti ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis ei võimalda hüvitise määramisel arvestada seadme ja kiipkaardi väärtust lepingu ülesütlemise ajal. Arvestades asjaolu, et üldtingimuste punkti 12.4 järgi tuleb kliendil hüvitada seadme ja kiipkaardi maksumus vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga sõltumata sellest, milline on seadme ja kiipkaardi väärtus ülesütlemise ajal ja kas seadme ja kiipkaardi väärtus on vähenenud asjaolude tõttu, mis pole seotud kliendi süülise tegevusega, on üldtingimuste punkt 12.4 VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi klienti ebamõistlikult kahjustav ja tühine osas, milles see ei võimalda hüvitise määramisel arvestada seadme ja kiipkaardi väärtust lepingu ülesütlemise ajal ning seadme ja kiipkaardi väärtuse vähenemise põhjusi. Kuna üldtingimuste punktis 12.4 teises lauses olev tingimus on jagatav kaheks üksteisest sõltumatuks osaks tingimuseks tasuda seadme ja kiipkaardi väärtus, mida ei tagastatud, ja tingimuseks seadme ja kiipkaardi väärtuse määramise suhtes hinnakirja või seadme üürilepingu alusel, jääb VÕS § 39 lg 2 teise lause alusel kehtima üldtingimuste punktis 12.4 teises lauses olev tingimus tasuda seadme ja kiipkaardi väärtus, mida ei tagastatud. Seadme ja kiipkaardi väärtus tuleb kindlaks määrata võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete alusel. Kuna hagejal tekkis kahju pärast seda, kui kostja ei tagastanud talle pärast lepingu ülesütlemist seadet ja kiipkaarti, tuleb seadme ja kiipkaardi väärtus hüvitada lepingu ülesütlemise seisuga. Arvestades asjaolusid, et hageja ütles telekommunikatsiooni teenuste osutamise lepingu ja seadmete üürilepingu üles vaid aasta pärast selle sõlmimist, hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et seadmete väärtus oli lepingu ülesütlemise ajaks vähenenud, ja kostja pole esitanud vastuväiteid seadmete väärtuse suhtes, leiab kohus, et lepingute ülesütlemise ajal oli seadmete väärtus sama mis lepingu sõlmimise ajal. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja tagastamata seadmete digiboksi ja modemi väärtus lepingu järgi osas, milles see oli hagi esitamise seisuga tasumata, s.o summas 105,81 eurot. Hageja õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega kulusid tuleneb Aktsiaselts Starman üldtingimuste punktist 5.2.1. Võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude määrad tulenevad hinnakirjast, mis on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 järgi, sest Aktsiaselts Starman kasutab hinnakirja kõikide klientide suhtes ja hinnakirja ei räägita eelnevalt läbi. Alates 01.10.2015. a jõustunud VÕS § 1132 sätestab piirmäärad võla sissenõudmiskuludele, mille hüvitamist võib nõuda tarbijalt. Kuna kostja ja Aktsiaselts Starman sõlmisid telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingu enne VÕS § 1132 jõustumist, ei saa VÕS §-s 1132 sätestatud piirmäärasid kohaldada kostja suhtes. Samas on võimalik kasutada VÕS §-s 1132 sätestatud piirmäärasid, et hinnata, kas hinnakirjas ette nähtud summa, mis tuleb tasuda võla sissenõudmisega seotud kulude katteks, on ebamõistlikult suur. VÕS §-s 1132 sätestatud piirmäärad näitavad, milliseid võla sissenõudmisega seotud kulusid on pidanud seadusandja mõistlikuks. Sissenõudmiskulude hinnakirjast nähtub, et võlgnevuse korral kuni 500 eurot võib nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist 30 euro ulatuses. VÕS §-s 1132 on sätestatud samasugused võla sissenõudmisega seotud kulude piirmäärad nagu hinnakirjas. Kuna hinnakirjas sätestatud võla 4 (6)

sissenõudmisega seotud kulude piirmäärad ei ületa VÕS §-s 1132 sätestatud võla sissenõudmisega seotud kulude piirmäärasid, pole hinnakirjas sätestatud võla sissenõudmisega seotud kulude piirmäärad klienti ebamõistlikult kahjustavad ja on seega kehtivad. Hagiavaldusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja on saatnud kostjale neli meeldetuletuskirja. Arvestades asjaolu, et hageja nõue on väiksem kui 500 eurot, tuleb kostjalt esimese meeldetuletuskirja saatmise eest välja mõista 15 eurot ning teise ja kolmanda meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot. Kuna hageja on teinud ka muid toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks, tuleb kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud välja mõista hinnakirjas sätestatud maksimaalses ulatuses s.o summas 30 eurot. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb Aktsiaselts Starman üldtingimuste punktist 10.1, mille järgi võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Kuna Aktsiaselts Starman üldtingimuste punktis 10.1 sätestatud viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, pole Aktsiaselts Starman üldtingimuste punkt 10.1, klienti ebamõistlikult kahjustav. Kuna kostja pole kohustust täitnud, tuleb hageja nõutud viivis taotletud ulatuses, s.o 68,14 eurot kuni hagi esitamiseni 11.05.2017 sissenõutavaks muutunud viivis ning TsMS § 367 alusel lisanduv viivis 7,67 eurot kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on hagiavalduses ja hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas (tl 15) taotlenud kostjalt riigilõivu 75 euro ja hagi esitamisel kantud õigusabikulude 225 euro väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagiavaldusest ja sellele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu 30 eurot. Riigilõivu tasumist tõendab hagiavaldusele lisatud maksekorraldus (tl 48). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 144 p 1 järgi on üheks kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on oma lepingulisele esindajale maksnud tasu õigusabi eest 225 eurot. OÜ Julianuse Õigusbüroo 11.05.2017 arvest nr 2279857 (tl 16) nähtub, et hageja pidi maksma OÜ-le Julianuse Õigusbüroo esindustasu võlglase S. M. kohtumenetluses summas 187,50 eurot, millele lisandub käibemaks 37,50 eurot.

5 (6)

Kohus leiab, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, hagiavalduse maht oli umbes kolm lehekülge ja dokumentide hulk, mis tuli läbi töötada hagiavalduse esitamiseks, oli väike, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 125 eurot. Kuna hageja pole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei saa TsMS § 174 lg 10 järgi kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikuludelt tasutud käibemaksu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 200 eurot (75 + 125). TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu – 195 eurot, on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.