TF Bank AB hagi Hardo Lehis'e vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1078,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB, Rootsi registrikood 556158-1041, asukoht Box 947, SE-501 10 Borås, Rootsi Kuningriik Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, OK Incure OÜ, registrikood 11542046, e-post [email protected] Kostja Hardo Lehis, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, tegelik elu- ja viibimiskoht *, e-post *, *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja TF Bank AB hagi Hardo Lehis'e vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Hardo Lehis (isikukood *) hageja TF Bank AB kasuks TF Bank AB ja Hardo Lehis'e vahel 10.07.2014. a sõlmitud väikelaenu laenulepingu nr * alusel:
2.1.põhivõlgnevus summas 797,48 (seitsesada üheksakümmend seitse eurot 48 senti) eurot;
sissenõutavaks muutunud viivis 11.09.2017. a seisuga summas 61,65 (kuuskümmend üks eurot 65 senti) eurot;
3.Jätta rahuldamata hageja TF Bank AB hagi Hardo Lehis'e vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 219,86 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada kostjale Hardo Lehis TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 72,87% ulatuses kostja Hardo Lehis kanda ja 27,13% ulatuses hageja TF Bank AB kanda.
2.Välja mõista kostjalt Hardo Lehis hageja TF Bank AB kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 335,93 (kolmsada kolmkümmend viis eurot 93 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Hardo Lehis tasuda hagejale TF Bank AB menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Asjaolud 09.06.2017. a esitas TF Bank AB Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Hardo Lehis 1087,96 euro saamiseks. Kohus tegi 21.06.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.08.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja nõue, menetluse käik 11.09.2017. a esitas hageja TF Bank AB esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Hardo Lehis'e vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 797,48 eurot, kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 281,51 eurot. Nõude aluseks on TF Bank AB ja Hardo Lehis'e vahel 10.07.2014. a sõlmitud väikelaenu laenuleping. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista järgmised menetluskulud: riigilõiv 250 eurot, õigusabikulud 270 eurot ja kohtutäituri 36 eurot. 12.09.2017. a määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 14.09.2017. a kõrvaldas hageja puuduseid hagiavalduses, milles muuhulgas hageja loobus kahju hüvitamise nõudest summas 100 eurot ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 797,48 eurot ja viivis 281,51 eurot. Hageja märkis, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 200 eurot /tlk 72/. 14.09.2017. a määrusega rahuldada kohus hageja TF Bank AB avalduse osaliselt hagist loobumiseks ja võttis vastu hageja TF Bank AB osalise loobumise hagist Hardo Lehis'e vastu kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot ning lõpetas nimetatud osas tsiviilasjas menetluse /tlk 75-77/.
3.Kostja vastuväited Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Hardo Lehis hagimaterjale kätte toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- ega viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.09.2017. a /tlk 79-83, 87-89/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 79/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 16.10.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.3.Hageja on kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule hagis nimetatud väikelaenu laenulepingu /tlk 41-43/ ja laenulepingu üldtingimused /tlk 39/. Kohus leiab, et hageja on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4.4.Hagiavaldusest /tlk 36/ ja laenulepingu üldtingimustest /tlk 39/ nähtuvalt oli poolte vahel kokku lepitud, et juhul, kui klient pärast laenulepingu lõppemist ei tagasta võlgnetavat summat, lisandub viivis 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 22.09.2016. a /tlk 35, p 1.3/ ning hageja on arvestanud viivist tasumata põhinõudelt 797,47 eurot 0,1% päevas alates 23.09.2016. a kuni hagi esitamiseni 11.09.2017. a summas 281,51 eurot /tlk 36/.
4.5.Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 0,1% tasumata summalt päevas /tlk 36/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega 36,5% aastas ehk enam kui 4,5 korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,0% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,1% päevas e 36,5% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).
VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: hageja taotletud summalt 797,47 eurot /tlk 36/ alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast /tlk 35-36//, s.o 23.09.2016. a kuni 11.09.2017 (v.a, kuna hageja arvestatud viivitatud päevade arv on 353) summas 61,65 eurot.
4.6.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 219,86 eurot (281,51-61,65).
4.7.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 797,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 61,65 eurot.
4.8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.1.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5.2.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot (sellest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 155 eurot hagimenetluses) /tlk 63, 72/, kohtutäituri tasu 36 eurot /tlk 37, 73/ ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 270 eurot /tlk 37/, kokku summas 506 eurot.
5.3.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
5.4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 270 eurot. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimine 1⁄2 töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud töötunni hinnaks 90 eurot /tlk 37/.
5.5.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 270
euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on väikelaenu laenuleping) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduse täienduse, milles osaliselt loobunud esitatud nõudest (kahjuhüvitise nõude osas). Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu hageja esindajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamise (ettevalmistamse), esitamise ja hagi komplekteerimise ajakulu kokku 2 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, kokku seega 225 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund).
5.6.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot, kohtutäituri tasu summas 36 eurot ja õigusabikulu summas 225 eurot, kokku 461 eurot.
5.7.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodu alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, arvestades seejuures asjaolu, et Pärnu Maakohtu 14.09.2017. a määrusega jättis kohus kahju hüvitamise nõude osas (100 eurot) menetluskulud hageja kanda /tlk 75-77/ TsMS § 168 lg 4 alusel, kuna hageja loobus hagist kahju hüvitamise nõude osas. Kohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 72,87% ulatuses kostja ja 27,13% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus, et algselt esitatud 1178,99 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 859,13 eurot, s.o põhinõude summas 797,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 61,65 eurot ning hageja on loobunud 100 euro suurusest nõudest. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 335,93 eurot (461 eurot * 72,87%).
5.8.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.