Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ AF Võlamenetlus hagi J S vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on tasutud nõudelt vähem riigilõivu. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud. 1(3)

2-17-108550

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Kohus tuvastas, et 18. augustil 2017 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt moodustab hagihind kokku 131,39 eurot, millelt tuleb kehtiva riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja esitas 26. aprillil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 169,53 euro saamiseks ning maksis riigilõivu 45 eurot. Kuna võlgnik tunnistas vastuväites nõuet osaliselt, siis tegi kohtus 29. juunil 2017 selles osas maksekäsu, milles kohustas võlgnikku maksma avaldajale põhivõlgnevuse 84,79 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 65 eurot, s.o riigilõiv 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kokku on tasutud riigilõiv 75 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 30 eurot). Kohus selgitas hagejale, et 29. juuni 2017 maksekäsu määrusega on kohus kohustanud võlgnikku tasuma hagejale riigilõivu 45 euro. Seega ei läinud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetlusse üle ning hagejal on kohustus hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõiv esitatud nõudelt tervikuna. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot, mis vastavalt riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 on vähem kui hagihinnalt 131,39 eurot tasumisele kuuluv riigilõiv (75 eurot). Seega tuleb hagejal täiendavalt tasuda riigilõiv 45 eurot. Hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks. Hagejat hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks täiendavat riigilõivu tasunud. TsMS § 147 lg 3 kohaselt, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Arvestades, et RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot ning hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 30 eurot, s.o 45 eurot vähem kui seaduses sätestatud riigilõivu alammäär hagiavalduse esitamisel ja hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks täiendavat riigilõivu tasunud, jätab kohus hagi kogu nõude osas läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leiab, et kõik menetluskulud täies ulatuses tuleb jätta hageja kanda. 2(3)

2-17-108550 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Viru Maakohtu 18. augusti 2017 määrusega toimetati hagiavaldus kostjale kätte, kuid tähtaja möödumisel kostja vastust ei esitanud kohtule. Kohus, eeldab, et kostjal menetluskulud puuduvad ja seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.