Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-112089
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi Pilvi Kuldsepa vastu 2370,44 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 2479,89 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): AS PlusPlus Capital, rk 11919806; esindaja Tarvo Ilves
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (kostja): Pilvi Kuldsepp, rk XXXX
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
väljendavad reeglina kõige täpsemini poolte tegelikku tahet. Samuti tuleb hinnata kokkuleppe sõlmimise põhjust, eesmärki, poolte huve. Vaidlusalusest kokkuleppest nähtub, et hagejal on kostja vastu 2341,65 euro suurune nõue (p 1.1), mis on saadud esialgselt võlausaldajalt Danske Bank A/S Eesti filiaalilt (Sampo Pank) loovutuse teel ning mis tuleneb esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 31.10.2005 sõlmitud limiidilepingu ja arvelduskrediidilepingu rikkumisest (p 1.2). Kokkuleppe p 2.1 kohaselt on kostja perioodil 25.04.2011 kuni 25.12.2011 kohustunud nõude katteks tasuma 15 eurot ning pärast eelnimetatud perioodi lõppemist lepivad pooled kokku ülejäänud võla tasumises. Hageja on nii hagiavalduses (nõude asjaolud kolmas lõik) kui nõude täpsustuses (p-d 1 ja 5) kinnitanud, et kostja tasus kokkuleppe p-s 2.1 märgitud summad. Maakohtu hinnangul kinnitas hageja sellega kokkuleppe p 2.2 järgi, et kokkuleppest tulenevad kostja kohustused hageja ees on täidetud ja hageja ei oma kostja vastu kokkuleppe p-s 1.2 toodud alusdokumentidest tulenevaid lisanõudeid. Kokkuleppest nähtuvalt on pooled kokku leppinud ka kokkuleppe rikkumise tagajärgedes. Kokkuleppe p 3.1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida p-s 2.1 ja lisas nr 1 sätestatud maksetingimusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub p-s 1.1 nimetatud summa tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kokkuleppe p 3.2 järgi on kokkuleppe rikkumise korral kostja kohustunud hagejale tasuma viivist 0,3% päevas nõude tasumata osalt rikkumisele järgnevast päevast. Hageja ei ole hagiavalduses ega hagi täpsustuses kokkuleppe p 3.1 rikkumisele tuginenud. Kokkuleppest ei tulene, et kokkulepitud summade (9 kuu jooksul 135 eurot) tasumisel, kuid uue kokkuleppe mittesõlmimisel muutuks kogu võlgnevuse tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Hageja jäi 14.11.2016 nõude täpsustuses selle juurde, et nõue kostja vastu tuleneb 13.04.2011 võla tasumise kokkuleppest. Hageja väitel on kostja kokkuleppe p-s 2.1 toodud summad (9 kuu jooksul 164,88 eurot 135 euro asemel) tasunud, mistõttu tuleb kokkuleppe p 2.2 järgi lugeda 13.04.2011 võla tasumise kokkuleppest tulenevad kostja kohustused hageja ees täidetuks. Pooled ei ole kokku leppinud tagajärgi juhuks, kui summad küll tasutakse, kuid uut võla tasumise kokkulepet ei sõlmita. Maakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et hagejal on kostja vastu 13.04.2011 võla tasumise kokkuleppest tulenev nõue, mis alates 26.12.2011 muutus kogu võlgnevuse jäägi osas sissenõutavaks. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus märkis, et kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid.
Maakohtu otsus on üllatuslik, sest kostja ei tõendanud, et ta on nõude tasunud ja ei põhjendanud, miks ta ei kasutanud võimalust sõlmida maksegraafik. Hageja selgitas 14.11.2016 esitatud vastuses kohtumäärusele nõuet ning selle sissenõutavust. Hageja tõi välja, et koguvõlgnevusest 2341,65 eurost tasus võlgnik ainult 164,88 eurot. Tasumata jäi 2176,77 eurot. See nõue oli juba muutunud sissenõutavaks. Hageja hinnangul on ebaselge, miks maakohus luges nõude täidetuks ja leidis, et nõue ei olnud sissenõutavaks muutnud.
Kuna hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale teinud ettepaneku uue maksegraafiku sõlmimiseks, ei pidanudki kostja tõendama, miks ta selle sõlmimise võimalust ei kasutanud. Eeltoodud hageja väide ei muuda maakohtu otsust üllatuslikuks. Hagejat esindas maakohtus õigusteadmistega esindaja, kes maakohtu korraldusel koostas korrigeeritud nõuetega hagi ja vähendas nõuet (lk 63). Ringkonnakohus leiab, et kuna professionaalset krediidiandjat esindas maakohtus õigusteadmistega esindaja, siis ei ole maakohtu poolt oluline menetlusnormi rikkumine see, et maakohus ei selgitanud hagejale tõendamiskoormist. Ringkonnakohus märgib, et ka apellatsioonkaebuses jaotab apellant tõendamiskoormise valesti, kui märgib, et kostja pidi tõendama, miks ta maksegraafikut ei sõlminud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.